Juba noorest east mäletan endal vahetevahel raskusi hingamisega.
Mingil hetkel see süveneb, mingil hetkel pole aga kuude viisi mingit märkigi.
Uuritud on. Teadmata. Kopsumaht olevat väike.
Samas - kõikvõimalikud trennid ja sportlikud toimetamised pole kunagi hingamise taha jäänud, kaasa arvatud pikad rattasõidud ja muu, mis justkui kestvust eeldaks.
Kunagi Mustamäe haigla juures miskis kopsuosakonnas vmt-s, kus mind uuriti ja testiti, ei saanud ma isegi miskisse masinasse puhumisega hakkama. No puhu ja puhu, kuid niipalju jaksu pole, et andurid miskit välja mõõta saaksid. Oi ma olin sellega hädas!
Need mittehingamise lained tulevad täiesti lambist. Järsku on kohal ja enam hingata ei saa. Tunne on, et hakkan lämbuma. Hingan ja haigutan ja hingan ja haigutan, endal lõuad juba viltu peas ja kopsud ragisemas, kuid hapnikku kätte ei saa. Selline tunne, et täiesti mõttetu see sissehingamine - õhk tuleb, hapnik mitte. Eks teda tegelikult ikka tuleb, muidu kukuks ju kiirelt kokku, kuid tunnet kui sellist ei ole.
Nii ma siis ahmin ja maigutan nagu kala kuival ja vahetevahel tuleb siis selline sõõm, kus tunnen, et hapnik kah käes. Oi seda rõõmu! Ainult et... lihtsam oleks, kui seda sagedamini juhtuks :)
Vahel kestab hoog tunnike kuni pool päeva, vahel aga kauem.
Tänane on kestnud juba eile lõunast alates ehk poolteist päeva. Kurnab. Hullumoodi kurnab. Sellest ka tänane sissekanne ajendatud.
Krt, hingata tahaks!
Mingil hetkel see süveneb, mingil hetkel pole aga kuude viisi mingit märkigi.
Uuritud on. Teadmata. Kopsumaht olevat väike.
Samas - kõikvõimalikud trennid ja sportlikud toimetamised pole kunagi hingamise taha jäänud, kaasa arvatud pikad rattasõidud ja muu, mis justkui kestvust eeldaks.
Kunagi Mustamäe haigla juures miskis kopsuosakonnas vmt-s, kus mind uuriti ja testiti, ei saanud ma isegi miskisse masinasse puhumisega hakkama. No puhu ja puhu, kuid niipalju jaksu pole, et andurid miskit välja mõõta saaksid. Oi ma olin sellega hädas!
Need mittehingamise lained tulevad täiesti lambist. Järsku on kohal ja enam hingata ei saa. Tunne on, et hakkan lämbuma. Hingan ja haigutan ja hingan ja haigutan, endal lõuad juba viltu peas ja kopsud ragisemas, kuid hapnikku kätte ei saa. Selline tunne, et täiesti mõttetu see sissehingamine - õhk tuleb, hapnik mitte. Eks teda tegelikult ikka tuleb, muidu kukuks ju kiirelt kokku, kuid tunnet kui sellist ei ole.
Nii ma siis ahmin ja maigutan nagu kala kuival ja vahetevahel tuleb siis selline sõõm, kus tunnen, et hapnik kah käes. Oi seda rõõmu! Ainult et... lihtsam oleks, kui seda sagedamini juhtuks :)
Vahel kestab hoog tunnike kuni pool päeva, vahel aga kauem.
Tänane on kestnud juba eile lõunast alates ehk poolteist päeva. Kurnab. Hullumoodi kurnab. Sellest ka tänane sissekanne ajendatud.
Krt, hingata tahaks!
3 kommentaari:
Hmmm... See kõlab sul nagu osa paanikahoost tegelikult. Ehk siis kas sa selle hingamisraskuse ajal oled proovinud istuda ja pead jalge vahele panna v siis reaaslelt pruunipaberkotti hingata. Ja muideks paanikahoo jaoks ei pea olema reaalselt teadvustatud hetke, et sellepärast tekib hoog, vaid see on mingile alateadlikule stressile tekkinud ilming.. vms.
Vabandust selle kodukootud diagnoosipärast aga ehk on abiks :)
Hmm... Kusjuures, mul ema arvab suht sama. Et ärevushoog mitteäreval hetkel...
Kummaline aga see, et enda arvates pole ma eriti ärev ega paanitseja tüüp, kuid see võib ju olla hoopistükkis seotud allaneelatuga ehk siis sellesama mõistuse keeluga tunda ärevust...
Mine krt võta nüüd kinni!
Tõesti tervitatav,et kellelgi veel sellist liiki hingamisraskusi esineb.Mul ka teismeliseeast peale.Eriti raske siis,kui oled masenduses ja ei juhtu midagi,et selle ära unustaks.Mul oli nii,kui olin pojaga kodus ja ta oli pikalt väga haige.Olen mõelnud,et kas peaks mingit bronhide lõõgastit võtma.
Sõrmejälgi mul samuti eriti ei ole ja muidu ka empaat.Aga kursusevanem pole ma küll kunagi olnud.
Postita kommentaar