Varem mulle meeldis kolida. Kuidagi põnev ja puhastav toiming oli.
Täna ei kannata ma seda silmaotsastki.
Elus üksjagu kolitud kah. ´96 Saaremaalt Tallinna, pealinnas ja Viimsis siis mõningad eluasemekatsetused koos eksabikaasaga, kuni leidsime oma pesa. Peale seda sai meie aeg otsa ja oli aeg kummalgi oma rada valida.
Seejärel minu esimene omaette üürikas, kus elasin lausa 6 aastat - 2003-2009.
Viimaseks Tallinna-pelgupaigaks sai üürikas Meriväljal, kuhu jäi väga põnev aeg ja kust sai alguse tänane suunamuudatus.
2010 siis Hiiumaale. Meie Kärdla-kodus sai toimuma palju-palju ilusaid hetki ja sealt said alguse vägagi paljud head asjad elus.
Nüüd siis lõppes kolimine Kärdlast meie uude koju. Seekordne kolimine oli eriti pikk ja kurnav protsess, kuna enne tahtsime siin asjad lahti pakkida, kui uute järele minek. Suur kolimine toimus küll ühel nädalavahetusel, kus suurem abivägi ja masinad kohal, kuid sellist mitte-esmatarbevahenditega jupitamist jätkus ikka kohe pikalt. Kokku 3 nädalat.
Masendav!
Ja kurnav... Eriti, kui seda saab teha tõesti vaid jupitades, kuna ei saa ju Väikemeest kaasa võtta sinna segadust tekitama ja nii see lapsehoidmise versus pakkimise/tassimise lugu lohises.
Aga täna :D
Täna on siis see päev, kus sellega on kõik.
Õhtupoolikul saabus pealinnast perekond, kes soovib Hiiumaale kolida ja üürivad meie pesa. Andsin võtmed üle, näitasin vajaliku ette, külmikusse jätsin tere-tulemast-koogi ja... Autorattad taas kodu poole :)
Täna oli viimaste nädalate jooksul esimene päev, mil mul ei olnud muidu igapäevast peavalu. Ilmselgelt sai üks pinge vähemaks :)
Ma siiralt loodan, et ma ei pea enam kunagi kolima... Ma tõepoolest ei taha enam seda kinni ja lahti pakkimist, vedamist ja korraldamist... Väga loodan, et nüüd nii jääbki...
Täna ei kannata ma seda silmaotsastki.
Elus üksjagu kolitud kah. ´96 Saaremaalt Tallinna, pealinnas ja Viimsis siis mõningad eluasemekatsetused koos eksabikaasaga, kuni leidsime oma pesa. Peale seda sai meie aeg otsa ja oli aeg kummalgi oma rada valida.
Seejärel minu esimene omaette üürikas, kus elasin lausa 6 aastat - 2003-2009.
Viimaseks Tallinna-pelgupaigaks sai üürikas Meriväljal, kuhu jäi väga põnev aeg ja kust sai alguse tänane suunamuudatus.
2010 siis Hiiumaale. Meie Kärdla-kodus sai toimuma palju-palju ilusaid hetki ja sealt said alguse vägagi paljud head asjad elus.
Nüüd siis lõppes kolimine Kärdlast meie uude koju. Seekordne kolimine oli eriti pikk ja kurnav protsess, kuna enne tahtsime siin asjad lahti pakkida, kui uute järele minek. Suur kolimine toimus küll ühel nädalavahetusel, kus suurem abivägi ja masinad kohal, kuid sellist mitte-esmatarbevahenditega jupitamist jätkus ikka kohe pikalt. Kokku 3 nädalat.
Masendav!
Ja kurnav... Eriti, kui seda saab teha tõesti vaid jupitades, kuna ei saa ju Väikemeest kaasa võtta sinna segadust tekitama ja nii see lapsehoidmise versus pakkimise/tassimise lugu lohises.
Aga täna :D
Täna on siis see päev, kus sellega on kõik.
Õhtupoolikul saabus pealinnast perekond, kes soovib Hiiumaale kolida ja üürivad meie pesa. Andsin võtmed üle, näitasin vajaliku ette, külmikusse jätsin tere-tulemast-koogi ja... Autorattad taas kodu poole :)
Täna oli viimaste nädalate jooksul esimene päev, mil mul ei olnud muidu igapäevast peavalu. Ilmselgelt sai üks pinge vähemaks :)
Ma siiralt loodan, et ma ei pea enam kunagi kolima... Ma tõepoolest ei taha enam seda kinni ja lahti pakkimist, vedamist ja korraldamist... Väga loodan, et nüüd nii jääbki...
4 kommentaari:
Vajalik kraam poest koju toodud ja järgmine laupäev paigaldame ning naudime 😊
Ootan :D
Hea, kui on asjaliku mõtlemisega sõbereid, eksole :)
3 kolimist pidavat võrduma 1 tulekahjuga. vanasti, kui ma iga 1,5 - 3 aasta tagant muudkui kolisin, siis mul polnud praktiliselt mõttetut träna. Nüüd olen juba 6 aastat paikne olnud ja uskumatu kui palju asju leiab muudkui äraviskamiseks.
Ohh, ära sa räägi! Ma sain ka nüüd aru, kui kohutavalt palju kola mul ikka on... Nüüd seisab ees üks tõsine puhastussorteerimine :)
Postita kommentaar