Sest noh, vaikuse ajal on tõenäoline, et keegi on parasjagu avanud näiteks kamina ukse, osa tuhka sealt välja urgitsenud, osa klaasile määrinud ja krõmpsutab leitud söetükki närida... Kui siis näo sinu poole keerab, vaatad, et lapsest on saanud vampiir, kes imeb tundmatute elukate verd, kuna mööda suunurki ja lõuga voolavad mustad ilanired...
Mõnus!
Argipäev :)
See, kui saad vaikust nautida ja end oma soovi järgi välja puhata, on sellise hinnaga, et... Et seda kohe ei oskagi kirjeldada.
Viimane kord kirjeldas seda kõige paremini Vanamees, kui Saares mu ema tuli ja vaikselt juba ärganud ning kilkava Väikemehe kaasa võttis ja meie paar tundi südamest ja segamata lisaks magada saime. Enne totaalsesse musta uneauku vajumist olid Vanamehe viimased tänulikud sõnad: "Mummi on kallis...".
Ja kutupiilu ta oligi, mina järgnesin sekundi pärast :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar