Ma uskusin jube kaua päkapikkudesse. Ma arvan, et olin äkki mingi 10-11, kui mind lõpuks suudeti maa peale tuua.
Ma lihtsalt olin täiesti veendunud, et need tegelased on olemas, kuna mul olid "kindlad faktid". Fakte enam eriti ei mäleta, kuna kogu kupatus lendas ju vastu taevast, kuid vähemasti oli mul väga kaua midagi väga imelist, millesse jonnaka veendumusega uskuda :)
Ma lihtsalt olin täiesti veendunud, et need tegelased on olemas, kuna mul olid "kindlad faktid". Fakte enam eriti ei mäleta, kuna kogu kupatus lendas ju vastu taevast, kuid vähemasti oli mul väga kaua midagi väga imelist, millesse jonnaka veendumusega uskuda :)
2 kommentaari:
Sama siin!
Minu "kindlad faktid" olid need, et kui sussi sees oli uus Miki Hiire number, siis see oli ju nii klants, et pidi olema päkapikult. St nii sirge ja ei ühtegi kortsu ega midagi :)
Pluss ma teadsin ema "salasahtlit", jälgisin, et mis sussi sisse tuleb. Üldse ei tulnud need šoksid, mis seal sahtlis olid :) Ju siis ema tegelt teadis, et ma tean sahtlit või siis oli see ta salaja maiustamise sahtel :)
Aga mul läks ka ikka väga pikalt, kui mu illusioon purustati. Koolis popid chikid kõik ammu rääkisid, et ei ole olemas. :)
Ilmselgelt me oleme seda tüüpi, kes ikka ja jälle muinasjuttudesse usuvad :) Isegi veel täiskasvanuna :)
Ma isiklikult olen veendunud, et need, kes usuvad, saavadki usutavast osa, seega jätkakem :D
Postita kommentaar