Nimelt liigub meie lähistel öö kaitsva varju all keegi, kellele mustad autod on pinnuks silmas.
Kirjutasin siin mingi aeg, et mu auto kapotile on vaba käega kriips tõmmatud. Mingi terava esemega, nii et värv maas. Mu auto on musta värvi.
Ükspäev avastas R, et ka tema autol on külje peal pikk kraaps. Noh, s*** lugu, kuid mis seal siis ikka. Muidugi ärritas.
Täna hommikul helistab R, et "tead, mu autole on teisele küljele ka kriips peale tõmmatud, tõenäoliselt üsna hiljuti". Selline mahlane.
Ok, s*** lugu, juhtub.
Lähen õhtul koju ja avastan, et usutavasti viimase kahe ööpäeva jooksul on ka minu auto teisele küljele mahlakad, pikad ja sügavad kriipsud ilmunud. Kaks tükki kõrvuti. Ilusa vaba käega lainelised.
Tekkis mõte, et mõni nagamann käibki ehk autosid lõbu pärast kraapimas. Käisin maja ümber teised autod läbi - mitte kellelgi rohkem kriipse pole... Kui ma õigesti mäletan, on minu ja R-i autod vist ainsad musta värvi meie lähistel parkimas. Seega siit ainus loogiline järeldus - tegu on kellagagi kes ei kannata musta värvi autosid. Sest ka R-i auto on süsimusta värvi.
Mnjah. Kui esimene kord ärritas, siis enam ei oska miskit kosta. Pigem ajab isegi muigama. Kurb iseenesest, et mõnel on seda ajukäärukest niivõrd siledal kujul antud, et muud enese lõbustamiseks välja mõelda ei oska. Aga too aju olukord pole enam minu probleem. Eks ma käin pastaga auto üle ja kui see ei aita, siis poleerimisse. Saabki ilusasti särama.
2 kommentaari:
Mind ärritaks ka selline asi. Haige inimene, kes käib niimoodi rüüstamas. Sellised lõhkusid lapsepõlves lumememmed ja lumelinna kujud öösiti ära. Näpud sügelevad...
Minu meelest sama kategooria loomapiinajatega. Mõistus ja empaatiavõime ühtmoodi nullis:(
Postita kommentaar