Seks suures linnas

Ammuoodatu on siis nähtud.

Seks ja linn nimelt.

See on üks selline film, mis suurema osa naissoo jaoks on must-listis.

Kui tänast saalikontingenti vaadata, siis tõepoolest. Mõned olid suutnud ka mehed kaasa vedada, kuid saal lausa lokkas tipsidest!

Njah, ei oskagi nagu miskit öelda. Eks igaüks peab ise vaatama.

Palju oli hästi reaalset, enamikku puudutavat. Suuri tundeid, kirge, vaikset õnne, südamepõhjast tulevat suurt valu, pettumist, valikute langetamise vajadust, õige-vale eristamist jne jne jne. Meeldiski see reaalsus.

Natuke häiris mind see siltide haipimine, kuid see on mu isiklik probleem (seriaalgi ju tegelikult keerles selle ümber). Olen nii mats küll, et kõrgmoodi hinnata ei oska ja ka meil siin poppe silte fännata ei taha. Näituseks oli minu jaoks filmis esile toodud Vuittoni kott peletiste peletis ja pulmakleidivalikust meeldis vaid Vera Wang, teised olid ütlemata koledad ja Carrie valitud kleit oli mu meelest kooohutav (alaosa oli ilus, kuid ülevalt nagu oleks vale suurus olnud) ja see jube meik ja kohutav sinine linnulaip peas... Võehh, kuid veelkord - see on mu isiklik probleem:)

Inimsuhted seevastu olid viimase peal. Reaalsed ja puudutavad. Ahh, ma vist juba kordan ennast.

Vahepeal sai ka naerda nii, et kõht kiskus kõveraks, korduvalt aga vedas mul silmanurga märjaks, nii et hakkas juba taskuräti-probleem kummitama. Üldiselt ei ole mul kinos silmad märja koha peal, kuid ju siis seal päris palju oli liiga tuttavat.

Njah... Ei oskagi kirjeldada. Eks vaadake ise:)

Pärast filmi tahtsime süüa. Ja avastasime Tallinna antiturismi meka olevat. Mitu kohta, kuhu sisse astumise, teatasid, et nad küll avatud, kuid köök ei tööta. Aga juua saab. Et mida??? Pühapäev ju just selline päev mil inimesed (eriti soojal ajal) võiksid einestama tulla ja turiste ju samuti liikumas. Arumaisaa ja äärmiselt ebameeldiv.

Da Vinci's õnneks köök toimis ja oi kui head nelja juustuga pastat ma seal sõin:) Laimikook oli tavaline, ei tekitanud emotsioone.

Suht segane ja hüplev sissekanne sai, meeletu väimus on peal ja peaks vist tegelikult põhku pugema.

Edasised arengud

Täna kell 15 jätsin siis Rööbiku arstide hoole alla.

Paari tunni pärast läksime järele ja röntgen näitas, et murde pole ja muidu käpakestega kõik korras, natuke vaid käpa padjad põrutada saanud. Rõõm kuulda!

Kastreerimine oli ka hästi läinud, kuid pisike loom oleks nagu siiamaani õrnalt laksu all. Hoiab omaette (kui sülle võtta, siis vingerdab küll endise mõnuga) ja isegi ei maga, vahib kaugusesse. Vaevalt ta seal oma sündimata jäävaid poegi näeb, pigem ikka narkoosist toibumise teema (isegi mäletan, et päris pikka aega ei jaganud ööd ega mütsi).

Vahel liigub ringi täiesti vinks-vonks, vahel veab kuidagi külge ette ja vahel ei oska tagajalgu käiku saada.

Hea märk on see, et kohe koju jõudes kükitas toidukausi ette maha ja sõi ikka mehe moodi. Kummaline oli see, kui ta pikalt kadunud oli ja lõpuks leidsime ta lebamas, käpad ümber joogikausi. Veider...

Ninaots on aga ilusasti külm ja niiske, seega tundub, et muidu on ta igati korras.

Siiski olen tänase õhtu täiesti kodune ja kassivalves:)

Pisi on õnnetu

Täna on Pisi natuke nukker. Ei, ehmunud pigem.

.

Õppisin parasjagu homseks eksamiks kui kuulsin rõdult tavalisest suuremat kolinat. Ta ikka rabeleb seal joosta ja kolin juba harjumuspärane. Las möllab.

.

Ükspäev nt leidsin ta naabri aknalaualt. Olin kuri ja tõstsin tuppa tagasi.

Täna üritas ta siis vist sama trikki.

Mainin igaks juhuks, et elame 3.korrusel.

.

Vaatan rõdule, ei ole. Naabri aknalaual? Ka ei ole. Vaatan alla, ei ole. Siis vaatan, et Vitja ikka piilub allapoole ja mõne aja pärast nägingi kuidas Pisi ehmunud näoga maas kooserdab.

Kiirelt kleit selga ja vudinal alla. Selle aja peale oli ta juba eemale jõudnud lipata. Hüüdsin teda, kuid ta ei tundnud mind ära ja muudkui põgenes. Hea et põgenes, muidu selline usaldav loomake ja inimeste kurjus on ju teada-tuntud.

Mingi hetk hakkas ta mu häält eristama ja pilguga otsima, kuigi olin lähedal. Ise hüüdis kangesti appi. Kükitasin siis vaikselt maha ja jäin ootama. Lõpuks tuli mu juurde ja sain ta tuppa tuua.

.

Toas oli Pisi nii ehmunud, et kükitas oma tuppa maha ja istus seal pikka aega. Kui liikuma hakkas, siis lonkas. Küllap adrenaliinilaks läks mööda ja valu jõudis kohale.

Helistasin arstile, et mida jälgida ja kuna homseks on kastreerimine kinni pandud, siis kas üldse tohib. Arvasid, et pean teda jälgima ja homme oma ajal kohale minema. Siis vaadatakse käpake ka üle ja otsustatakse kohapeal. Kastreerimisega kaasnevad õnneks ka antibiotsid ja valuvaigistid, seega 2in1...

.

Igatahes on ta nüüd nii ehmunud, et akna poole ei taha minnagi (kardab akent) ning ainult vedeleb minu süles. Liikuda ei taha, maiustada ka mitte. Võtan ta täna ööseks kaissu:)

Usun, et see ehmatus läheb varsti üle. Esimene kord ju ikkagi!

.

Olen seda meelt, et kui on soe aeg ja kassid tahavad rõdul olla, siis oleks see looma piinamine kui ma neile seda ei võimaldaks. Muidugi võib allakukkumist juhtuda, kuid eks nemadki õpivad.

Nt Vitja kukkus ka nooruses, kuid siis katsid maja viinapuu väädid ja neisse takerdunult ta mingi kolmveerand tundi vajus, enne kui alumise korruse naaber selle peale akna avas, et kass keset südaööd küüsipidi mööda tema akent laskus. Eks ta siis avas akna, võttis kassi ja andis trepikojas mulle üle.

Peale seda pole Vitja rõdult laskumist harrastanud.

Teine juhus oli siis, kui naaber koputas ja küsis: "Kas see on teie kass?" ja ulatas Vidriku tuppa. Eks ta oli naabrit akna kaudu külastama läinud.

.

Ehk sai ka Pisi oma õppetunni kätte, kuid eks ma ikka natuke murelik olen. Istume siin kahekesi arvuti taga ja vaatab mind nii üksisilmi ja kindlust otsivalt:)

Ei taha ju, et pisike loomake valu peaks tundma. Praegu õnneks magab mõnuga. Ja eks siis homme arst ütleb mis ja kuidas.

Jehuu!!!

Eksamist, mille pärast sai pabistatud. Raha ja pangandus.

Täna sain tulemuse teada ja suutsingi lõpphindeks selle va unistuste "3"-e saada!!! Mis on ülisuper mu meelest. Väikese "aga"-ga siiski...

Nimelt koosnes eksam 4-st osast ja minu tulemused olid 2/3/3/5. Ja see viimane "5" ei olnud mitte niisama vaid maksimum! Vaid mina ja veel 2 inimest said maksimumpunktid, teiste tulemus oli nõrgem. Ja nüüd elabki minu sees kahtluseuss, et äkki too õnnis "3" selles aines ei olnudki mu lagi. Et oleks ma veidike rohkem pingutanud, oleks ehk ka "4"-ja välja venitanud? Auahnus tekitab kiusatuse mõned osad ringi teha... Vaatan kuidas augustis eelnädalal ajaga on, siis veel selle aasta deklareering kehtib...

