Ma olen hullemat sorti lohe.
Õhtuti, kui Väikemees on magamas ja meil tekib see nö oma aeg, siis on võimalus natuke arvutit näppida. Tööasjad, koolitükid, blogiprojekt, uudiste lugemine ja mis iganes veel.
Vanamehe kabinet on üleval korrusel, minu nurgake arvutilauaga alumisel.
Vahel on vaja siis Vanamehega miskit kiirkorras suhelda, niimoodi lühidalt. Hõigata ei saa, kuna Väikemees meil suht ergu unega.
Ja siis selle asemel, et ajada oma taguots püsti ja suunduda trepist üles, võtan mina lahti mõne suhtlusvõrgustiku või muu suhtlemist võimaldava kanali, vaatan kus Vanamees sees on ja kirjutan talle...
Tema on käbedam ja kabedam, enamasti tema tuleb siis alla ja arutame asja läbi, vahel aga tuleb lohesusega kaasa ja nii me tšätime - peaaegu täpselt üksteise kohal...
Aga ma ise leian, et nii on kiirem. Kui ma sinna üles lähen ja maha istun, läheb pikemaks pläägutamiseks ja kellel seda vaja. Niigi vaja sada toimetust ära teha ajal, mil väikesed käed pole kõike sikutamas ja tähelepanu nõutamas ning tahaks ju jõuda ka raalis ringi uudistada pool tunnikest kuni tunnike, enne kui unede maale end kukutan. Sest ega ju ärkvel olla kah jaksa, see kõige väiksem sell nõuab oma ja sunnib mu keha puhklema...
Seega jah, olen lohe ja tegelikult kuigiväga seda ei häbene kah :)
Õhtuti, kui Väikemees on magamas ja meil tekib see nö oma aeg, siis on võimalus natuke arvutit näppida. Tööasjad, koolitükid, blogiprojekt, uudiste lugemine ja mis iganes veel.
Vanamehe kabinet on üleval korrusel, minu nurgake arvutilauaga alumisel.
Vahel on vaja siis Vanamehega miskit kiirkorras suhelda, niimoodi lühidalt. Hõigata ei saa, kuna Väikemees meil suht ergu unega.
Ja siis selle asemel, et ajada oma taguots püsti ja suunduda trepist üles, võtan mina lahti mõne suhtlusvõrgustiku või muu suhtlemist võimaldava kanali, vaatan kus Vanamees sees on ja kirjutan talle...
Tema on käbedam ja kabedam, enamasti tema tuleb siis alla ja arutame asja läbi, vahel aga tuleb lohesusega kaasa ja nii me tšätime - peaaegu täpselt üksteise kohal...
Aga ma ise leian, et nii on kiirem. Kui ma sinna üles lähen ja maha istun, läheb pikemaks pläägutamiseks ja kellel seda vaja. Niigi vaja sada toimetust ära teha ajal, mil väikesed käed pole kõike sikutamas ja tähelepanu nõutamas ning tahaks ju jõuda ka raalis ringi uudistada pool tunnikest kuni tunnike, enne kui unede maale end kukutan. Sest ega ju ärkvel olla kah jaksa, see kõige väiksem sell nõuab oma ja sunnib mu keha puhklema...
Seega jah, olen lohe ja tegelikult kuigiväga seda ei häbene kah :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar