reede, jaanuar 16, 2015

Poistest



Niisiis, poisinaasklid on tänaseks 1aasta 11kuud ning 5 kuud vanad.

Endiselt ollakse teineteisest suurimas vaimustuses. Kui teise pilk tabatakse, läheb ka suurim jaura hetkega mööda ja nägudel laiutab hiiglasuur naeratus. See on lihtsalt NIIIIIII lahe ja sellistel hetkedel saan aru, et mu magamatus ja pidev kurnatus tasusid end siiski ära. Ja loodetavasti tasuvad aina enam, kuna niiväga soovin, et poistel oleks kooskasvamisest tugev õlatunne.

Silm peab neil kogu aeg ja katkematult peal olema. Muidu juhtub õnnetusi. Küll jookseb üks liiga suure kiiruga ja ei saa õigel hetkel pidama, küll lendab mõni mänguasi kolakaga vastu teise pead. Lihtsalt ei oska see suurem veel kõike hästi aduda. Ei seda, et venda ei ubita endale siiski sülle ega seda, et talle ei astuta selja peale. Ja ei tehta peaga koks vastu teise pead ja ei visata metallist mudelautot venna ninna alla, põrkega näost.
Väiksem seevastu suudab ennast kõikjale kohale vinnata ja kõigele käpakesed taha saada. Ei pane ju suuremat seepärast titekatega mängima, et vend ei tohi pisiosi kätte saada. Nii jälgidki kullipilgul... Sest eks see suurem tahab ju vahel ka "valesid" asju vennale mängimiseks pakkuda ja teine võtab need suurima rõõmuga vastu. :)


Vanem Poiss on otsustanud kasvada nüüd aeglasemas tempos ja kaalus üldse mitte juurde võtta. Peaaegu pool aastat kaalub juba 13kg ning tänaseks on kasvanud 90,5cm pikaks. Enam ei olegi nii hirmus pikk omavanuste seas. Pikemapoolne lihtsalt. Mina seevastu olin samades mõõtudes peaaegu-3-sena :D
Jäsemed nagu niidid ja aina kõhnemaks tundub muutuvat, kuigi sööb asjalikult ja kõike. Aga rahmeldab ja "võimleb" katkematult, seega häda ei keskit :) Kõige suurem ja kaalukam osa on pea, kohe näha, et minu laps :)

Magamine on tema arvates siiani nõrkadele, kuid siiski julgen hõisata, et on paremaks läinud.
Kui saaks, siis ta elaks õues. Toas on liialt ahistav tema energia jaoks.
Seltskonda vajab ja fännab. Ülirahul, kui kusagil käime ja midagi teeme. Ja kodust väljas peab end väga viisakalt üleval, mis on rõõmustav muidugi :) Kodus.... noh, ütleme, et nagu väike tulekera :)

Hirmus abivalmis, nagu sellises vanuses lapsed ikka. Pesumasinasse topib pesud ja võtab välja, kuhjab kuivatusrestile, viib nõud kööki, pühib maha läinud vee, korjab kassikarvu, viib mähkusid prügikasti jne :D Hirmus koristaja on ikka veel.
Kui vennal võtta mõni riideese seljast (nt enne pepupesu), tuleb jälgida, et suurem neid kohe pesumasinasse ei viiks :D Ta on veendunud, et kõik riided, mis pole kellelgi seljas, tuleb pesumasinasse viia :)
Kui siis aga vennal vaja peput pesta, hüüatab: "Venna, kaka!" ja jookseb vannitoa ust avama. Seejärel vesi jooksma ja ise seal solberdama ehk siis aitama venda pesta. Servast natuke tüütu, kuna eks aega läheb ju rohkem, kuid väike inimene õpib ja asjatab ja see on lihtsalt väga armas.
Kui köögis toimetada, toob oma väikese tooli  ja ronib jälgima. Ja samuti tahaks siis kõike näppida ja korraldada... Vahel oleme selle pärast ka tülis, kuid üldiselt püüan seletada, mis ma teen ja võimalusel kaasan teda veidi.

Laused pikad veel ei ole. 2-3 sõna reas. Aga teeb end nendega vägagi arusaadavaks.
Teleka vastu ta üldiselt huvi ei tunne, see võib niisama mängida. Lammas Shaun tõmbab veidikeseks tähelepanu ja Maša multikas ka ning fännab ta Laulukaruselli ja Minuscule't.

Endiselt armastab vett juua. Seda üritame pikalt veel popina hoida, kuna kohe üldse ei tahaks talle igasugu mahlasid võimaldada. Niigi sööb kõike ja üldse mitte väga meie pool läbimõeldult. Saab ikka küpsist/kõrsikut ka sageli ja sealgi suhkrut piisavalt. Loputagu pidevalt vett juues suud parem.
Õnneks armastab väga hambapesu. Pigem tekib tüli sellest, et aitab nüüd küll sellest nühkimisest!

