... õhtu sai veidramaks minna.
Ma-ei-tea-miks, kuid kuidagi tekkis mõte kinno minna (üllatus, eksju). Kuigi oli näha, et mitte kui midagi ei ole vaadata. Valisime siis filmi, mida hilisel ajal veel näidati ja selleks oli toosama Lindsay Lohani film "Ma tean kes mu tappis". Emmm.... Juba pealkiri ja peaosatäitja peaksid olema elavaks hoiatuseks, kuid kuna miskit muud ka vaadata polnud, siis oli minek.
Ok, oli tõesti üsna õudne. Sadism ongi õudne. Aga sisu oli peale seda, kui hirmus segadus mööda sai, täiesti etteaimatav. Kõik "üllatused" ja "keerdkäigud" jõudsime enne ära lahendada kui need toimusid.
Kokkuvõttes - tõsine jama. Rohkem kommentaare polegi vaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar