Mina ka paastumisest siis...

Paastumise aeg on taas käes, eksole. Laagrid täis buukitud ja enesekindlamad selle tee lausa ise kanda võtnud, muu elu kõrvalt.

2007 aprillis käisin minagi paastulaagris. Kirjutasin sellest päeviku vormis sellise ausa loo. Ja taastumisest veel sellise.
Teisest päevast mäletasin, et oli jube, ülejäänud olid väga hea enesetundega.

Olen teemale vahel mõelnud, kuid kuidagi ei suuda leida õiget aega. Nõuab see ju aega nii paastumiseks kui taastumiseks ja igasugune libastumine oleks karuteene oma keha suhtes. Siin kevade lähenedes on olnud sünnipäev ja igasugu eemal-üritused ja meil endil nädalavahetustel külalised ja... No ei leia aega.
Nüüd aga, olles kaasa elanud Jääraplika paastule, vaatasin veelkord oma ajagraafikud üle ja leidsin sobiva aja. Alates selle nädala esmaspäevast siis... Tean küll, et mõistlik oles alustada nii, et karm aeg jääks nädalavahetusel koduseks "põdemiseks", kuid üle saja aasta oli mul võimalik A-d näha, nii et tema nädalavahetus meie juures sai minu viimaseks söömaperioodiks.

Miks ma seda teen? Hea tunde pärast. Peale talve on mul alati selline raske ja pundunud tunne. Enne suve on vajadus liblikana lennelda ja metsik kogus jama soolestikus ning mõningane kogus jama rasvarakkudes teevad lendlemisest töntsaka hopsamise.

Olen 167cm pikk ja kõige paremini tunnen end kaaluvahemikus 52-55 kg. Vbl isegi 53-55. Kehakuju tüübilt jne. Paastu alustades ei veerenud ma ka tänavail ringi (61,7kg) ja tõenäoliselt ei riivanud silma, kuid endal ei olnud hea tunne lihtsalt. Mingit jama kaasas kanda ja lollakalt lihtsalt õgida... Hullupööra töötada nii, et hakkab juba hirm tekkima eraelu püsimise osas... Ma kas olen tööl või mõtlen tööst või töötan distantsilt või olen telefoni otsas. Ja see paneb sööma. Märkasin, et iga kord, kui tööl tuli ette mingi kriitilisem punkt, haarasin ma midagi hambu. Ja neid hetki tuleb igas päevas mitmeid ja mitmeid ja mitmeid. Seetõttu on üks paastumise põhjusest saada lahti harjumusest tulekahju kustutades midagi hambu krabada.
Lisaks on mul kapid täis riideid nr 36 kandjale, kui aga 38 kipub pisut pigistama, siis tekib nõutus, et kas ma tõepoolest pean kogu oma garderoobi välja vahetama või vaid üksikuid selgaminevaid hilpe kandma?

Nõup. Niisiis, proovime paastuda:) Kuna korra on laagris käidud ja arstide järelvalve all see läbi tehtud, siis julgen nüüd JP-st innustatuna omapäi katsetada. Endale lubades, et nii kui tunnen, et kisub jamaks, nii lõpetan.