Veel lapsepõlve-kratlusest.
Maal vanavanemate juures olid meil ümberringi viljapõllud.
Ilus kõrge vili, soe päikesepaiste ja kamp aktiivseid tegelasi - mis sellest kokku saab? Pahandus, eks ikka pahandus :)
Leidsime naabritüdrukutega, et meil vaja viljapõldudesse "kodud" ehitada. Toad, koridorid ja muu teema. Vili kena kõrge ka, tee pealt meid näha pole.
Asusime siis aga ehitama. Ehk siis viljapõldu maha tallama... Ilusad sümmeetrilised toad ja neid ühendavad käigud...
Ausõna, täna ma saan suurepäraselt aru, miks kolhoosi brigadir püha viha täis oli ja paharette mööda küla taga otsis :D
No kuidas, kurja, sa lased kombainid peale, kui vili on maha tallatud?
Edaspidi olime targemad. Teadsime, et maha tallata ei tohi. Noh, võtsime siis käärid (jah, tavalised lauakäärid!) ja asusime tube ja koridore viljast välja lõikama... Oi see oli üks jube nüsimine! Käed olid villis, kuid tahe oli valust suurem.
Et aga jälgi maha ei jääks, sidusime vilja vihkudesse ja viisime põllult ära. Põllu veerde, suure kivihunniku taha.
Oehh... täna hoian kätega peast...
Ja tuleb tunnistada, et need uue tehnikaga ehitatud mängutoad jäid kasutamata, kuna lõigatud viljal oli ju valus astuda! Need kõvad rootsud tulid plätust mööda ja läbi ja tegid jalad katki. Mahatallatud vili oli koduks ikka palju meeldivam...
Maal vanavanemate juures olid meil ümberringi viljapõllud.
Ilus kõrge vili, soe päikesepaiste ja kamp aktiivseid tegelasi - mis sellest kokku saab? Pahandus, eks ikka pahandus :)
Leidsime naabritüdrukutega, et meil vaja viljapõldudesse "kodud" ehitada. Toad, koridorid ja muu teema. Vili kena kõrge ka, tee pealt meid näha pole.
Asusime siis aga ehitama. Ehk siis viljapõldu maha tallama... Ilusad sümmeetrilised toad ja neid ühendavad käigud...
Ausõna, täna ma saan suurepäraselt aru, miks kolhoosi brigadir püha viha täis oli ja paharette mööda küla taga otsis :D
No kuidas, kurja, sa lased kombainid peale, kui vili on maha tallatud?
Edaspidi olime targemad. Teadsime, et maha tallata ei tohi. Noh, võtsime siis käärid (jah, tavalised lauakäärid!) ja asusime tube ja koridore viljast välja lõikama... Oi see oli üks jube nüsimine! Käed olid villis, kuid tahe oli valust suurem.
Et aga jälgi maha ei jääks, sidusime vilja vihkudesse ja viisime põllult ära. Põllu veerde, suure kivihunniku taha.
Oehh... täna hoian kätega peast...
Ja tuleb tunnistada, et need uue tehnikaga ehitatud mängutoad jäid kasutamata, kuna lõigatud viljal oli ju valus astuda! Need kõvad rootsud tulid plätust mööda ja läbi ja tegid jalad katki. Mahatallatud vili oli koduks ikka palju meeldivam...
3 kommentaari:
Mulle meeldisid põhupallidest majad ka, eriti sissetungijatele lõksude ehitamine :))
No kui suured "majad" te endale ikka ehitasite.
Brigadir oli lihtsalt üks mõistmatu ja ihne mees: talle jäi ju ikka terve loss:)
Nii armas. Ma küll sellise asja peale ei pahandaks.
Jap, põhupallimajad olid ka lahedad :)
Aga too brigadir oli hoopistükkis naine... Ja no ma pakun, et need meie majad olid ikka mitmeid kümneid ruutmeetreid raisatud vilja:)
Postita kommentaar