Hommikul näitab kaal 61,7kg.
Esmaspäeva hommikul ei joo ma oma tavapärast teed piimaga. Lähen tööle ja joon vaid taimeteed. Ilma millegita. Ja vett. Ja nii teadmata arv päevi siit edasi.
Töökaaslased tulevad teatama, et kohv on valmis ja kas ma ühinen nendega. Traditsiooniline hommikukohv üheskoos. Ütlen kohvile "ei" ning istun teiste sekka tassi veega. Imestunud pilkudele vastuseks annan teada mis teoksil. Samas hoiatan, et varasemale tuginedes ma tõenäoliselt olen teisipäeval või kolmapäeval või lausa mõlemal päeval suht plahvatuslikus meeleolus ja rumalused hoida minust eemal. Võin unustada oma tavapärase aktsepteeriva taktitunde. Lihtsalt hea ju teistel teada, muidu võin kellelegi kogemata liiga teha.
Lõunast alates hakkab pea valutama. Teadsin seda oodata, seetõttu tulen toime. Söögiisu ei mingit. Samuti teadvustamise küsimus. Olen selle nimelt endale pähe võtnud, et ma ei tunne nälga ja nii on. Ja tõepoolest, nii on:)
Õhtul kodus olen väsinud, suht omadega läbi ja vedelen pead valutades diivanil. Püüan lugeda, ei suuda. Suus on vastik maitse - jeerum küll, juba esimesel päeval on mürgid väljuma hakanud! See tähendab ju, et saab see kole aeg kiiremini vast mööda...
4 kommentaari:
Hahaa, ma hoiatasin samamoodi töökaaslasi, et võin olla pisut tujukas :D Nad arvestasid ja käisid mööda seinaääri :)))
Eriti hullud olete ikka kahekesi :D Retsept või midagi ;)
Oleks pidanud aluselist sidrunivett jooma,saanuks parema loputuse...Ja suus ka parem maik.
Ei ole retsept, see lausa diagnoos vist:) Hullu Jäära tõbi:D
Postita kommentaar