Paastu 7.päev

Tänahommikune kaal näitas 57,7kg.
Eilsega võrreldes -0,1kg, algusega võrreldes -4,0kg.

Kuna eilne päev kulus vedeledes, ei vajanud keha liikumiseks/asjatamiseks ka energiat ning ei tarbinud midagi seesmist. Mistõttu oli keha puhtalt säästurežiimil ning kadus vaid 100g. Nojah siis.

Tänane hommik algas aga vanemate ja Indiast koju käima tulnud vennanaise ja vennatütre ootamisega. Vehkisin aga hoolega pirukaid küpsetada, et oleks lõhnav tere-tulemast-hommikusöök pakkuda. Kohv ka kannu tõmbama, asjad lauale kanda ja.... ise haarasin veepudeli.

Tänane enesetunne õnneks on igati hea. Mine tea, ehk on mänginud rolli ka saarlaste-"hindude" ootamise elevus, kuid enesetunne on tõesti hea. Jõudu on, energiat on, iseloomu on.

Lõunalauas, kui teised siga ja kana ja sinna juurde kuuluvat mugisid, tekkis küll selline tunne, et tahaks proovida kas on hea. Mitte neelud ei käinud ega kuidagi raske ei olnud, kuid lihtsalt maitsta oleks tahtnud. Nuusutamine annab küll aistingust aimu, kuid jääb poolikuks. Aga noh, tuleb oodata kuni on aeg, mil rahulikult mekkida võin:) Ei hullu:)
Lõunalauas jäigi minu lähedasimaks kokkupuuteks söömisega magustoiduks olnud jäätise vennatütrele lusikaga suhuasetamine. Liigutus ju sama - haara lusikaga jäätis ja tõsta suu juurde... ainult et mitte enda oma juurde:)

Kui saarlased-"hindud" olid lahkunud, koristasin laua, pakkisin jäägid hoolikalt külmikusse, pesin kogu nõudelaadungi, uputasin pühapäevale kohaselt orhideesid, tegin kannutäie taimeteed ja asusin A kingitud raamatut lugema:) Ta ikka alati teab, mida mulle lugeda meeldib:D

Nüüd siis on külastust meenutamas veel vaid laual olev kotitäis vürtse, mida vennanaine Vanamehele tõi. Vanamees õnneks ka suur vürtsiarmastaja ning vürtside kodumaalt Indiast saabunud värske laadung ootab pakiliselt, mil ma ka normaalsele toitumisele saanud olen:)