Herzile "sobiv" teema :)
Ammusemad lugejad taaskord teavad, kuid blogiprojekti sobitub tänagi.
Nägemine kiskus mul kooli ajal aina nigelamaks, kuni telekat vaadates (sisuliselt teleka ees põrandal istudes) paistsid kõik inimesed seal kasti sees olevat kui tainapead.
Eristada ei suutnud lihtsalt.
Hakkasin kandma prille ja läätsesid ja esimest korda läätsesid proovides olin šoki äärel - ma näen rohukõrsi!!! Mismõttes?
Nägemine oli -5. Suht pimekana.
Prillidega ma liikudes toime ei tulnud, need sobisid vaid paigal püsides. Liikudes nägin samal ajal läbi prilli ja prilli kõrvalt ning näiteks trepist liikudes võisin vabalt kukkuda.
Sellest ka läätsed paljudeks aastateks.
Aasta oli 1999, kui läksin kadunud tohter Schotteri (noorem) juurde silmi lõikama. Üks reede üks silm, teine reede teine. Vahepeal opereeritud silm nädal aega klapi all sügeles kui liiva sees:
Opp toimus tollal teemantteraga ja ise said kõike näha.
Silm tuimestati, lihased fikseeriti nurkadest klambritega, auguga lina tõmmati pähe ja siis hakkas lähenema hambapuuri sarnane instrument.
Süda läks kohutavalt pahaks. Silm tahaks liikuda, kuid ei saa - nagu kinni näpistatud. Ütlesin arstile, et minestus tahab peale tulla. Selle peale ta arvas, et pole hullu, minestagu ma rahulikult :D Siis silm lõdvestub kah veel :)
Kahjuks ma siiski ei minestanud, kuna hoidsin end väevõimuga teadvuse juures. Mine tea, mis muidu toimub :)
Igatahes esimest silma tehes läks üks suurem veresoon katki.
Mis tähendas seda, et silm oli üleni verine ning umbes poole iiriseni ulatus kile all loksuv vere"loik". Pead küljelt küljele loksus südant pahaks ajavalt :D Pildil see tumedam ala:
Teine silm läks ilma veresoont vigastamata.
Oli juunikuu ja hirmus palav. Käisin väljas ainult päikeseprillidega. Tollal olid sellised ümaramad ja siniste klaasidega eriti "in" :)
Vend lõpetas samal ajal gümnaasiumi. Olime aktusel, ülerahvastatus tekitas õhupuuduse ja mul hakkas oma madala vererõhu otsas taaskord paha-paha-paha. Nägin aula seina ääres vaba tooli, kuhu end hetkeks taastuma potsatasin. Mõne aja pärast ujus ligi keegi memm, kes leidis, et temal oleks suurem õigus istuda kui noorel lapsel.
Reeglina pakun alati vanadele ja väetimatele istet, kuid too päev oli mul tõeliselt halb. Ja mida enam mutike käuksus, seda halvem mul hakkas.
Lõpuks, et ta vait jääks, langetasin päikeseprillid ninale ja vaatasin talle otsa.
Mutike tegi hetkega vehkat :D:D:D
Peale seda harrastasin pool suve inimesi hirmutada, kui nad liialt pealesuruvad olid misiganes situatsioonis :) Lõbus aeg oli :)
Verine silm paranes kuid, kuid lõpuks sain ilusa valge silmamuna omanikuks tagasi :)
Ammusemad lugejad taaskord teavad, kuid blogiprojekti sobitub tänagi.
Nägemine kiskus mul kooli ajal aina nigelamaks, kuni telekat vaadates (sisuliselt teleka ees põrandal istudes) paistsid kõik inimesed seal kasti sees olevat kui tainapead.
Eristada ei suutnud lihtsalt.
Hakkasin kandma prille ja läätsesid ja esimest korda läätsesid proovides olin šoki äärel - ma näen rohukõrsi!!! Mismõttes?
Nägemine oli -5. Suht pimekana.
Prillidega ma liikudes toime ei tulnud, need sobisid vaid paigal püsides. Liikudes nägin samal ajal läbi prilli ja prilli kõrvalt ning näiteks trepist liikudes võisin vabalt kukkuda.
Sellest ka läätsed paljudeks aastateks.
Aasta oli 1999, kui läksin kadunud tohter Schotteri (noorem) juurde silmi lõikama. Üks reede üks silm, teine reede teine. Vahepeal opereeritud silm nädal aega klapi all sügeles kui liiva sees:
Opp toimus tollal teemantteraga ja ise said kõike näha.
Silm tuimestati, lihased fikseeriti nurkadest klambritega, auguga lina tõmmati pähe ja siis hakkas lähenema hambapuuri sarnane instrument.
Süda läks kohutavalt pahaks. Silm tahaks liikuda, kuid ei saa - nagu kinni näpistatud. Ütlesin arstile, et minestus tahab peale tulla. Selle peale ta arvas, et pole hullu, minestagu ma rahulikult :D Siis silm lõdvestub kah veel :)
Kahjuks ma siiski ei minestanud, kuna hoidsin end väevõimuga teadvuse juures. Mine tea, mis muidu toimub :)
Igatahes esimest silma tehes läks üks suurem veresoon katki.
Mis tähendas seda, et silm oli üleni verine ning umbes poole iiriseni ulatus kile all loksuv vere"loik". Pead küljelt küljele loksus südant pahaks ajavalt :D Pildil see tumedam ala:
Oli juunikuu ja hirmus palav. Käisin väljas ainult päikeseprillidega. Tollal olid sellised ümaramad ja siniste klaasidega eriti "in" :)
Vend lõpetas samal ajal gümnaasiumi. Olime aktusel, ülerahvastatus tekitas õhupuuduse ja mul hakkas oma madala vererõhu otsas taaskord paha-paha-paha. Nägin aula seina ääres vaba tooli, kuhu end hetkeks taastuma potsatasin. Mõne aja pärast ujus ligi keegi memm, kes leidis, et temal oleks suurem õigus istuda kui noorel lapsel.
Reeglina pakun alati vanadele ja väetimatele istet, kuid too päev oli mul tõeliselt halb. Ja mida enam mutike käuksus, seda halvem mul hakkas.
Lõpuks, et ta vait jääks, langetasin päikeseprillid ninale ja vaatasin talle otsa.
Mutike tegi hetkega vehkat :D:D:D
Peale seda harrastasin pool suve inimesi hirmutada, kui nad liialt pealesuruvad olid misiganes situatsioonis :) Lõbus aeg oli :)
Verine silm paranes kuid, kuid lõpuks sain ilusa valge silmamuna omanikuks tagasi :)
4 kommentaari:
Ohooo, mul ka sama op tehtud :) Nõmmel ja Schotteri poolt.Õnneks jäid kõik veresooned terveks. Aga kuna mul oli üks silm -4 ja teine -7 siis esimesena opereeriti see -4. Mis tähendas, et ma pidin nädal aega käima nii, et üks silm korras ja teine -7. Päris karm kogemus.
Ohh, ma kujutan ette, mida sa tundsid :D -7 on ju veel palju pimedam kui -5 :D
Jap, mul oli ka Nõmmel :) Tollal käis ta sinna Tartust vist korra nädalas... Mai põik oli äkki?
Oh, võrratu pilt ja fantaasiatöö sinna juurde :)
Klikka suuremaks, siis veel võrratum :D
Postita kommentaar