Varem kutsuti mind jalgadega märkmikuks.
Kõikvõimalikud asjad seisid justkui iseenesest meeles ja mitte ainult enda asjad - teiste omad ka.
Kui midagi oli vaja meeles pidada, "telliti" minult meeldetuletus. Ja mina siis õigel ajal tuletasin meelde.
Nüüd aga... Mõtlen kasvõi seda, et kuna see blogiprojekti nimekiri vastu taevast lendas ja uut pole jõudnud teha, et siis millest täna kirjutada. Panen näiteks Väikemeest ööunele ja mõtlen mingi teema samal ajal välja.
Jõuan allakorrusele, avan arvuti... ja millest ma kirjutama pidingi?
Ja nii on kogu aeg ja iga asjaga... Kuhu mu mälu ometi kadus? Kahtlustan, et suure punnitamisega aasta tagasi pressisin koos lapsega ka oma mälu välja... Igatahes kusagile kõige kaduva teed ta läinud on...
Kõikvõimalikud asjad seisid justkui iseenesest meeles ja mitte ainult enda asjad - teiste omad ka.
Kui midagi oli vaja meeles pidada, "telliti" minult meeldetuletus. Ja mina siis õigel ajal tuletasin meelde.
Nüüd aga... Mõtlen kasvõi seda, et kuna see blogiprojekti nimekiri vastu taevast lendas ja uut pole jõudnud teha, et siis millest täna kirjutada. Panen näiteks Väikemeest ööunele ja mõtlen mingi teema samal ajal välja.
Jõuan allakorrusele, avan arvuti... ja millest ma kirjutama pidingi?
Ja nii on kogu aeg ja iga asjaga... Kuhu mu mälu ometi kadus? Kahtlustan, et suure punnitamisega aasta tagasi pressisin koos lapsega ka oma mälu välja... Igatahes kusagile kõige kaduva teed ta läinud on...
2 kommentaari:
Oh, kui tuttav tunne. Mälu lihtsalt kadus! Ja siiani pole tagasi ka tulnud. Ootan seda pikisilmi. Kuskil kirjutati, et pidavat hormoonidega seoses olema. Et see ongi normaalne kõik ära unustada ja ainult beebiga tegeleda. Aga noh, minu puhul see ei kehti, sest suutsin ju isegi lapse söötmise ära unustada :)
Oh taevas... Ma ikka loodan taastumisele!
Sest see tunne on ikka päris karm küll, kui sekund hiljem enam ei mäleta...
Ja noh, ma loodan, et laps saab ikka söödetud :D (aga see oli iseenesest hea lugu lugeda, siiamaani ajab muhelema :D)
Postita kommentaar