Aprilli viimastel päevadel aga üllatasid meid lisaks kõikvõimalikele murus õitsevatele lilledele ja tulpidele-nartsissidele veel ühed õied - pildil olevad.
Kuna alles esimene kevad ja esimene tärkamine siin kodus, siis pole halli aimugi, mis kuskilt peanupu välja pistab ja seda toredam on see lõputu avastamine :) Ei julge muru kah niita - tea, kelle maha niidad!
See on aga suht kindel, et keskid luuviljalised need tegelased on. Selles aia servas on luuviljalisi vist miski 8-9 puud, kaks neist on nüüd aga õied päikest tervitama asutanud. Miks enne teisi? Kes on need, kes enne teisi õitsevad? Kui tegemist pole miskite varaste sortidega, siis on olemas võimalus, et need tegelased on hoopistükkis alõtšad :) Oi kus see mulle sobiks, kuna armastan noid väga! Kunagi oli meie klassijuhatajal Kaali kandis alõtšapuu (kollane) ja oi kus mulle need maitsesid, kui tal järjekordselt külas olime...
Seega ma oleks kohe eriti õnnelik, kui mu luuviljaliste seas oleks nii alõtšad kui kirsid kui murelid kui ploomid :)
Käime ja avastame aga edasi :)
Vidrik the kass on kah hakanud majapidamisse panustama. Juba üksjagu karihiiri siruli muru sees ja ka maja ees terrassil hommikust päikest tervitamas olnud... Et aga Väikemees neid oma maailmaavastusretkedel mekkimisväärseks ei peaks, sai neid ikka majast eemale edasi tuduma viidud, kuid nüüd on varesed appi tulnud ja käivad korjavad kered ilusasti hoovi pealt kokku. Tiimitöö missugune - kass võtab hiire rajalt maha, vares koristab ära :)
Puudeviiru taha on mõne aja pärast oodata aga sookurkide pojatutsakaid... Emane on igatahes pesal juba. Vanamees, va ebaviisakas piilur, käib/käis aga fotokaga ringi roomamas ja leidis, et hirmus lahe on kurkisid pildistada ajal, mil nood "vanainimeste asju" ajavad... Puhas porno, ma ütlen :D Nüüd siis tulemus käes ja isane liigub enamasti üksinda :)
Aga pojanääpse (peale meie enda oma, eksole:D) on veelgi oodata. Otse meie elutoa akna taga on nii 2m kõrgusel kuuse otsas hallrästa pesa. Kõrval puul toimetavad kuldnokad.
Lisaks igasugused linnuparved ja -paarid, kes kõik ümberkaudsed puud igapäevaselt hõivavad ja võite vaid ette kujutada, milline metsik lärm meil hoovis on! Üks vidin-kädin ja siuts-säuts ning kruu´tamine käib varahommikust alates. Rästad, räts(ud?), kurgid, pardid, haned, kull, vindid, kuldnokad, rähnid, meikad, linavästrikud, varesed (neid kusjuures ei kuulegi...), paar ronka ja kesiganes veel. Siin võib varsti linde tundmagi saada :)
Ainsad lendlevad olendid, keda ei kuule (peale erkkollaste liblikate), kuid kelle tiivasahin kostab öisel terrassil ning varjud liiguvad õuevalgustuse kumas, on mingit sorti lendlased. Ehk siis käsitiivalised. Ehk maakeeli öelduna nahkhiired :) Neid olevat meil siin vist 6 tk, teadsid eelmised omanikud rääkida... Me pole neid veel loendada suutnud :) Aga lahedad tegelased on!
Et siis jah - tõenäoliselt saab mul olema tihe konkurents nii kirsside (+co) kui marjade (peamiselt must sõstar, mida on ka nii kümmekond põõsast) oma tarbesse saamisel, kuid samas peaks see linnukoloonia hoidma igasugu vastikud putukad kontrolli all. Seega eks näis, kuidas käed ja tiivad siin üksteist pesema hakkavad :)
3 kommentaari:
Hehee, kirjutasid jälle minu mõtteid, sest sama lugu meitel ka. Ei tea ju, mis asi kus on või tärkab. Meil on marjaaed oluliselt väiksem, üks vana õunapuu, mida sai nüüd kõvasti ratsitud ja saab nähga, mis sealt tuleb. Naabrite jutud on vastukäivad. Üks ütleb, et hea magus, teine et hapud õunad. Noh, elame-näeme, ennekindlaks tegemist maha ei võta.
Luuviljalisi on ka 6 puud. Pole aimugi, kas ploomid, kreegid või mis täpselt.
Aga et hoovi tasandasime talvel ära ja nüüd külvasime muru, siis selliseid lillede tärkamisi keset muru meil oodata ei ole. Pigem saime muheleda, et keset meie tulevast muruplatsi (vanasti oli peenramaa) sirutas end küüslauk välja. Mine tea, mis ülatusi tegelikult siis muru seest veelgi leida võib :)
meil õitseb siin kreegipuu, nii et lolin taga, kirss on alles nupus (Kesk- Eesti kandis). Aga õied on veidi teised, kui pildil näha. Karvasemad kuidagi.
Hähh, vot kreegid unustasin ma siin unistades üldse ära :)
Mine tea, äkki neidki seas... :)
Paganama kahju, et ma õisi veel selliselt ei tunne :)
Aga jah, Herz, meil hetkel tõepoolest päris sarnane see avastamise ja pesa punumise teema :D Ja no midagi pole teha, need esimesed aastad jäävad ju kõige eredamalt meelde :)
Igatahes lahe aeg :)
Postita kommentaar