reede, aprill 18, 2014

108/365 - Tätoveering

Juba palju-palju aastaid igatsen ma enesele tätoveeringut.
Ma tean juba ammu, mida ma tahan.
Aga ma ei ole siiani suutnud välja mõelda, kus see asuma peaks...

Minu jaoks on täiesti välistatud igapäevane eksponeerimine. Võib olla küll nähtav koht, kuid mitte selline, mis silma karjuks igaühele, kes minuga suhtleb.
Samuti ei ole ma kunagi suutnud põhimõtteliselt sarnaneda massidega. Ei, ma ei ole põhimõtteline erineja, kuid ma olen põhimõtteline mittesarnaneja. Ehk siis ei suuda ma ettegi kujutada massist mitteerinemist. Ma ei ole hall.
Mis omakorda tähendab seda, et ka mu tätoveering ei saa olla "klassikalises" kohas - õlg, kaela tagakülg, ristluu piirkond, naba lähedus, pahkluu.

See peab raudselt olema pisike ja justnimelt selline, mis silma ei karju, kuid tingimata pole ka varjus. Ja mis ei omanda ei vananedes ega kehakaalu muutudes totaalselt uusi piirjooni. Sest... ka sümbolina on ta mu jaoks tähtis.

Ja nüüd..... tadadadaaaa!... ma usun, et ma olen asukoha välja nuputanud :)
Nüüd jääb veel vaid oodata järjekordse imetamisperioodi lõppu ja siis miks mitte :)
Kui enne ei jõua ringi mõelda. Aga kui ma olen sellele mõelnud juba paarkümmend aastat, siis vaevalt see nii lihtsalt enam peast kaob :)

2 kommentaari:

herz ütles ...

Mina mõtlesin ka AASTAID tätoveeringust. Vahepeal matsin mõtte maha ja siis tuli hooga tagasi. Ma ei suutnud välja mõelda pikka aega, mis see olema peaks, koht oli ammu teada. Jumal tänatud, et ma nooremana ei teinud seda hetke ajel :)

Aga lõpuks ma ikkagi ei teinud esialgselt valitud kohta, vaid parema käe õndlasse. Minu jaoks ideaalne koht - tahan näitan, tahan ei näita. Töö juures on alati varrukatega kleidid või jakike peal. Isegi kui käised kääritud, ei jää näha. Suvisel ajal jah palavate ilmadega on ta avalik :)

Sipsik ütles ...

Kusjuures, mul ka käsivars mõttes :D