Lasteaialaps

Hmm, sellest ma polegi ju veel kirjutanud, et Vanem Poiss alates septembrikuust lasteaialaps :)
Või noh, niivõrd-kuivõrd.

Nimelt oli plaan teda lasteaeda (ok, sõime tegelikult) viia neil päevadel, kui mul kooli vaja minna. Et siis Vanamees kantseldab kodus korraga ühte ja teine saab vaheldust. Ja noh, kui talle ikka kohe üldse ei meeldi, siis sundima ei hakka, kuna otsest vajadust ju pole.

Paar päeva harjutasime koos. Mängisime toas ja õues ja tutvusime päevakava ning kaaslastega. Siis jäin mina ära ja poiss käis mõnda aega poole päeva kaupa. Seejärel aga juba magas sõimes ka lõunaune ja seejärel oligi meil lasteaialaps valmis :)

Uskumatult valutult käis see temaga. Ei ainsatki nuttu ega paanikat. Kui mina veel juures olin, hoidis hästi minu ligi ja kui algul üksi jääma hakkas, võtsid kasvatajad kohe aktiivselt tegelemise üle ja mina sain südame metsikult kloppides koju paanitsema minna. Paanitsema a la kas tal on kõik hästi, äkki ta täna hakkab kurvastama, äkki on miskid koledad enesekehtestajad seal rühmas või muutub tema selliseks jne jne jne.

Kasvatajad aga kinnitasid, et temaga pole kohe mingisuguseid probleeme. Teeb kõike kaasa, mängib ja asjatab, ei löö ega korralda, ei nuta-kurvasta, sööb korralikult, magab jne.
Nüüdseks on isegi hommikud muutunud selliseks, et paneb peale lahtiriietamist jooksuga teiste juurde, nii et ei vaata tagasi ka mitte. Pohlad, kas ma olen veel seal uksel ja tahaks lehvitada näiteks või mitte...
Õhtuti tuleb jooksuga või vahel ka jalutades, rõõmustab "Emme, emme!", teeb kalli ja hakkab mänguasju näitama ja lobisema. Enne lahkumist käib kõik ruumid läbi ja lehvitab kõigile. Eriti fännab abikasvatajat, too tegeleb ju söögiga :D Enne ei saa ära minna, kui tädi A-le lehvitatud...
Vahel küll keeldub pikka aega garderoobi tulemast, vahel tuleb kohe. On juhtunud, et tahab ühte kindlat väikest tüdrukut koju kaasa võtta :D Vara veel!

Küll aga tekib esimene jama riidessepanekul. Seal mängib viimasel ajal kas põrandakaltsu või keedetud makaroni, sujuvalt käte vahelt välja voolates, kui teda riietada üritan. See peab ikka üks kadalipp olema :)

Niisiis. Kuna talle ilmselgelt kohe meeldib seal käia, siis viin teda sagedamini kui kool seda "nõuaks". Eks seal on kodust erinevaid mänguasju palju, seltsilisi, suurepärased kasvatajad ning igasugu põnevad laulu- ja tantsutunnid, käsitöö ja kunsti tegemine, kõne arendamine ja matemaatika mängimine. Samuti põnev hoov ja tittedel oma aedik liumäe ja muude põnevate atraktsioonidega.
On juhuseid, kus hommikul kodus minu uimerdades toob mulle õueriided kätte ja nõuab "Noh? Noh? Õue-õue!".
Sööb ka tublilt. Kõike, mida pakutakse, kõike sööb. Ja nagu kasvatajad räägivad - sageli mitu portsu :D Eriline lemmik on muidugi ühepajatoit, seda sööb enamasti 3 portsu :D
Ma siis hoian moka väga maas, kui meie rühma FB grupis arutatakse menüüde ja toidutükkide suuruste üle, et lapsed ei söö peaaegu midagi ja tükid ohtlikult suured ja.... Meie oma oleks nagu pidevalt näljane :) Kõik neelab alla.

Samas eks see kollektiivi osake olemine ilmselgelt pingeid tekitab. Vahel on ööuni rahutum (teinekord see-eest jälle tunduvat sügavam), õhtuti kipub vahel valju häälega kiljuma (ilmselge enese väljaelamine) ja ülienergiline olema.
Ikka mõtlen enda sees, et kas ikka on vaja tal seal käia ning nii pisikesel on piisav olla kodus oma perega, kuid... talle tõepoolest meeldib. Iga hommik, kui minek, küsin ka üle: "Kas tahad lasteaeda?". Ja tema reaktsioonid ei jäta kaksiarvamust.
Aga kõik päevad nädalas ma teda siiski enam ei vii. Meeldigu talle seal või ei, enese sobitamine teiste isiksustega ja enese valitsemine ei saa nii pisisele just lihtsad olla.

Hoolimata sellest, et ta on rühmas vist kõige noorem (vähemalt sügisel oli, nüüd on paar last lisandunud ja nende vanuseid ma ei tea), on ta üks pikemaid. Ja seda on küll kummaline vaadata, kuna vanemad tal täitsa tavalist kasvu ju :) Aga teised ikka suht nublud ta kõrval :D

Igatahes on mul väga-väga hea meel, et talle meeldib. See annab hea võimaluse käia teiste lastega mängimas ja just endast tsutike vanematega koos toimetada. Mis omakorda mõjub nii kõnele kui peenmotoorikale vägagi hästi :)

Suurim tõrvatilk selles mesises potis on aga tatt... Sest nagu arvata võis, korjatakse levivat nohu ikka hoolega üles. Mis on nii harjumatu, kuna ma pole teda siiani hellikuks pidanud. Nüüd aga on üks nohu teise otsa ja vaene laps ei saagi lasteaias käia nii palju kui ehk sooviks :( 3-4 päeva lasteaias ja jälle mõneks nädalaks kodusel taastumisel.

Aga mul on tunne, et see nohutamiste teema vajab lausa eraldi postitust.