Täna käisin tegin möödaminnes ka ühe arvestuse. Protokoll ja etikett. 4 minutit kulus kokku. Õnneks see nii lihtne aine ka. Etiketti polegi mu meelest võimalik õppida, see pigem sisemise harituse ja kogemuste/tähelepanekute teema, protokolli kohta pidi aga eelnevalt veidike lugema.
Küsimused sain riigilippude paigutuse reeglistikust pajude osalejatega kohtumisel, leinalipu temaatika ning käitumisetikett vastuvõtul. Suuline oli ja õpetaja (president Meri protokolliülem) küsimuse peale "Kes soovib vastata?" sirutasin esimesena käe ning seetõttu nii kiirelt vabanesingi. Eks see enesekindlus ja mittehiilimine ka talle imponeeris ja seetõttu nii libedalt läkski:)
See nädalavahetus veel eksmite kütkes ja siis pääseb mõneks ajaks kergemale hingamisele:)

Abi tarvis

Kas oskab keegi pakkuda mõnd lühikest, kuid krehvtist lööklauset HR management (personalijuhtimine) valdkonnast? Kas eesti või inglise keeles sobiks.
Vaja sloganit T-särgile.

Kodus

Nädalavahetuse veetsin taaskord kodusaarel. Akude laadimiseks parim paik:)

Nagu juba reegliks hakkab kujunema, hilinesin ma ka sel reedel lennujaama. No ei ole võimalik reedeste ummikute ajal kella 17-ks lennujaamas olla, noh. Poolest päevast ei hakka ju ka töölt tulema.
Järjekordselt ei jäänud üle muud kui poolelt teelt helistada ja paluda neil check-in minu jaoks veel veidi lahti hoida. Nad on seal õnneks alati mulle vastu tulnud, äärmiselt meeldiv:)

Kui raja lõpus mootorid tuure kogusid ja õhkutõusmiseks valmistusime, tekkis mul mp3-mängijas hetkeline "kurjakuulutav" paus, mille järel hakkas mängima "Final Countdown". Azoo, mõtlesin. Sedasi siis. Lisaks loo mõttele on see lugu mul ju ka matuselooks "kinni pandud" (veider mõelda, et mul on matuselugu olemas, altari ette minekuks aga otsad ikka veel lahti. No see Mendelssohn'i pulmamarss ei lähe kohe mitte, noh. Et siis prioriteetide järjekord paigas:D).
Ebausklikuna mõtlesin siis, et tuleb see mis tulema peab ja nautisin lendu.

Olen ju tõsine lennuhaige. Ma ei väsi kordamast kuidas ma lapsepõlvest saadik olen soovinud hävituslenduriks saada (jumaldan kiirust, lendamist ja märki laskmist), nii et kui lasteaias teised väikesed tüdrukud unistasid õpetaja, kasvataja, medõe ja ema ametitest, siis mina tahtsin saada politseinikuks, sõduriks või lenduriks.
Nojah. Selleks oleks tulnud teha ikka oluliselt teisi valikuid, kuid alati on takistuseks olnud praktiline mõtlemine, mille valguses unistused tunduvad rumalad. Ja eks siin mängi rolli ka sugu. Ikka ju tunned kusagil sisimas vajadust pere järele ja et oleks võimalik teiste eest hoolitseda... Sõjardist ema puhul ei loksu need asjad minu jaoks aga väga paika, mis teha. Seega tuleb oma valikutega leppida.

Väikese lennukiga on minu meelest kordades huvitavam lennata. Suures sa ei tunnegi lendamist, väike ikka hüppab ja raputab ja kukub ja teeb kõiksugu mõnusat. Lisaks on minu meelest suures lennukis jubedad need 3-6-kohalised istmeread. Jube kügelemine ja aelemine käib, kui liikuda tahad. Väikeses aga istud 2-kaupa või üksi. Kui ma üksi lendan, siis mõnulen alati oma privaatses toolis, ilma et keegi higistaks mu kõrval.
Lisaks fännan ma endiselt Saaremaa lendude pardateenindust. Selle poole tunni jooksul ei saa mul tekkida mingisugust vajadust näksimise või joogi järele, kuid ikka pakutakse lisaks näksimisele mahla või kohvi või... ma ei teagi mida. Mina joon alati kohvi:)

Ilm oli taaskord perfektselt selge ja nii sai geograafia-mängu mõtteis mängitud. Vaatad ja tunned paigad ära või siis ei tunne.
Tallinn-Virtsu maantee lookles suure osa ajast meie all ja päris mõnus oli tõdeda, et hea et ma autoga ei läinud - veniksin sel teel tunde. Lennuaeg ju vaid napp 35 minutit...

Nagu alati, tegi lennuk enne Kuressaares maandumist kaare peaaegu üle mu kodu. Ütlemata südantsoojendav on aknast vaadata oma kodumaja...
Ilmselgelt ei olnud tõusulugu halbaennustava iseloomuga, kuna maandumisel röökisid mu kõrvus Lordi-kollid ja kõik läks plaanipäraselt:)

Ega mul puhata lastud. Laupäeva hommikul oli aeg juuksuris, vahepeal välikohvikus väike kokteil ja seejärel Grand Rose Spa's Aqua Well hoolitsus. Oi kui mõnus see oli:) Seda tahan ma teinekord raudselt veel proovida.

Ühest metsatukast mööda sõites teatas ema, et "näe, siin käivad kohalikud mutid keppimas".
"???????????????"
Minu pika hämmeldunud pilgu peale selgus, et ta teadis täpselt millest räägib, tahtis vaid mu reaktsiooni näha:) Ehk siis kohalikud irvitavat niiviisi kepikõnni teemal:)
Huhh. Ja mina mõtlesin, et emal on tulnud too hull periood, kus üritatakse võimalikult nooruslik olla, nii et ise ka ei tea mis sobib ja mis mitte:)

Nagu alati suvisel ajal, toimus igasugune toidu tarbimine õues. Alustades grillist ja smuutidest kuni kohvi ja veinini välja. Lisaks kasvavad meil sel aastal kasvuhoones maasikad, mida juba päris rohkelt maiustada sai:)

Koduaia vaikne hetk

Kõige mõnusam oli peale grilli tuua õue tekk, sinna pikali visata ja päikese käes nurrudes silma looja lasta. Koer ja kassidki tulid seltsi pakkuma ja lõppeks räntsatas ka isa tekile ning järgmine hetk magas norinal. Siis hiilis ka ema kohvitassidega tekile ja nii me seal perekondlikult aega veetsimegi.

Freddi naudib elu

... ja Bella turnimist

Koer on meil merehaige. Nii kui jalutusrihma näeb, nii läheb hulluks. Teada värk, et siis jalutatakse randa.

Täitsa oma isiklik rand:) Pole paremat paika siin maamunal...

Veetsimegi siis paar tunnikest koeraga hullates. Enne tuli muidugi kõik kadakad ära märgistada ja seejärel sumati vees ja aeti kive taga ja ujuti ja ujuti ja ujuti... Mina samal ajal tuletasin lapsepõlve meelde ja käisin kivi vallutamas. Aga vesi oli kusjuures väga soe:)

Kiviheide...

