Sellist psihhamist, et "ma ei taha seda", "see mulle ei meeldi", "see nüüd küll kuidagi ei sobi" jmt ei ole.
Karm, kuid enamasti on selline pirtsutamine jäljendamine. Kasvõi alateadlikult. Kasvõi lihtsalt oma suhtumist välja näidates ja ongi asi metsas.
Ma tean, et ega meiegi suuda ajas oma eelistusi ja vältimisi Väikemehe eest varjata, kuna need pisised tegelased suudavad üllatavalt hästi ka peenemast peenemaid nüansse tajuda. Seda enam on vahva vaadata, kuidas ta tänasel päeval veel ise avastab ja siira uudishimuga katsetab :)
See on ju igati normaalne, kui aastane laps vudib sulle toas vastu, roheline sibulalatv peos. Ja otsa saades nõuab aina juurde ja juurde. Noh, rohelist sibulat söövad ju enamus inimesi :)
Aga tegelikult ei ole vähem normaalne ka see, kui selline väike tegelane läheb ja paneb köögikapist pihta mugulsibula. Tuleb siis sinu juurde ja näed, kuidas üritab läbi kõva ja kuiva kooriku seda mahlast viljaliha hammustada. Ei õnnestu... Ulatab sibula sulle, et aitaksid sellega midagi ette võtta, kuna ilmselgelt on seal sees aimdumas miskit värsket...
Koorid siis sibula ära ja ulatad elevuses-ärevuses Väikemehele. Lööb aga hambad sisse ja ei tee teist nägugi... Endil meil kulmud kerkivad, kuna mõju peaks ju sarnane olema kui täiskasvanul, kuid ei midagi :) Ja nii ta seda mugalat järab ja järab, kiht kihi haaval väiksemaks...
Ja... järgmisel päeval läheb ja paneb uue sibula tuuri ja toob sulle koorimiseks :D
Viimased kaks päeva igatahes haiseb me laps päris korralikult sibula järele :) See lõhn ei kao ju ka pesus :D
4 kommentaari:
Ehee...siin ma julgen küll arvata, et sa hõiskad enne õhtut.
Oota teine laps ära, tihti see "töötab":)
see, et jõmpsik (toorest) sibulat sööb, on super! rõõmusta, kuni see kestab, mingil hetkel võib see üle minna. ilmselgelt sisaldab nimetet mugul midagi, mida laps vajab. (sibula kasulikkuses ei kahtle meist vist keegi? )
Kuskilt on meeles, et väikesed lapsed ei pidavat kõiki maitseid samamoodi tundma kui meie...
Ja isiklik eeskuju ei pruugi aidata - armastan ise kangesti suvikõrvitsat, I ka, aga no proovi seda lastele sisse sööta... ainult pettusega läheb mõnikord läbi. No ei meeldi neile...
:D:D:D
Ma kavatsen küll praegu hõisata :)
Olen kindel, et mõne aja pärast see muutub ja algab paras pirtsutamine, kuna ma ei tea last, kes millegagi ei pirtsutaks. Aga hea meel on mul selle üle, et ta täna on aldis katsetama ja mine tea, ehk kujundab enesele sellised lemmikud, millest rohkem tolku on kui friikatest vinkudega :) Kuigi enamasti just lasteaed ja teiste eeskuju ning kambavaim on see, mis kõik suht peppu keerab...
Aga noh, seni las mu laps haiseb kui Lasnamäe tramm :D Vähemasti kubiseb sibul heast ja paremast :)
Postita kommentaar