Ma ei oska vene keelt.
Ja sellest on tegelikult hirmus kahju.
Jah, ma saan hakkama üsna hulga sõnadega, tean tähendusi ja suudan neid ühest keelest teise panna, kuid lausete moodustamisega jään hätta. Kõvasti kohe.
Mis kasu on lehmast, hobusest, toolist, lauast, talupidajast, koerast, armastusest, nimest, numbritest ja muust üksikute sõnadena?
Kui keegi minult kella küsib, siis ikka näitan, mitte ei vasta...
Samas koolis kutsuti mind alati tahvli juurde, kui oli vaja, et klassitäis õpilasi teksti õpetaja ütlemise järgi enestele vihikuisse üles tähendaks. Sest kuulmise järgi suutsin suurepäraselt ilma vigadeta kirjutada, ise essugi aru saamat. Isegi mjagkij znak ja tvjordij znak tulid pea alati õigesti mu kriidi alt. Ent sellest hoolimata oli mu tase hullem veel kui mu emal, kes kunagi tahtis öelda "koer seisab posti najal", kuid ütles umbes "koer maksab kolm posti".
Minu parim meelesolev pärl pärineb ajast, mil kribinal-krabinal kirjutasin õpetaja ütlemise järgi välja ka zapitaja (koma). Vähemalt on mul nüüd eluks ajaks meeles, kuidas on koma vene keeles :)
Igatahes läbi häda lohistasin enesele alati "3"-e välja, enamaks naljalt suuteline ei olnud.
Olen püüdnud seisusid parandada ja mitmel korral koolitusigi võtnud, et vene keele oskust parandada, kuid ei midagi. Viimati õppisin terve õppeaasta vene keelt 2010-2011, kuid kuna igapäevast praktikat pole mul kunagi olnud või siis olen sellest osavalt ära viilinud, siis on keel alati kusagile ajukurdude taha peitu jäänud.
Ja sellest on tegelikult hirmus kahju.
Jah, ma saan hakkama üsna hulga sõnadega, tean tähendusi ja suudan neid ühest keelest teise panna, kuid lausete moodustamisega jään hätta. Kõvasti kohe.
Mis kasu on lehmast, hobusest, toolist, lauast, talupidajast, koerast, armastusest, nimest, numbritest ja muust üksikute sõnadena?
Kui keegi minult kella küsib, siis ikka näitan, mitte ei vasta...
Samas koolis kutsuti mind alati tahvli juurde, kui oli vaja, et klassitäis õpilasi teksti õpetaja ütlemise järgi enestele vihikuisse üles tähendaks. Sest kuulmise järgi suutsin suurepäraselt ilma vigadeta kirjutada, ise essugi aru saamat. Isegi mjagkij znak ja tvjordij znak tulid pea alati õigesti mu kriidi alt. Ent sellest hoolimata oli mu tase hullem veel kui mu emal, kes kunagi tahtis öelda "koer seisab posti najal", kuid ütles umbes "koer maksab kolm posti".
Minu parim meelesolev pärl pärineb ajast, mil kribinal-krabinal kirjutasin õpetaja ütlemise järgi välja ka zapitaja (koma). Vähemalt on mul nüüd eluks ajaks meeles, kuidas on koma vene keeles :)
Igatahes läbi häda lohistasin enesele alati "3"-e välja, enamaks naljalt suuteline ei olnud.
Olen püüdnud seisusid parandada ja mitmel korral koolitusigi võtnud, et vene keele oskust parandada, kuid ei midagi. Viimati õppisin terve õppeaasta vene keelt 2010-2011, kuid kuna igapäevast praktikat pole mul kunagi olnud või siis olen sellest osavalt ära viilinud, siis on keel alati kusagile ajukurdude taha peitu jäänud.
2 kommentaari:
Üks vanamammi palus mul ükspäev poes kätekreemi tuubilt teksti ette lugeda, oli tema jaoks liiga kribu... Kui ma enne oma arust ikka nagu oskasin vene keelt vähemalt lugeda, siis nüüd nägin selliseid sõnu, mida suutsin vaid suure vaevaga kokku veerida, kusjuures mammi aitas kuulmise järgi hoolega kaasa 😊 ehk järjekordne tõendus, et mõnede lihtsamate sõnade teadmine on ikka liiga vähe...
Aga no kahepeale saime loetud ja kuna see kreem mammile sobis, siis ostusoovituse oskasin ikka anda 😃
:D:D:D
Oi kui armas :D Kujutan seda vaatepilti päris elavalt ette :D
Postita kommentaar