Kleiti paluks mitte väga irvitada. Ema meenutas, et 6.-7.klassis osalesin selles missivõistlusel (its!!!!!), peale mida pole toda hilpu kandnud. Mina ei mäleta miskit. Njaa, ajad on muutunud. Nüüd kõlbab vaid inimtühjas kodurannas selles koperdada:)

Tagasiteel kohtusime lambatallega, kes mökitades ringi patseeris. Teised hoidsid veidi eemale, too aga tuli kohe tutvust sobitama. Koeragi musitas üle.
Kohalik hoiatusmärk "ettevaatust, auk teel". Et kus sa siia linnas harjumuspärase märgi ikka paned, ümberringi pole kilomeetrite viisi ühtki liiklusmärki. Nii need kohalikud siis ümbrusega sobiva kadakast märgi valmis meisterdasidki:)

Pildid kõik mu vanemate tehtud, mina pole ühegi autor. Autorikaitseks või nii:)

Naljakad USA seadused vol2

1. Last ei tohi keelata, kui ta tahab mängida poriloigus
2. Kõigil on õigus päikesepaistele
3. Vannis ei tohi riideid eemaldada
4. Loomi ei tohi tulistada liikuvalt aluselt (va. vaalad)
5. Naised ei tohi autot juhtida kodukitlis
6. Ilma juhita liiklusvahend ei tohi ületada kiirust 60 miili tunnis
7. Paabulinnud võivad ületada kõiki teid (ka kiirteid)
8. Jalgrattaga ei tohi sõita basseinis
9. Koerad ei või linnas jalutada ilma omanikuta rihma otsas
10. Kauboisaapaid ei tohi kanda, kui sa ei oma vähemalt 2-e lehma
11. Sülitada võib ainult pesapalliväljakul
12. Tee ääres ei tohi süüa jäätist
13. Linna piires ei tohi naised kanda kõrgeid kontsi
14. Tuumaseadme lõhkamine linna piires toob trahvi 500$
15. Hollywood Boulevard'is ei tohi olla korraga üle 2000 lamba
16. Sülitada ei tohi lähemal kui 5m teisest inimesest
17. Kukkesid ei tohi kasvatada
18. Autod on ainukesed lubatud asjad garaazis
19. Keelatud on vanduda minigolfiväljakul
20. Ilma naise nõusolekuta on keelatud tema peksmine kaikaga, mis on jämedam, kui 2 tolli
21. Kahte beebit ei tohi vannitada ühes vannis samaaegselt
22. Ööliblikate jaht tänavavalgustite all on keelatud
23. Tunnistajapingis nutmine on keelatud
24. Kärnkonnasid ei tohi lakkuda
25. Koer ei tohi tulla kirikule lähemale, kui 500 jalga. Trahv 500$ või pool aastat vangi
26. Liblikate tülitamise eest võib saada trahvi 500$
27. Vahemikus 4-6 õhtul ei tohi jalutada kaameliga mööda Palm Canyon Drive'd
28. Ühes majas ei tohi olla 2 vannituba
29. Mootorsõidukid ei tohi sõita linnas, kui selle ees ei kõnni mees lambiga
30. Vahemikus 11-1 päeval ei tohi lõunasöögiga mööda tänavat jalutada

Mittearusaajast frigiid

Olen vist puhta frigiidne ja mutistunud.

Aga algusest.

Nimelt meeldib mulle telesari "Sõbrad". Lihtne ja kerge huumor ja kestab vähe aega korraga.

Normaalsel kellaajal näeb seda vaid kanalilt 11 (nii kella 23 paiku).

Aga õudus on enne seda. Mingisugune tibisaade, kus siis lõpukaadrites on alati tegelased, kes kandideerivad Eesti Suudlusstaariks. Aga et "oma sarja" näha, näen ma paratamatult ka seda.

Esiteks ei suuda ma aru saada inimestest kes on nõus, kaamera nina alla torgatud, mokeldama hakkama. Teiseks on vähemalt minul füüsiliselt vastik vaadata lähivaadet sellest, kuidas vinnistunud lõua tagant sirutub välja usjas ilaselt läikiv keel ja ronib kellegi teise suhu või teise sarnase keelega välispidist hööritavat duetti tantsima. Ja kuidas siis mõlemad pooled üritavad nägu teha kuiväga nad tegevust naudivad. No kamoon...

Mulle ka meeldib suudlemine ja ka selle nägemine televusserist, kuid pliiz, mitte sellisel kujul. See võiks ju kuidagimoodigi erutavalt esitatud olla...

Siiralt, süda läheb pahaks, eranditult iga kord. Loodetavasti nad varsti leiavad oma staari ja muu sarnasega seejärel välja ei tule.

Väljavõtteid EMT-le ja Infoliinile tulnud kõnedest

1. "Öelge mulle see number, kus põder tuleb aasale, klient tahab teada!" (Ilmselt sooviti logo tellida)
2. Klient küsib: "Mis firma see on, kes teeb Nokia telefone?"
3. Klient: "Tere hommikust, ega te ei oska öelda kust saab Põlvast osta sooje lihapirukaid!"
4. Klient: "Ja naberaju 147 i tam u menja bob marley!!! tam nomer pamenilsja ili shto?" (147 on kõnepost)
5. Klient: "Sain just Simpel kaardi ja ei võta lutti suhu e. ei saa laadida"
6. Klient küsib: "Kes teab, kui Liivalaias parem teeperv on tasuline parkimine, kas siis vasak pool on ka?"
7. Klient on pahur, et miks talle tuli sõnum tasumata arve kohta kui arve peal on olemas rida "Täname õigeaegselt tasutud arve eest". (Arvas, et ta on maksnud juba arve ja nüüd teda lihtsalt tänatakse ja sellepärast on see rida arve peal)
8. Üks klient oli üllatunud, kui kuulis, et lepingut on võimalik ka lõpetada.... .... ta arvas, et nüüd on elu lõpuni EMT klient.
9. Tädi helistab, et temal nii suur arve. Et kui tema sõnumit saadab, kas siis kilomeetrid ka loevad. Mina kergitan kulmu ja ei saa aru, et mis mõttes. Ja tema siis, et "No kui ma olen Rakveres ja Tallinna saadan, kas siis on kallim kui Rakverest Rakverre... ?"
10. Klient: "Miks mul sõnumid tasuta ei lähe? Mul ju see salajane kood olemas? Kui küsisin, et milline kood, siis vastati et on üks kood, ei saa ainult teile öelda." :))
11. "Kas kuumaks on siis väiksem kui ööseks telefoni välja lükkame?"
12. Murelik klient: "Kas lähenevate jõulude puhul pakub EMT ka sellist teenust... ....et ma annan nimekirja ja EMT trükib sõnumid sisse ning saadab minu sõpradele?"
13. "Sooviksin kontrollida kas IMEI on "kuumas" nimekirjas!!!"
14. Küsiti: "ET- mobiilsevõrgu aadressi!" Mis see küll on???
15. Klient: "Tere, kuidas ma saaks teada oma turvakoodi?"
Teenindaja: "Mis tüüpi aparaat teil on?"
Klient: "Kuidas mis tüüpi? Mobiiltelefon!"
16. "Tere! Ma sooviksin teada oma arve seisu "VIIMASEL AJAL"!!!!!"
17. Klient: "Kulge kust seda teie võrku osta saab?"
18. Klient: "Mul ei tule kõned sisse!"
Teenindaja: "Mida telefoniga pärast kõnet teete?"
Klient: "Lülitan välja..."
Teenindaja: "Kas päris välja?"
Klient: "No ikka, muidu aku tühjeneb ju!"
19. Teenindaja: "Kui te raha ära ei maksa, siis pannakse teid kinni!" (Mõtles siiski teenuse kinnipanekut)
20. Klient: "Ta käib siin hoovis ringi ja vehib sellega ja mina ei saa telekat vaadata ja see asi segab raadiot ka."
Teenindaja: "Mis nimelt?"
Klient: "No see on must u 10 cm pikk ja otsast kummiga."
21. Klient: "Kuidas ma ennast varjata saan?" (Simpel nr salajaseks)
22. Klient: "Soovin välja rääkida!" (Rahvusvahelised kõned)
23. Klient: "Kas soome on ka välismaa?"
24. Klient: "Palju minu mobiilil raha on?" (Simpeli saldo)
25. Teenindaja: "Kas ta on teil pidevalt püsti ja sees?" (antenni näit telefonil)
26. Klient: "Ma tahaks teada mis kell on see hommikune äratus?"
Teenindaja: "Mis mõttes?"
Klient: "Otseses mõttes"
Teenindaja: "Meie poolt kahjuks mingit äratamis teenust ei ole!"
Klient: "aaa"
27. Teenindaja: "Kas te olete firmas allkirjaõiguslik inimene? On teie nimi B kaardil?
Klient: "Ma ei tea, katseaeg peaks mul läbi olema!!!"
28. Klient: "Mis kell teil hommikuti lahti läheb?"
Teenindaja: "Kuidas palun?"
Klient: "No sõna otseses mõttes?"
Teenindaja: "Te mõtlete mis kell müügiesindused avatakse..?"
Klient: "Jah!"
29. Simpeli omanik küsis, et millega seoses tal need PUK koodid tekkisid!!!!!!!!!
30. "Soovin firmat, kes legaliseeriks illegaalset tarkvara!"
31. "Andke palun Viljandi Sidejaoskonna opisaal!"
32. "Mul oleks vaja nurgakivile kapslit, kuhu saab midagi sisse panna!"
33. Klient: "Palun andke mulle varastatud jalgrataste kokkuost"

Seks, kalorid ja rannahooaeg

Fakt, et seks hästi kaloreid põletab, on ammu teada. Lõpuks on asja ka teaduslikult uuritud. Ajage siis näpuga järge, et üle ei pingutaks... NB! Seal lõpupool on paar olulist järeldust neile, kes eriti kiiresti, veel enne rannahooaega vormi soovivad saada

TEGEVUS + ENERGIAKULU (kcal)

LAHTI RIIETUMINE
Tema abistamisel = 12
Ilma tema abita = 187

.

