Laupäeval juhtus midagi erilist ja meieni jõudis suurepärane suvine ilm. Haruldane sel aastal:)
Egas midagi, tuli juhust kasutada ja metsa ning rabasse võrratut sügist nautima minna.
Paganas, Eestimaa on ikka tõepoolest ilus koht. Koperdad mööda metsa ja muudkui imetled.
Seekord valisime Paunküla kandis rabase ala. Laukad, järved, enam kui 80m kõrge ja mitmeid kilomeetreid pikk kitsas vallseljak, kopsutäite viisi värsket õhku ning täielik vaikus, kui kahisevad sammud lehtedes ja lindude vidiit välja arvata.
Metsas on hea.
Aga üks asi kurvastas. Nii mõneski kohas on prügi maas. Ma kohe kuidagi ei suuda aru saada inimestest, kelle arvates on ok oma prügi maha jätta. Milleks? Pole ju raske... Meil oli ka seljakotitäis süüa-juua kaasas, mis tekitas hulgaliselt prügi, kuid tundus elementaarne prügi seljakotti koguda. Ei hakka kunagi vastupidi käituvaid inimesi mõistma.
Mõned jäädvustused ka.
Kuldne sügis
Meeletult palju oli kärbseseeni
Raba
Tea kas edasi viis tee paljajalu? Või olid need kuuse alla juba jõulu ootama jäetud?
Krõbises
Järved keset raba
Naudin
Putukas vajutab jalgadega lohud vette. Kummaline.
Tea kas edasi viis tee paljajalu? Või olid need kuuse alla juba jõulu ootama jäetud?
Krõbises
Järved keset raba
Naudin
Putukas vajutab jalgadega lohud vette. Kummaline.
2 kommentaari:
Väga ilusad pildid. Oskaks ma ka niukseid teha :)
Oi, aitäh:)
Ma ise küll pigem kurb et ei oska nii pilte teha kui mõned mu sõbrad. Hämmastav lausa kuidas mõnel inimesel on silma...
Tegelikult plaanin millalgi hoopis fotograafiat veidike õppima asuda, saab ehk ilusate piltide tegemise selgeks:) Kuigi õppimisest enam peaks silma olema.
Postita kommentaar