 |
| Tõuseb |
Nädal algas korraliku külmaga - teisipäeval oli meil -13! Ega see number ju tegelikult kuigi suur ole, kuid kui oled harjunud rohetava rohu ning kerge plussiga, siis lööb esimese hetkega ikka hinge kinni küll :)
Hommikused päikesetõusud olid võrratud - terve taevakaar täis punase erinevaid toone, mis siis mõne aja pärast kollakaga asendusid ja nii see ketas muudkui aga kerkis ja kerkis.
Uue nimega dokumendid sain kätte. Ja nagu ka taotlust sisse viies - jama sõrmejälgedega. No ei loe mu sõrmejälge kohe kuidagi, et saaks kontrollida. Teenindaja paneb enda sõrme - kohe hakkab mätšimisprotenti otsima. Panen mina - justnagu polekski mingit sõrme seal lugejas. Tädi isiklikult hakkas siis mu sõrme mudima ja vajutama ja hiiglapika punnimisega saime siis võrreldud. Esimene teenindaja jäigi minuga hätta, alles teine õnnestus pika protsessi käigus.
Ehk siis on mul ilmselgelt raskesti loetavad sõrmejäljed. Mis ma sellest küll järeldama peaks või kuhu oma karjääri suunama? :)
Vanem Poiss on (erinevalt oma isast) äärmielt tähelepanelik mu maniküüri suhtes. Alati, kui uus toon peal, uudistab tükk aega. Mina ju teada tuntud klassikalise maniküüri austaja, kuid sedakorda tuli kiiksuisu ja küüned said sinise ja valgega kaetud. Kui siis laps mu käest võttes küüsi märkas, sain väga eheda emotsiooni osaliseks - kulmud kerkisid ja isegi pea nõksatas imestusest! Hea, et sammukest tahapoole ei hüpanud :D
Ärme unusta, et tegu on 1a 10k vana tegelasega, kellel ei saa veel traditsioonilise või ektsentrilisema eristamise teadmist olla :)
Neljapäeval marutas korralikult ja kallas terve päeva paksu vihma. Normaalne - maa ja teed jääs, vesi peal. Meeeeeletu libedus seega. Ja kohutavalt märg kõikjal. Väga vastik ilm.
Nooremale Poisile sai söötmistool soetatud. Eelmine, suur eraldiseisev tool, läks juba pool aastat tagasi kuuri teist last ootama, kuid võtab toas mõttetult ruumi ja nüüd selline, mis laua küljes, kuid mida saab keerata. Noh, et ei pea söötmise ajal ise ennast kreekaks keerama.
Laupäeval elasime muinasjutus - sadas laia, paksu, kohevat vatisarnast lund. Iga pisimgi oksake oli lumetutsaka all ja vot see oli kohe ütlemata ilus...
Kõik see sai rikutud pühapäeval, kui lumi horisontaalis lihtsalt tuiskas ja tuiskas ja tuiskas... Nii, et autod seisid tee ääres - ei näinud sõita.
Nädal, mil suutsin hakkama saada ilma muffiniteta. Tõsi, asendasin need lehttaignapirukatega :)
Ja mõlemad poisid nohus... Jälle...
See on parajalt jõhker.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar