Tänahommikune kaal näitas 58,5kg.
Eilse hommikuga võrreldes -0,5kg, algusega võrreldes -3,2kg.
Mis siin ikka jahuda - enesetunne täpselt sama:)
Ainus erinevus, et enne kojutulekut hakkasin veidi nälga tundma. Üllatusin, et kas tõesti juba on aeg lõpetama hakata? Siis aga viisin otsad kokku, et olen päeva jooksul liiga vähe joonud, kohe ikka liiga vähe ja magu on lihtsalt kortsu tõmmanud:) Muidu mulistab ju vett ringi ja petab ära.
Absoluutselt ei tekita mingit tunnet, kui töökaaslased vestlemise ajal nt šokolaadi söövad. Või mida iganes muud. Ei morjenda kohe üldse. Samuti siin hetk enne blogisema asumist lugesin erinevate toidukohtade menüüsid, kuid annan endale kohe teada, et see on tulevikuks, see pole praeguseks. Ja ei mingit mahlade purskumist suus:)
Eile õhtul ajakirja lugedes algselt mõtlesin, et hüppan retseptidest üle, kuid siis ikka lugesin:) Ja pidasin plaani tulevikuks:) Et noh, miski ei kao ju kuhugi ja eks ma ka kunagi tulevikus saan maitsta seda ja teist ja valmistada toda ja kolmandat. Ma ei plaani veel surra, et kannatlikkuse kaotama peaksin:)
Naljakas saab olema pühapäev. Siis meil suure tõenäosusega külalised ja neile siis süüa valmistada ning pärast koos laua ääres istuda, ise vaid vett lürbates:D:D:D Vanamehega kahekesi on okei, suur poiss ja saab ise söödud:)
3 kommentaari:
Millal sa sööma hakkad? Ja võibolla on mõttekam iga-aastase mürkide väljauhamise asemel tervislikuks jäädagi? Ma mõtlen nii tervislikuks, et musta teed piimaga ei joogi ja töökaaslastega kohvitamise asemel jood taimeteed näiteks. Ning poest ostad orgaanilisi toitaineid ning leiva ehk küpsetad ise, isegi kraanivee vahetad filtreeritud vee vastu välja. Mina püüdlen seesuguse muutuse poole, aga mees ainult irvitab selle üle...
:D:D:D
Sööma hakkan siis kui paast läbi. Ei tea veel mite päeva pean. Eesmärk oli kas 7 või 10, üle 10-ne ei tahaks minna, kardan, et siis väljatulemine raskem. Aga peale 7-t jälgin iga päev, et kas hakkan homme tulema või saab 10 täis. Kuidas keha ütleb. Ja siis algul igasugu ködi peal jne. Päris sööma hakkan alles siis, kui taastunud olen sama kaua kui paastunud. Samm-sammuline protsess.
Aga seda, et ma tervislikuks jäängi... see pole kahjuks võimalik:) Tegelt, mis ahjuks - ma ei tahagi. Ma nimelt liiga väga armastan süüa ja naudiskleda söögiga ning kohe kindlasti ei taha ma end sundid loobuma kõigest mis meeldib:) Ja mulle meeldib igasugu jama süüa:D Ainult ja ainult tervislikku ja puhast süüa - see pole kindlasti mulle. Tahan juua kohvi ja musta teed piimaga ja veini ja õlut ja süüa nt punast liha ja praetud pekki ja lõputult palju hallitusjuustusid ja pannkooke ja sõrnikuid ja praesaia ning omletti ja kõike muud rasket:) Kindlasti jälgin koguseid ka edaspidi ning püüan süüa vaheldusrikkalt ja tasakaalustatult, kuid loobuda - mkmm, mitte mingil juhul:) Minu jaoks on palju lihtsam kord aastas paastudes enda sees suurpuhastus teha kui terve aasta mulle meeldivast loobuda. Ma lihtsalt ei leia selleks mingit motivatsiooni:)
Et jah... Leiba on muidugi ka vahel tore ise küpsetada, kuid ainult sellepärast, et ise tahan:) Mingile tervislikkusele ma seejuures ei oska mõeldagi...
Aga kui sul peaks see muutus õnnestuma, siis ootaks heameelega ka selleteemalisi blogisissekandeid, jah palun:) Tahaks kohe kursis olla:)
Ja üleüldse kirjutate viimasel ajal jube harva...
Aamen. Täitsa minu jutt.:))) Ainult selle vahega, et mina söön seda kõike ilma paastumiseta...kahjuks.
Postita kommentaar