Viimase aja uus soov on pähklisegud. Talle meeldib, kui a la tudengieine (pählid + kuivatatud puuviljad) tema lauakesel kausis olemas on. Neid siis käib soovi järgi näksimas. Või nendega mind toitmas. Vahel üritab venda ka toita... jälle koht, mida kullipilgul jälgida.

Suurim söögihitt on aga marjad. Suvel sõi neid suht katkematult ise põõsastelt, nüüd nõuab sügavkülmast. Mustad sõstrad, punased sõstrad, vaarikad ja maasikad, mustikad ja rabarberitükid - kõik läheb külmunult hästi peale. Isegi oma jõhvikaportsu saab ta sügavkülmast kätte. Ei teda huvita, kas mari on magus või mõru, hapu või veidi kibegi - kui on mammu, siis läheb loosi.

Noorem Poiss on seevastu ikka korralik tegelane :) 5-kuusena 9,4kg ja 69cm :) Viimase kuuga ainult 1cm kasvand... Ja et nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis mina olin samas kaalus täpselt 1-aastasena... Ainult mõni cm pikem.
Arst ka imestab iga kord, et no kuidas ometi ma teda tõsta-tassida jaksan :) No mis mul üle jääb :D

4-kuuselt kasvasid kaks hammast tervenisti suhu valmis ja nüüd on järgmiste ootuses katkematult uurikett maani. Ma olen talle juba päris tüütu oma pidevalt lõuga pühkivate lapikestega :)

Ja no jõudu tal jagub. Roomama hakkas ka siin jõulude ja aastavahetuse vahel, kuid see on ilmselgelt liiga igav ja madala vaateväljaga tegevus. 1.jaanuaril, kui sai 5-kuuseks, ajas end toe najale püsti. Ja aina enam ja enam üritas käputada. Tänaseks käputab juba hoolega, isegi jalad ja käed suudab kordamööda liikuma saada ja enam ninali ei kuku :) Ainult et see käte tõstmine on naljakalt armas - suure kaarega ja ilusti sättides. Et veel ei lidu käpakil nagu ämblik vaid pigem nagu kameeleon. Gekod vist ei liigu nii, ikka kameeleonid? Ei suuda meenutada. Varaani moodi päris ei ole, too vehib küljelt ette...
Muide, liikumist alustas nagu krabi - seliliasendis, õlad ja kannad maas. Vinnas aga peput pingutades kere silda ja viskus edasi. Vot see oli naljakas aeg ja mul on tuline kahju, et see filmimata jäi!

Aga tujukam on kui Vanem Poiss selles vanuses. Tollal Vanem Poiss jauras vaid siis, kui miski häda tegi, Noorem Poiss aga draamatseb :) Vahel läheb see suuke nii armsalt tagurpidi rulli ja oioi mis hääl sealt tuleb! Ma ei teadnudki, et lapse sees nii võimas hääl saab olla! :D
Enamuse aega on aga naerupall. Hirmsasti meeldib pilkkontakt ja flirdib agaralt kõigiga :D Tundub, et samuti seltskonnalõvi kasvamas...

Noorem on tunduvalt pontsum. Kui Vanema Poisi ajal ma ei teadnudki, misasjad need titevoldid on, siis Noorema Poisi puhul tuleb ikka voldikesi ka puhastada/õhutada/kuivatada. Vaatab mis siis saab, kui jalg all.

Sel päeval, kui Vanem Poiss sai 8 kuud vanaks, hakkas ta Saares toe najal astuma. Ehk siis pink ees ja minekut! Väike videoklipp sellest ka allpool. Ja mis tähelepanuväärne - Vanemal Poisil on seal samad riided seljas 8-kuusena mis Nooemal Poisil ülaloleval pildil 5-kuusena :) Valisin kohe meelega sellise pildi, tulevikuski hea võrrelda/meenutada.

Samas vaatan, et 8-kuusena oli Vanem Poiss ka natuke tugevam tükk... Igatahes mitte selline niitjate jäsemetega silguniisk nagu täna :)

 
Lõpetuseks pilt sellest, milline Noorem Poiss peale venna poolt tuunimist välja näeb. Millegipärast on Vanem Poiss veendunud, et kui vend põrandal ukerdab, peab talle pähe asetama minu vana heegeldatud mobiilikoti ja kaela ujumisrõnga. Ükskõik, kui palju me üritame seda ideed muuta - nii peab olema ja kõik!


2 kommentaari:

Evelyn ütles ...

Kui ujumisrõngas ümber, on ju tõenäosus peaga millelegi vastu põrutada palju väiksem... :)

Sipsik ütles ...

:D
Õnneks peaga ta veel ei põruta :) Hirmuga ootan aga juba aega, kui jalg on all, kiirus suur, kuid tasakaal veel kahtlase väärtusega ja liikumise hindamise võim olematu ...