RINNAHOIDJA AVAMINE
Mõlema käega = 8
Ühe käega = 12
Hammastega = 85

.

KONDOOMI PANEMINE
Erektsiooni korral = 6
Erektsiooni puudumisel = 315

.

OTSINGUD
Kliitori otsimine = 8
G-punkti otsimine = 92

.

ASENDID SEKSIMISEL
Misjonäriasend = 52
Poos 69 pikali = 78
Poos 69 püsti = 112
Käru = 216
Naine mehe peal = 524
Koerastiil = 726

.
ORGASM
Tõeline = 112
Teesklemine = 315

.

ORGASMI JÄREL
Voodis lamamine ja kallistamine = 18
Kohe voodist püsti tõusmine = 36
Selgitamine, miks te voodist kohe tõusite = 816

.

TEISE EREKTSIOONI SAAMINE
20-29 aastastel = 36
30-39 aastastel = 80
40-49 aastastel = 1124
50-59 aastastel = 1972
60-69 aastastel = 2916
70 ja vanematel = andmed puuduvad

.

ENESE RIIETAMINE PÄRAST SEKSI
Rahulikult = 32
Kiirustades = 98
Kui naise isa koputab uksele = 1218
Kui teie abikaasa saabub koju = 5521

Konnakepp

Leidsin oma telefonist sellise pildi. Meenub, et eelmise aasta kevadel sai peale satutud. Tardunult asjatasid seal ma-ei-tea-kui-kaua. Mina väsisin enne ära ja lahkusin. Veider mõelda, et telefonid ei olegi enam helistamiseks - pildista, kuula musooni, surfa interneeduses.... mnjah, hakkan vist vanaks jääma...

Ja nüüd ma tahaks näha kas keegi guugeldab ka sõna "konnakepp" ja jõuab sellega minuni...

Kassipilte

Vahel läheb Rööbikul sügamisprotsessi käigus kõrv tagurpidi. Harvem õnnestub seda aga jäädvustada:) Kirjeldasin varem, et Rööbik on enesele leidnud uue lesila kraanikausis

Träkkeri-juttu

Nonii, taaskord käisin piilumas mis otsisõnad või nende kooslus on põhjustanud kellegi jõudmise minu blogini.
Ja endiselt ei väsi ma imestamast mis sõnakombinatsioone inimesed guuglisse sisestavad:DDD

Esikoha otsisõna on senimaani vaieldamatult "tüdrukuteõhtu". Nojah, keeruline teema ja ideesid tarvis. Aga minu suunurka kergitasid:

1. kunksmoor.blogspot.com - no tule taevas appi! miks mitte sedasama aadressiväljale trükkida, miks guugeldada?
2. mõistus ei ole enda teha
3. must nool
4. kunsmoor blog - :DDD
5. vastik sipsik - et misasja!!!? kuidasmoodi saab see väike triibuline sootu olend vastik olla?
6. miks mees ei taha seksi - tõepoolest....;))
7. tahan keppi - ja siit loodad saada?
8. aga mingi haiglane osa minust sunnib mind sind testima
9. vidriku hullud - et misasjad?
10. mantel s 36
11. life is too short to dance with ugly chicks - no kuda krt see minu blogini juhatas???
12. äritegevuse alused eksam - paistab et teistelgi sama teema aktuaalne, korduv otsing viimastel päevadel
13. kuhu minna, mida teha
14. piiks piiks ja raha tuleb - oi, lollike
15. mikro makro valemid
16. kuidas korraldada omaenese matuseid - no on probleem

Golfikliinik

Nädalapäevad tagasi veetsime pühapäeva Niitväljal, kus käisime golfimängu õppimas.

Olin senini arvamusel, et golf on üks mõttetu mäng ja täielik vanameeste jura. Arvamus hakkas muutuma peale stimulaatoris mängu katsetamist ja nüüd, kus väljakul käidud, on jurast saanud huvi.
Ja kusjuures see ei olegi nii kallis lõbu kui arvata võiks (varem oli arusaam, et jaks ei käiks ju ikka üle). Ja lisada sinna päevade viisi vabas õhus olemine ning kui ei sõida ringi käruga vaid liigud omadel jalgadel, siis 10km päevas kiirkõnnil vantsimist ja oma golfivarustust (ratastel muidugi) järel vedades on see päris heaks treeninguks.

Löögi kaar ja pikkus sõltub kepist, millega lüüa, kuid enamasti on naised siiski lühema löögiga kui mehed. Loogiline ju.

Üks meie juhendajaist teeb tavaliselt harjutades 150-170-meetriseid lööke, teisel lähevad need sinna 200m ligi. Mõlemad mänginud ikka kohe palju-palju aastaid juba.
Mina kujutasin kohe eriti ette, et ei saa ma nende löökidega hakkama ühti. Stimulaatoris olid mu löögid nii 30-40 meetrit, vahel harva sain mõne 60-se kätte.
Niitväljal harjutusmatil aga peale tehnika natukest harjutamist hakkasid juba ühtlased löögid tulema. Mõni läks liiga suure kaarega ka ja mõni veeres mööda maad, kuid üllatavalt mitmed löögid olid sellised, millega ma ise väga rahule jäin. Eriti kuna mu vigane pöial lõi juba kepi hoidmisest tuld välja (õnneks mõne sähvaka järel ta tuimestus vabatahtlikult ja siis sain juba lüüa).

Kepp oli nr 6 ja juhendaja hõiskas kui nii 50-meetrise löögi tegin alustuseks. Peale veidikest harjutamist tulid juba 75-sed ja siis hakkasid sinna 100 alla tulema. No siuke ind tuli kohe sisse, et mine tea, äkki hakkaksi õnnestuma kui piisavalt harjutada:)

Sel aastal ma veel green card'i tegema ei hakka (vist), kuid ma üldse ei välista, et ma sellega edaspidi tegelema ei hakka... Mõnusalt seltskondlik, samas rahulik ja samas hasarti tekitav ning koormust pakkuv... Mõneks ajaks sai ka lihased nati valusaks.
Mul igatahes juba tõmme on...

Sätib.... ja sätib.... ja sätib....

Lõpuks sai pall auku kah veeretatud

Ropsida tahaks

Ma ei tea miks ma seda endale teen.

Sain nädalavahetusel koduste pannkookide unustatud meki suhu ja täna tegin taas laadungi. Nüüd nii paha, et tahaks ropsida. Aga liiga hea kraam raiskamiseks.

See selleks.

Pühapäevane eksam oli kole-kole. Raha ja pangandus (Money and Commercial Banking), 4-ja punkti aine, seega jube mahukas.

Meie kursuse omi oli kohal vähe. Enamus olid kahe viimase kursuse omad, kes aastast aastasse seda eksamit tegemas käivad. Hirmutav väljavaade.

Seda enam oleksin ma õnnelik, kui selle kuidagimoodigi läbiks. Kas tulemust parandada, jääks juba tuleviku otsustada.

Osa töid ta juba parandas sellal kui meie hoolega kribasime. Ja pidevalt kostus punktide arv ja "Hinne 0!" Einohjah, hea teada, eksju.

Kui päris aus olla, siis enda supertulemuseks selles aines ja selle õppejõu juures pean hinnet "3". Mis oleks "rahuldav". Kuna tänapäeval on isegi 2 positiivne tulemus, siis pügal üle selle oleks ülim.

Eks siis nädala lõpupoole selgub kas tabasin esimese hooga või tuleb jälle ja jälle katsetama hakata:(

Sess algas

Ääretult veider tunne on keset tööpäeva kodus istuda.
Et kui Jääraplika just rõõmustas, et eksamid selleks aastaks ühel pool, siis minul sess just algas. Täna oli esimene eksam, sisetunde järgi läks hästi. 37 küsimust ja poole tunni pärast andsin 100%-liselt vastatud eksami ära. Aga aine oli ka äritegevuse alused (fundamentals of business) ja no olgem ausad, see ei saa ju kuidagimoodi keeruline olla. Kõik elust enesest ja kes vähegi tööl käinud või ettevõtlusega tegelenud, tunneb teemat. Ma usun. Nii et loodan siit head tulemust.

Homme järgmine eksam ja pühapäeval jälle. Siis jääb veel 4, mida selle sessiga maha tahan saada. Ja üks ainetöö ja kaks esseed kah vaja veel valmis vorpida.

Tahaks homme ka ühele üritusele jõuda, kuid kuna see toimub Pariisis (Eesti omas), siis jõuaksin seal olla vaid mõned tunnid, kahe eksami vahel. Aga õppida on ju ka tarvis... Kaalun veel.

Oehh. Tegelikult tuleks ka praegu õppida, selle asemel loen siin blogisid ja blogisen ise. Krt, kassid ka ei anna rahu, traavivad ja on mu kodusviibimisest erutatud, vahel kaklevad nii et karvad lendavad. Seega tuleb oodata kuni nad uinuvad. Ja õppida ning muud tegevust leida tuleb ikka vaheldumisi ju. Loll, kes vabandust ei leia...

Lähen küpsetan parem laadungi pannkooke:)

Seda kassid (naised) ostaksid

Tuuakse ekraanile vanaldane, lombakas, karva kasvand ja kasimata välimusega, tenniseid kandev, kaaskodanikesse ja eriti naistesse üleolevalt suhtuv narkarist vanamehenäss, kes ei suuda oma keelt kuidagimoodi hammaste taga hoida ega kellegagi arvestada ning kelle ainsaks väärtuseks on tema briljantne mõistus ja naised langevad kui loogu.

Dr House'st räägin. No nii kompu et pista või nahka, noh. Arumaisaa.

Siit järeldus - naistele siiski meeldivad pahad poisid. Kodu luuakse väga teistsuguste ja turvaliste tüüpidega, näljaste pilkudega jälgimiseks on head aga eelpoolkirjeldatud tegelased. Olen kindel, et kui House oleks välimuselt täpselt sama ja ka sama tark, kuid hirmpositiivse ja turvalise meelelaadiga, ei paneks ta pea kedagi njamitama.

Ja olen enam kui veendunud, et oma populaarsusest suure osa võlgnebki sari House'i tegelaskuju "vastikusele". Ja ka selles olen kindel, et teleriekraani on ju tore noolida, kuid päriselus ei kannataks sellist tüüpi küll välja:)

Seni aga noolin ekraani edasi.

Staaride dieedinipid

Pidevalt võib ajakirjadest lugeda staarikeste erinevatest dieedinippidest. Kuna Sipsikut keegi ajakirja ega televiisorikasti sisse ei pane, kuid et Sipsik on omaenese blogi staar, siis avaldame siin Sipsiku suurima ja kõige lollima nipi.

Mida teeb Sipsik, kui tahab tibakene kehakaalu vähendada?

Joob koka laiti. Kohutav viis, kuid ajutiselt toimib. Teatavasti suudab koka ka vanni äravoolu puhtaks teha (kui Torusiili käepärast pole), mis need Sipsiku torud siis teistmoodi ei ole. A kuna Torusiili juua ei riski, siis koka asendab suurepäraselt:) Lisaks mullitab makku täiskõhutunde.
Ärge seda kodus järele tehke! Kindlasti mitte pikaajaliselt. Siis puhastub ka suu hammastest.

Millised on teie väiksed nipid, väiksed trikid?

Hämming

Suur ja must kass kirjutas tõenäosusteooriatest, küll asjalikumas kontekstis kui tuleb minu jutt.

Minul seevastu viimasel ajal üks tõenäosus pole enam teoreetiline, pigem kindel reegel.

Nimelt peale seda, kui auto lõpuks tagasi sain, tahetakse mulle kõikvõimalikul moel mõista anda, et "käi jala". Küll võtavad poliissvumanid rajalt maha, küll ahastan närvihaigete kaasliiklejate pärast.

Üks aga on kindel - alati, kui mul saab bensupaak tühjaks, tõuseb vahetult enne tankimist kütuse hind. Kasvõi tund varem, igal juhul varem. See on lausa nii müstiline, et peaks vist "ennustamise" pealt teenima hakkama.

Veidraid USA seaduseid vol 1

Aastatest 1990 - 2000

1. Seotud silmadega ei tohi autoga sõita
2. Pühapäeviti ei tohi mängida doominod
3. Ei tohi kanda võltsvuntse, mis põhjustavad kirikus naeru
4. Soola panek raudteele on surmaga karistatav
5. Ühesuunalisel tänaval võib sõita vales suunas, kui autole on külge pandud latern
6. Jäätisetorbikut ei või kanda tagataskus
7. Avalikus kohas ei tohi kanda maski
8. Autos ei tohi sõita paljajalu
9. Noble Street'il ei või kanda siniseid teksasid
10. Mees ei või peksta oma naist jämedama kaikaga, kui on mehe pöial
11. Peale päikeseloojangut ei tohi müüa maapähkleid (kehtib kolmapäeviti)
12. Linna piires ei tohi naistele lehvitada (Alaska)
13. Morska ei tohi vaadelda lennukist
14. Karusid tulistada tohib, nende äratamine (pildistamiseks näiteks) on keelatud
15. Morska ei tohi lükata välja liikuvast lennukist
16. Morsale ei tohi pakkuda alkoholi (Arizona)
17. Kaamelijaht on keelatud
18. Kaktuse mahalõikamise eest saab 25 aastat
19. Eeslid ei tohi magada vannitoas
20. On ebaseaduslik keelduda inimesele klaasi vett andmast
21. Autoga ei tohi tagurpidi sõita
22. Põlisameeriklasega ei või tänaval kaarte mängida
23. Ühes majas ei või elada üle 6 tüdruku
24. Hobusega ei või sõita raekoja trepil (Arkansas)
25. Arkansase jõgi ei või tõusta kõrgemale, kui peatänava sild
26. Mees võib peksta oma naist, kuid mitte tihedamini, kui kord kuus
27. Krokodille ei tohi hoida vannitubades
28. Koerad ei tohi haukuda peale 6 õhtul
29. On keelatud jalutada lehmaga peatänaval, v.a. pühapäeval
30. Autosignaali ei tohi lasta kohtades, kus külmi jooke ja võileibu pakutakse peale 9-at õhtul (California)

Brr!

Ok, Juurovizjoon on üks paras jura, kuid isegi selle jura valguses tekitab meie lugu minus piinlikkust...

Mai tia, minu meelest pole see isegi mitte koomiline. Võiks ju üritust ironiseerida, kuid see palagan ei ole isegi mitte iroonia.

Samas, ega siiani teised lood ka kohe kuidagi ei eristu. Mul pole aimugi miks ma kanalit ei vaheta...

Huligaan

Sõidan mina ühel ilusal maikuu hommikul tööle. Läbi aguli, väikeste majakeste vahel mööda teed, mis meenutab vastküntud kartulipõldu.

Minu ette ilmub naispolitseinik ja palub mul peatuda.

"Tohohh, mingi Kõik Puhuvad reid vist" ja "Saan ka siis esimest korda elus alkomeetrisse puhumist katsetada" on minu esimesed mõtted.
Naeratan ja kerin akna alla, suu avatud, et pistku siis puhumisotsik mulle suhu ja saan edasi sõida.

"Kas teate millise kiirusega te sõitsite?"
"Eee... tegelikult ei tea küll. Nagu tavaliselt siin teel sõita kannatab"
"Teie kiirus oli 46km/h"
"Ahah. Väga hea siis ju"
"Ei, see ei ole hea. Kas te kiirust piiravat märki ei näinud?"
"Märki? Mis märki? Miks siin kiirusepiirang on?", imestan veel mõttes, et pole siin ju kooli-lasteaeda ega teeremonti ega kohe miskit.
"Ei tea, miks, kuid igatahes on siin kiiruse piirang 30km/h. Esitage palun auto dokumendid ja juhiluba"
Ehmunult ulatan politseinikule ID-kaardi. "See nüüd küll juhiluba ei ole", itsitab too.
"Ohh, pagan, olen nii segaduses, et....", kohmitsen õige dokumendi välja.
"Pole hullu, juhtub. Lähen vaatan kuidas teil varasemate rikkumistega on".

