Kunagi, kauges-kauges nooruses, sai Euroopasse bussireise tehtud. Noortele, eelkõige tudengitele, nagu me isegi olime.
Kihk reisida oli suur, raha polnud üldse ja lisaks olid pea igal pool viisad (90-ndate lõpp ja veidi peale). Aga reisida oli vaja, seega tuli lahendusi leida :)
Nendel reisidel tutvusime väga paljude väga lahedate tegelastega, kes tänaseni meie elus aktiivselt olemas. Ja samas... täna enam selliseid reise teha ei viitsiks ja neis osaleda kah mitte :)
Aga eriliselt lahe aeg oli tõepoolest. Samas see sebimine, viisamajandus, busside rentimine, hotellid, teemaksud, pingete ärahoidmine jne jne jne - need andsid ikka üliväärtuslikud õppetunnid. Eriti, kui reise oli aastas keskmiselt 2-4 ja bussid ikka 40-kohalised, vahel ka 2-kordsed.
Aga vähemasti andis see võimaluse reisida, kuna meie endi reisikulud ja taskuraha sai ju korraldamisega teenitud :) Hindadega üle pingutada aga ei saanud, kuna reisijaid oli ju tarvis leida :)
Flaierid ülikoolides olid päris heaks abiks ja muidugi sõber-rääkis-sõbrale-reklaam :)
Njah... Võrratud ajad olid, ausalt kohe! Ja veelgi võrratumad kaasreisijad :) Kuigi eks ka jobusid eksis sekka ära... Noh, nagu ikka. Samas mälestusi neist reisidest on nii üüratult palju, et ei teagi kohe, kuhu need oma mälus talletada!
See oli aeg, kus sain öelda, et olen viibinud Prahas kordades rohkem kui Tartus :D Sest Praha oli selline mõnus peatuspaik, kus sai ikka mõnepäevane paus tehtud, et bussidel ajagraafikud klapiks ja ise kah saaks natuke paigal olla. Ja kuna see linn nii hullupööra sümpaatne oli/on, siis pea alati oli see meil üheks pidepunktiks enne mujale Euroopasse hargnemist :)
Kihk reisida oli suur, raha polnud üldse ja lisaks olid pea igal pool viisad (90-ndate lõpp ja veidi peale). Aga reisida oli vaja, seega tuli lahendusi leida :)
Nendel reisidel tutvusime väga paljude väga lahedate tegelastega, kes tänaseni meie elus aktiivselt olemas. Ja samas... täna enam selliseid reise teha ei viitsiks ja neis osaleda kah mitte :)
Aga eriliselt lahe aeg oli tõepoolest. Samas see sebimine, viisamajandus, busside rentimine, hotellid, teemaksud, pingete ärahoidmine jne jne jne - need andsid ikka üliväärtuslikud õppetunnid. Eriti, kui reise oli aastas keskmiselt 2-4 ja bussid ikka 40-kohalised, vahel ka 2-kordsed.
Aga vähemasti andis see võimaluse reisida, kuna meie endi reisikulud ja taskuraha sai ju korraldamisega teenitud :) Hindadega üle pingutada aga ei saanud, kuna reisijaid oli ju tarvis leida :)
Flaierid ülikoolides olid päris heaks abiks ja muidugi sõber-rääkis-sõbrale-reklaam :)
Njah... Võrratud ajad olid, ausalt kohe! Ja veelgi võrratumad kaasreisijad :) Kuigi eks ka jobusid eksis sekka ära... Noh, nagu ikka. Samas mälestusi neist reisidest on nii üüratult palju, et ei teagi kohe, kuhu need oma mälus talletada!
See oli aeg, kus sain öelda, et olen viibinud Prahas kordades rohkem kui Tartus :D Sest Praha oli selline mõnus peatuspaik, kus sai ikka mõnepäevane paus tehtud, et bussidel ajagraafikud klapiks ja ise kah saaks natuke paigal olla. Ja kuna see linn nii hullupööra sümpaatne oli/on, siis pea alati oli see meil üheks pidepunktiks enne mujale Euroopasse hargnemist :)
2 kommentaari:
mäletan... ja kuidas jalad olid järgmisel päeval jämedad kui puupakud bussipingil magamisest :)
:) Mul õnneks seda häda pole kunagi olnud :) Ma nimelt pole kunagi suutnud istuda pikka aega isteasendis - ikka jalad kas enda alla keritud või kusagil kõrgel kägaras ... kokku pakituna ... Ja noh, lisaks leiti mind magamast kõige imelikumatest kohtadest, nagu näiteks istme alt : D
Aga isteasendis olnud korralikel reisijatel võisid hommikused sammud ikka räiged olla küll!
Postita kommentaar