Paastu 9. ja 10. päev

Nonii. Olen kahel õhtul arvutis olnud vaid vilksamisi ja seetõttu ka kribamata vahepealne areng, kuid heastan selle nüüd:)

9.päev oli teisipäev ning hommikune kaal näitas 56,9kg ehk -0,5kg.
10.päev kolmapäevana näitas hommikuseks kaaluks 56,6kg ehk -0,3kg.
Peale 10-t päeva paastumist esimesel taastumise hommikul (täna) sai kaalu lukku lüüa ning näiduks sain 56,4kg. Veel -0,2kg ehk kokkuvõttes lahkus lisaks kõiksugustele mürkidele mu kehalt 5,3kg.

Kaks viimast päeva on olnud hüperkiired ja õhtuti olen olnud paras laip. Lihtsalt vedelenud ja lugenud. Arvutisse ka pole suurt viitsinud tulla ja seda endale kõhu peale vedada ei taha - ei meeldi need kiirguse mõtted. Lisaks ilmnes naljakas kõrvalnähe - kuidagi väga külm on hakanud:) Eks keha hoiab sellise perioodi peale juba energiat kokku ja sooja säilitamine vist kuskile tahaplaanile jäänud. Nii ma siis teki sisse mässituna lugesingi:)

Aga jah, miks olukord ikkagi üldse selliseks kujunes, et tekkis piisav motivatsioon? Enamasti olen oma kaaluga suhteliselt rahul (noh, niipalju kui naisterahvas sellega üldse rahul olla saab, eksole:D) ja võin küll viriseda, kuid dieeditama või paastuma hakkamiseks põhjust ei leia.
Küll aga on (tõenäoliselt samuti nagu paljudel teistelgi) mul komme mõned kilod kehale talletada, kui mul on uus kooselu mõnda aega kestnud. Alguses ju söögile ei mõtle ja kõik on lilli ja liblikaid täis, kuid mingi aja pärast tekib selline mõnus mugavus ja nesting-period. Kus siis hakatakse teineteise eest üle hoolitsema. Toitmisega. Tahaks seda ja teist valmistada ja katsetada. Tahetakse teist rõõmustada ja pakutaksegi aina head ja paremat. Ja vedeletakse kaisus ja süüakse. Kuhugi minna ka väga ei taha, kuna lihtsalt koos olla on kõige mõnusam. Ja nii ta siis läheb...
Vähemasti minul on kõigis kolmes kooselus selline etapp läbitud:) Üksi elades pole vormi säilitamisega üldse probleeme:)))

Vot sellised lood:)
Aga tänasest siis taastun. Tänane päev olen olnud hapupiima peal ja homsest lisanduvad juba uued maitsed. Nagu nt kört ja porgandimehu ja pirnid ja... Iga söögikord vaid 1 toit korraga. Keha vajab harjumist ja see protsess on palju keerulisem kui paastumine. Söön ka nagu kellavärk, et kehale aimdus anda, et saab küll varsti jälle, ei pea näljahirmus salvestama hakkama:)
Vaatatab siis kuidas läheb. 1.maiks olen taastumisest vaba:) Siiani aga enesetunne hea, peegelpilt meeldib, tuju super ning enda üle veidi ikka uhke ka, mis siis, et olin veendunud, et saan hakkama enivei:) Ma ju olin selle endale pähe võtnud...:)
Ilusaid pühi teile! Meie sõidame homme pühade puhul Saarde:)