Mõne aja pärast naastes teatab, et kui mu kiirus oleks olnud kuni +10, oleks ta saanud silma kinni pigistada. Aga +16 seda ei võimalda. Mõistan teda.
Kuna aga varasemaid rikkumisi ei ole, saab ta anda mulle kergeima võimaliku karistuse, milleks on hoiatus. Kirjalik siis. Ja hoiatab veel, et aasta aega on see kehtiv ja järgmisel samalaadsel juhul tehtaks mulle rahaline trahv.
Tänan teda ja sõidan edasi.

Hämming. Enda arvates sõidad korralikult ja jälgid, et ei tallaks seda va parempoolset pedaali, kuid ikka osutud kihutajaks.
No ei suuda minu mõistus seda võtta, miks peaks suvalisel linnatänaval olema kiirusepiirang 30. Oma asi ju kui kiiresti sõites masinat rikun. Ja 30-ga venida kohas, kus ei ole liiklust, inimeste liikumist ega ühtki teeremonti, tundub mulle ütlemata nõme. Omaette uhkes üksinduses seal tiksuda... Paarisajameetrine lõik muidu normkiirusega alal. No ma ei tea.

Nüüd sõidan seal alati hoolega 40-ga:) Hull kihutaja ju! ;)

Alanud grillihooajast

Alanud on grillimishooaeg.

Seega on oluline värskendada oma mälu selle peene, värskes õhus toimuva toiduvalmistamise etiketi osas, kuna see on ikkagi ainus toiduvalmistamise viis, millega "tõeline" mees tegeleb - ilmselt sellega seonduva kõrge ohuteguri tõttu.

.
Kui mees pakub välja, et ta grillib, järgneb sellele allpool lahtiseletatud ahelreaktsioon:

Protsess...

(1) Naine ostab toidu.

(2) Naine valmistab ette salati, köögiviljad ja magustoidu.

(3) Naine valmistab liha ette grillimiseks, asetab selle kandikule koos vajalike toiduvalmistamisvahendite ja -kastmetega ning viib selle mehe kätte, kes vedeleb grilli kõrval - käes õlleklaas.

Nüüd tuleb oluline osa:

(4) MEES ASETAB LIHA GRILLILE.

Protsess jätkub....

(5) Naine läheb tuppa, et panna valmis taldrikud ja noad-kahvlid.

(6) Naine tuleb välja, et öelda mehele, et liha kärssab. Mees tänab teda ja palub naisel tuua veel üks õlu, kuni ta olukorda lahendab.

Taas oluline osa:

(7) MEES VÕTAB LIHA GRILLILT NING ANNAB SELLE ÜLE NAISELE.

Protsess jätkub....

(8) Naine paneb valmis taldrikud, salati, leiva, noad-kahvlid, salvrätid, kastmed ja toob need lauale.

(9) Peale söömist koristab naine laua ja peseb nõud.

Ja nüüd kõige tähtsam:

(10) Kõik KIIDAVAD ja TÄNAVAD MEEST tema saavutuste eest toiduvalmistamisel.

(11) Mees küsib naiselt, kuidas tollele meeldis, et mees "vahelduseks süüa tegi" ja naine "puhata sai". Nähes ärritunud nägu, nendib mees, et mõningad naised ei ole millegagi rahul...

Muusikat mürsikueast/kiiksuga värk

Ma ei saa miskit parata, selline vana diskens mulle istub. Eelistan küll iga kell pigem karmimat musooni, kuid teatud vana aja popikad mekivad päris head. Tea kas lapsepõlvenostalgia või mis.
Allpooltoodud lugu tuli originaalis välja prantsuskeelsena aastal 1982 (olin siis 4-ne), antud kontsertsalvestus aastast 1983. Originaalis meeldibki ta mulle enim, lisaks on lugu levinud ka inglise ja saksa keeles.
Mu meelest tädil väägadi mõnus hääl lihtsalt:)
Tegelane siis Rose Laurens ja lugu "Africa".

Originaal:


Ingliskeelne variant (see on tegelikult tuntum, vist):


Ainus mis videos küsimusi tekitab, on see, et mis ajast Aafrikas tiigreid leidub? Kaplinnas loomaaias ehk...

Vahepealsest

Pöial ikka veel valutab, kuigi enam ei ole paistes. Ühtki korki ka veel keerata ei saa ja ei paindu teine samuti. Kui millegi vastu hoogsamalt puutun, käib terav valusähvakas läbi ja tükk aega vaata siis vingus näoga ringi.

Aga arsti juurde ka ei lähe. Vot ei lähe ja kõik. Eriti peale seda, kui sõbrantsiga poole ööni erinevate arstide ja haiglate vahet sõitsime ja tema valudele abi saada soovisime. Kui esimesed arstid tahtsid kohe haiglasse sisse kirjutada ja noa alla saata, siis viimaste puhul jäi juba mulje, et ise simulant ja hobi korras jookseb haiglaid mööda. Kamoon, kuidas saab 5-l erineval arstil olla erinev diagnoos? Lisaks ei suudetud veerand tunni jooksul verd kätte saada ja tehti erinevatesse kohtadesse 5 auku lausa. Ärme räägi lisaks loomaaia tundest, mis ootesaalides tekis. Kohutavalt vastik kogemus.

***

Paistab, et Pariisis olemise ajal tundsid kassid must puudust. Peale reisi tahavad kangesti mul kõhul magada ja üleüldse kuidagi nunnutajateks hakanud.

Pisil on tekkinud viimase nädala sees ka paar lolli harjumust;) Nimelt ei lase ta rahus õlut juua - hakkab hirmsa entusiasmiga pudelit ründama, et seda lakkuda. Meeste värk, mis teha. Pole tal ju veel juhtmed läbi naksatud:)

Teine lollus on fanatism minu juuste suhtes. Surub väevõimuga oma peakese mulle juustesse ja siis suure hoo ja lätsutamise saatel kukub närima. Nurr ja lätsutamine koos teevad päris koomilise heli. Ja ära peab teda sealt sikutama, ükski keelamine ei aita. Siis venita teist nagu kaani enese küljest ära.

Kui isaga lõunal olin, küsis too, et "kuidas läbipaistev elab?". Njahh, tal on õigus. Kuigi Rööbik sööb nagu loom ja ta aina sööb, on ta tohutult õhuke. Sale ja pikajalgne. Ja ilmselgelt gei, kuna Vitja taguotsa nuuskimine huvitab teda kohe eriliselt. Õlle ja minu juuste järel siis.

Ahjaa, hiljuti avastas ta kraanikausi mõnud. Panen vee jooksma ja hea rahu tükk aega - seal ta siis püüab seda vett ja kui kraan kinni keerata, lakub kraanikausi kuivaks ja viskab end sinna rulli. Chill! Vitja samal ajal vahib minu duššitamist kabiini servalt lae alt. Kõõlub seal nagu hiinlasest tsirkuseartist.

***

Kohe üldse ei ole viitsinud pikemat aega filme ja etendusi kajastada. Kahest viimasest filmist aga põgusalt räägin.

Eelmine oli see, kus kaks vanameest enne surma elu naudivad. Nime ei mäleta, päris humoorikas vaadata.

Äsja aga oli kavas "Pildid teispoolsusest". Jaapanlaste õudukad mulle meeldivad. See on film neile, kellele meeldivad "Ring" ja "Vimm" jmt. Selline närvidel mängimine. Nt verised õudukad ei paku mulle grammi eest ka midagi. No ei hirmuta, noh. Pigem vastik on. Need japsid aga ajavad judinad seljale. Lisaks on asiaatidest naised minu meelest maailma ilusaimad, nagu olen korduvalt reetnud.

See film õpetas mulle üht - et isegi on hästi läinud, kui probleeme tekitavad meeste eksid on elavate kirjas - surnud eksemplarid on pire hullemad:)

Samuti meenus mulle selle filmiga halva aura värk. Kardan nimelt, et mul kah "needus" peal. Jah, tobe, kuid enam ei julge ma kusagil tantsutrennis käia. Kursustel, ok, kuid mitte trenni ja esinemistega.

Nimelt tegelesin aastaid rahvatantsuga ja aastaid võistlustantsuga, kuid tänaseks on mõlemad mu pikaaegsed partnerid surnud...

