Mu kõige esimesel Amsterdami reisil sai ära proovitud väike Spacecake.
Hallutsinogeense seenega küpsetatud keeks.
Noor ja puhas organism ning müüja sõnul piisaks meile ekskaasaga kahepeale esimeseks katsetuseks ühest viilust küll.
Tuleb tunnistada, et piisas :) Mulle vähemalt :)
Kui ööseks hotelli jõudsime, siis pikali pannes tabas mind kummaline tunne (enne polnud midagi aru saada) - kihutasin metsiku kiirusega pea ees tunnelis. Tõusin istuli - pea klaar, panin pikali - algas kihutamine taas.
Tuleb tunnistada, et parajalt häiriv oli :) Olen alati tahtnud end kontrollida ja see segas uinumist. No ei saa ju ennast lõdvaks lasta, kui ma ei tea, kuidas järgmine hetk enesetunne muutuda võib...
Järgmistel kordadel olen proovinud ka kanepit suitsetada, kuid no ei ole pinget pakkunud.
Paistab, et meelemürgid kohe ei ole mulle, ükskõik kuidas ma olen ka üritanud olla avatud ja proovida. Ja no kangemate materjalidega ei kavatse ma isegi avatud olla ega katsetada, kuna neid pean lihtlabaselt ohtlikuks. Kindlasti on ohtlikud ka seened ja nina all tossav rohi, kuid olen ette kujutanud, et kuna need pole sünteetilised, siis neid julgen proovida.
Aga no ei paku midagi, noh...
Amsterdam iseenesest on lahe linn - kõik reisid sinna on olnud elamusterohked :) Küll juba hoopis muus mõttes kui meelemürgikatsetused.
Kuigi ka neid meelemürkide käes "vaevlejaid" on lahe vaadata. Näiteks on siiamaani silme ees pilt öisest linnast, kus pea inimtühja kanali ääres seisab viksis ülikonnas mees, portfell ilusasti enese kõrvale asetatud ja kuseb laias kaares kanalisse, ise südamest itsitades... Tea, kas naljakad olid tegevus või riistapuu...
Hallutsinogeense seenega küpsetatud keeks.
Noor ja puhas organism ning müüja sõnul piisaks meile ekskaasaga kahepeale esimeseks katsetuseks ühest viilust küll.
Tuleb tunnistada, et piisas :) Mulle vähemalt :)
Kui ööseks hotelli jõudsime, siis pikali pannes tabas mind kummaline tunne (enne polnud midagi aru saada) - kihutasin metsiku kiirusega pea ees tunnelis. Tõusin istuli - pea klaar, panin pikali - algas kihutamine taas.
Tuleb tunnistada, et parajalt häiriv oli :) Olen alati tahtnud end kontrollida ja see segas uinumist. No ei saa ju ennast lõdvaks lasta, kui ma ei tea, kuidas järgmine hetk enesetunne muutuda võib...
Järgmistel kordadel olen proovinud ka kanepit suitsetada, kuid no ei ole pinget pakkunud.
Paistab, et meelemürgid kohe ei ole mulle, ükskõik kuidas ma olen ka üritanud olla avatud ja proovida. Ja no kangemate materjalidega ei kavatse ma isegi avatud olla ega katsetada, kuna neid pean lihtlabaselt ohtlikuks. Kindlasti on ohtlikud ka seened ja nina all tossav rohi, kuid olen ette kujutanud, et kuna need pole sünteetilised, siis neid julgen proovida.
Aga no ei paku midagi, noh...
Amsterdam iseenesest on lahe linn - kõik reisid sinna on olnud elamusterohked :) Küll juba hoopis muus mõttes kui meelemürgikatsetused.
Kuigi ka neid meelemürkide käes "vaevlejaid" on lahe vaadata. Näiteks on siiamaani silme ees pilt öisest linnast, kus pea inimtühja kanali ääres seisab viksis ülikonnas mees, portfell ilusasti enese kõrvale asetatud ja kuseb laias kaares kanalisse, ise südamest itsitades... Tea, kas naljakad olid tegevus või riistapuu...
1 kommentaar:
Vot kanepit ja seeni ja pulbreid ma proovinud pole. Kanepi võiks iseenesest ära proovida kunagi küll :)
Postita kommentaar