***

Viimasel ajal olen kuulnud uudiseid "Heliseva muusika" teemadel, et popid kohad sellega seotud ja turistide hordid jne... Huvitav kas ma olen ainus matsiplika kes selle filmi fenomenist aru ei saa? Minu meelest kohutavalt igav ja leelotosi täis. Aga ega ma peagi kõigest aru saama...

***

Kui tahate tõeliselt head massaaži nautida, minge aadressile http://www.orientalhouse.ee/ ja buukige enesele aeg.

Teiega tegelevad imeilusad pisikesed diskreetsed tailannad ja kogemus on ütlemata nauditav.

Asi algas minul hellitava jalgade pesuga roosiõievannis (samal ajal merevaadet nautides) ning lõppes portselanserviisist tee joomisega lebasklemisdiivanil.

Sinna vahepeale jäi tunnike kogu keha mudimist. Eriti nautisin ma seda, et sain lebada tekkidel ja patjade vahel, mitte ei pidanud oma nägu hoidma sellel tobedal prillaual, mis harjumuspärase massaažilaua juures on.

Vahepeal oli kõdi, vahepeal natuke valus, kuid enamasti oli nii mõnus, et tahtsin uinuda. Ja see, et nad ei lobise... Tõeliselt rahulik, nauditav ja ehe kogemus oli! Soovitan siiralt.

Asub endise Patarei vangla lähedal, Linnahalli ja Kalamaja vahel.

***

Mul on kinnisidee ühest kleidikesest. Suvisest. Meil on neid veel vähe, Pariis aga kubises neist. Tahtsin ka enesele sealt osta, kuid täielik müstika - kleidid, mis neil olid pea põlvini, olid mulle nii minid, et häbene silm peast välja. Jah, olen küll oma 167,5-se pikkuse juures paras Koljat (vähemalt tunnen end nii), kuid Pariisis olid naised eriti miniatuursed ja mina kõrgusin seal nagu nende Eiffel. Nii et sealt ma kleiti ei saanud, kuna kannikapaljastamisega tegeleda ei taha. Pole enam selles eas:DDD

Täna aga leidsin Oma Kleidi. Bastionist. Täpselt see mida vaja. Aga hind oli nii kole, et oli kohe kole. No ei tahaks kuidagi see kukkur avaneda selliseks summaks klieidnatukese eest, mida saab kanda hooaja, max kaks ja kaks kuukest vaid. Pagan küll, isegi kalliks peetud Pariisis on hilbud odavamad kui meil siin perifeerias! Tõestuseks see, kuidas läksin suure kohvriga, mis oli pea tühi, kuid naastes pungitas hilpudest...

***

Täitsa pees, seda jutukest treides jõudsin ära tarbida pea terve 0,75-se pudeli siidrit. Päris siidrit, toda purgis müüdavat alternatiivi ma juua ei suuda.

Joodikas... Seda see piirang minuga teeb, mis teha.

Pariis

Üldiselt ma ei kannata seda Eiffeli haipimist ja seda, et kõikvõimalikud tooted on tolle torni kujuga (no mille kuramuse pärast peaks keegi ostma enesele mingi tornikese kapi servale tolmu koguma?), kuid kuna torn oli muljetavaldav, siis sissejuhatava pildi panen ka siia klassikalise.

.

Et siis jah, tehtud. Käidud ja ülirahul!

Hämmastav see, et siiani olen keeldunud Pariisi minemast, kuigi Prantsusmaad olen külastanud lugematu arv kordi. Nüüd aga sai seegi paik enese jaoks läbi mõeldud, planeeritud ja tuleb tunnistada, et ülisuper trip oli.

Kui muljed veidi settuvad ja aega saan, kirjutan Sipsiku siiberdamiste alla ka reisikirjelduse ja infot neile, kes kah sinnakanti planeerivad sattuda.

Õlinäplusest ja vandumisest

Möödunud reedel sain siis auto kätte. Oleks vast esmaspäevale veninud, kuid nõutasin kangesti ikka reedel ja tööpäeva viimastel minutitel sain oma tahtmise!

Pidin laupäeva hommikul Rakverre sõitma ja vastasel juhul oleksin neilt tasuta asendusauto nõutanud. Tahavad klienti säilitada või ei. Mina olin ju arvestanud, et saab.

R. oleks oma autot ka laenanud, kuid tal asutuse masin ja minu kätte andes poleks kasko kehtinud. Ja hiljutisele tuginedes ei julenud, lihtlabaselt.

Õnneks sain siiski enda auto kätte. Pagan, kodu poole sõites sõelusid püksid püüli (kandsin küll seelikut) ja no karm algaja paanika oli kätes ja jalgades. Hoidsin sellist pikivahet, et kõik muudkui trügisid vahele. Ega ei saa neid süüdistada ka.

Lõpuks aga hakkas sõidujulgus tagasi tulema.

Kohe uus mure - olin auto dokumendid kusagile müstilisse kohta kaotanud. No mitte kusagil ei ole, noh!

Lõpuks selgus, et kassipoeg oli need mänguhoos diivani sisse ää peitnud:)

Seega - laupäevahommikune võis jätkuda kavakohaselt.

Või siiski mitte...

Nimelt meenus, et matsust alates ju talverehvid all, käes aga 02.mai ja suverehv muutus kohustluslikuks eilsest. Ahah...

Paistab, et hiliseid ärkajaid oli rohkem kui küll, kuna kõikvõimalikud rehvivahetused olid kas täis buukitud või elava järjekorraga paikades oli saba nii pikk, et ei tahtnud vaadata ka mitte. Ja mul enne väljasõitu tarvis...

Ei muud kui laupäeva hommikul kell 8 kohale. Õnneks oli minu ees vaid üks masin, peale mind ilmus taas korralik saba.

Aga oleks see siis niisama lihtsalt käinud. Oh ei.

Alguses oli kõik ilus. Päike siras ja oma korda oodates naeratasime rehvipoistega üksteisele korduvalt ja kõik tundus broo.

Kuni ilmusid kaks vanameest. Vahetuse aeg.

Ja need vanamehed ei olnud üldse mitte hommikuselt värsked. Kõigepealt oli vaja hakata kohvi jooma. Minu auto jõuti küll üles tõsta ja kaks esiratast alt minema veeratada. Seejärel sai vist kohv valmis. Misjärel jäid tööriistad auto ümber vedelema ja mina päikest nautima. Kuni vaatan, et ei liiguta ega liiguta keegi.

Olin tige ja käisin ukse vahel vaatamas. Küsida ei saanud miskit, kuna mina vene keelt ei mõika ja nemad ei paistnud jeesti kjeelt rjaakivat. Jõid hoopis kohvi. Põrnitsesin neid kurjalt, kuid osavalt välditi mu pilku. Selge.

Jalutasin paar närvilist tiiru ümber auto. Muutusin kurjaks ja seni püsinud naeratus kadus kulmukortsutuse taha.

Mõtlesin mida teha. Sõidaks minema, kuid kuhu sa sõidad, kui rattaid all põle.

Uurisin siis tööriistu veidi. Ei olnud keerulised. Saaksin ilusasti hakkama nii mutrite keeramisega kui seejärel auto pukist alla laskmisega.

Veeretasin siis ühe auto kõrval vedeleva ratta tagasi auto juurde, asetasin paigale ja võtsin selle asjanduse, millega neid va mutreid keerata. Noh, et panen rattad alla tagasi ja sõidan minema. Las kohvitavad siis, ei saa ju härrasid segada.

Uristasin alustuseks selle drelli moodi asjandusega, mispeale tüübid olid sekundiga väljas. Vabandava naeratuse saatel olid mul veljed ja rehvid vahetatud välgukiirusel. Ja tüübid käisid ja koogutasid ette ja taha. Olin rahul.

Otsustasin kinkida neile siis ka ühe naeratuse.

Lõpp hea, kõik hea:)

Õhtul koju tagasi jõudes valdas mind õudne eelaimus, kui nägin magamistoa ukse lahti olevat. Kassirajakad olid selle kuidagi suutnud lahti muukida (ok, ju oli halvasti kinni tõmmatud) ja otse loomulikult asunud keelatuga tegelema.

Voodipealne oli karvameri. Seal oli ikka kohe mõnuga müdistatud. Ja minu ilus draakonipuu koos vääääga raske ümbrispotiga oli tõmmatud tualettlaualt voodisse. Voodi täis mulda, kive, vett ja räsitud lille. Lisaks oli siis neid servast saagjaid lehti manustatud ja pärast keset põrandat välja ropsitud.

Mõnus kojutulek...

Lihtsalt röökisin mööda tube ringi käies ja saatsin kõiki p****. Kassid hoidsid targu eemale, kes kapi alt suurisilmi uudistades, kes ettevaatlikult sabas käies ja minu reaktsioone piieldes.

Terve see aeg, kui seda segadust koristasin, vandusin nagu ma ei teagi kes. Mingi ropp eit igatahes.

Tol õhtul ei saanud kassirajakad ainsatki paid. Ega järgmisel päeval. Järgmisel õhtul esimest korda olin nõus nendega kontaktis olema, ehk siis oli võimalik mu käest pai saada ja ka esimesed pilkkontaktid olid alles siis.

Ei usu, et nad sellest miskit õppisid, kuid minul oli vaja see emotsioon ja viha endast välja elada. Lollust ma ei talu.

Nüüd alati kontrollin kas uks tuli ilusasti kinni... Et kui ei õpi kassid, õpin mina:)

Appi!!!

112

* Ma ei tea, mis temaga juhtus, aga praegu ta keeras pea seina poole, näitas keelt ja läks siniseks.

* Puuk, kes mind hammustas, oli puukentsefaliidi sarnane.

* Kas täid võivad vitamiinipuudusest tekkida?

* Astus kilpnäärme peale, kukkus trepist alla, nüüd on jalatrauma.

* Tegin oma sõbrale heast tahtest süüa, aga ta ei saa, ütleb, et see on masinaõli.

* Mul on kodus insuldihaige ema. Eile andsin viina, hommikul polnud häda midagi, nüüd esineb krampe.

* Tupest leiti kardionellapisik, mees nõudis suuseksi ja nüüd on kurk ka punane.

* Meile tuli kaks päeva tagasi võõras mees. Eile ajas veel suppi riietele, nüüd vaatasime jõuluküünaldega, et on surnud. Süda lööb muudkui kolks ja kolks vastu roideid. Näe, nüüd tegi jälle kolks.

* Tulge appi, mu munandid said viga ja nüüd on koos kusega laua all.

* Palun kiirabi, mul jäid närvid kõrisse. Kaela peal tuksub, kas kiirabi võiks vaatama tulla, tuksub nagu liiga kiiresti.

* Läksin tööle, üks ütles, et anna raha, teine ütles et anna raha, ütlesin, et netu, sain tappa, roie on nüüd murtud, tulin koju, palun kiirabi.

* Ma neelasin ploomikivi alla. Kas me võime teha maoloputust margantsovkaga?

* Neerud on nii kive täis, et õhk ei mahu läbi, täitsa õhupuudus.

* Sõbral on düsenteeria. Esmaabi ma andsin, aga ravida ei oska.

* Kui külalistel oli tulareemia, kas ma pean siis nüüd kõik nõud puhtaks pesema?

* Tal on vanaduskrambid.

* Kui kaua veel kehtib vene punane pass, palun kuupäevaliselt?

* Närvid läksid kokku ja haige ei saa käia enam. Kelle poole pöörduda?

* Kas te olete meedik või midagi ka?

* Kuidas saab pesta viinamarju, mida laps minu äraolekul mustana ära sõi?

* Naisel oli eile tromboon jalas, verd purskas ja täna on naine kadunud.

* Mu vend on Türgis, ta jäi haigeks, öelge, mis tablette ta võtta võib?

* Mind hammustas puuk, kas mul nüüd tekib vähktõbi?

* Mis erakonnast te õige olete, et te välja ei sõida?

Pöial ja kontsad

Kevadeti tekib sageli tuhin suurpuhastust teha.
Rõduuks valla, aknad pärani, päikesevalgus tubasid üle ujutamas, kassid rõdul nautlemas, lemmikmuusika üürgamas ja mina laamendamas. Justnimelt laamendamas, kuna sellises olukorras tekib mul alati vastupandamatu vajadus kõik mööbliesemed ringi tõsta ja elamisele uus ilme anda. Ma kohe kuidagi ei saa selle vastu. Hiljem küll on veidi keeruline mõistatada kus miski asub, kuid see pole märkimisväärt.

Nii ka möödunud nädalavahetusel.

Küll aga läksin ma diivanit ringi paigutades veidi liiale. Igavesti raske teine ja kogu kehaga punnitades libisesin ning maandusin tuge otsides kättpidi omaenda käekestega valmistatud keraamilisse kaussi. Pöial tagurpidi ja kauss kildudeks.
Vigisesin siis natuke omaette, kuna pöial tegi põrguvalu. Leotasin teda külmas vees, kuid nüüd ikka poole käega.

Tänaseks on siis pöidla padi potisinine, veidi hakkab ilmuma ka rohelist tooni (vähemasti ilus värviline) . Oli ja on kena kõva pallike. Ilus ümar. Kuigi õrnalt juba "vajub tagasi". Enam põrguvalu ei tee, pigem tuim.

Kuidas krt on võimalik sukka jalga tõmmata, kui ühe käe pöial ei toimi? Vastus - ei olegi võimalik. Õnneks on võimalik mõningaid riideid selga sikutada ülejäänud sõrmi labidana kasutades, seega ilma püksata ei ole jäänud.
Mitte miskit haarata ei saa selle käega, kohe mitte miskit. Ja kui unustad ära ja haarad, käib pöial aga jälle tagurpidi. Vot siis on valus:(

Ja see on vaid ajutiselt ühe hädise pöidla probleem. Südamest imetlen neid, kes puuduvate jäsemetega või nende osadeta toime tulevad. Respect. Ise võtad kõike nii endastmõistetavalt ja kui ei toimi, siis imestus suur.

***
Teate, see keskkonnasõbralikkus hakkab mulle vaikselt närvidele käima. Räägitakse, et kasutage ühistransporti jne. Mina ju ka juba kuu aega kasutan, hetkel hädavajadus, kuid alguses tundus rõõmustav. Enam niiväga mitte.
Vahva on inimesi näha. Vahva on peatuse ja sihtkoha vahel jalgsi liikuda. Vahva ei ole aga graafikutest aru saada.

Igas peatuses on väljas ajatabelid. Mina oma algajalikkuses eeldan, et need on seal selleks, et siis tead millal milline transport nimetatud punktist läbi sõidab. Lihtsameelne:) Kuidagi möörfilikult on ikka nii, et kui saabud peatusesse õigeks ajaks või mõni minut enne, näed lahkuva bussi tagumenti. Kui siis eeldad, et järgmine buss tuleb ka graafikust varem, siis see tuleb tingimata hiljem. Ainus aeg, mil ta tuleb varem, on siis, kui otsustad passimise asemel järgmisesse peatusesse jalutada. Siis tegeled jälle kontsadel kiirusrekordite püstitamisega, et bussiga üheagselt peatuses olla. Sest ega sind keegi ootama ei jää, sulgevad ka nina alt ukse.

Üldiselt olin ma juba unustanud kui kiiresti ma suudan kontsadel joosta. Tegelikult ikka kohe päris kiiresti:) Ma ei ole kindel et ma tossudes kiirem olen.
Kuna see lidumine on iga hommiku lahutamatu osa, siis võin kiidelda, et viimased nädalad tegelen hommikuse virgutusvõimlemisega. Pulsi lööb küll korralikult üles, kuid vähemasti on uni silmist pühitud, kui lõõtsutades ja võidurõõmust särades kättesaadud bussi astun.
Et siis kui Vabaduse platsi kandis näete keset hommikusagimist hirmsa kontsaklõbina saatel ja mantli lehvides üht sprinterit ajarekordeid püstitamas, siis võite üsna tõenäoliseks pidada, et sattusite minu treeningute tunnistajaks.

Loodan olla mõistev ja vahel ka edaspidi ühistransporti kasutada, kuid karta on, et see saab olema pigem siiski erand kui reegel. Enne peab ühistransport kasutajasõbralikumaks muutuma.
Aga seniks õhtuti, kui kusagile kiirustada ei ole tarvis, sõidan vaid kesklinnani ja sealt edasi koju lähen jalutades. Paar sammu üle Toompea ja kohal. Äärmiselt nauditav.