Minu jaoks on äärmiselt oluline, et klienditeenindaja teeks oma tööd hästi.
Põhjus jube lihtne - tema on esmane kontakt ehk visiitkaart.
Loomulikult ei pea ma siin silmas klientide ees lömitamist - kui on ikka ilmselgelt kiuslik/ülbe/jõhker vmt klient, siis on minu isiklik arvamus, et sellise võiks ikka paika panna küll :) Ajal, mil minu juhtida oli punt klienditeenindajaid, lubasin ma neile küll sellist käitumist, kui ikka olukord nõudis ;) Ja kui keegi siis kuskile kaebama läks, kaitsesin oma töötajaid hingepõhjast ja suutsin alati ka õiguse saada. Sest olgem ausad - klient on kuningas vaid siis, kui ta vastavalt käitub. Seega purjus ja jõhkrad või muidu vimmas kiusajad saagu oma palk :)
Muud tegelased aga on igati õigustatud saama viisaka ja meeldiva klienditeeninduse osaliseks. See pole üldse raske tegelikult - naerata IGALE kliendile. See, kas ta on mühkam või mitte, on juba tema asi. Küll aga on elementaarne, et klienditeenindaja naeratab, ütleb tere ja soovib head päeva. Palun ja aitäh samuti.
Seega on minu jaoks ühed kõige raskemad pähklid suurte kaubanduskettide teenindajad. Ei vaata sulle otsagi, tere peale heal juhul mühkab midagi, piiksutab asjad kiirelt skännerist läbi ja leiab, et tema töö peabki selline olema.
Mina aga olen jonnakas. Tervitan neid alati särava naeratusega, tänan ja soovin head päeva. Mõne puhul saan lõpuks pilgu kätte, mõni jääbki mühkamiks.
Siin Hiiumaal on asi õnneks enamasti parem kui pealinnast mäletan. Enamasti reageeritakse, enamasti naeratatakse ja enamasti saan isegi kontakti, kui sädistama hakkan. Üldiselt ei saa väga nuriseda.
Küll aga on lood teised ühe suure keti poega, mis nüüd meile kodule lähimaks on ja seetõttu ikka aeg-ajalt külastamist leiab.
Küsisin lausa kohalike käest, et kas selles kaupluses mõni meeldiv teenindaja ka töötab? Sain vastuseks, et kaks tükki olevat. Ma nüüd käin, et neid välja peilida.
Samast poest kirjutasin kusjuures üksjagu aega tagasi, kui müüjanna kassas pärani suuga nätsu mälus... No see EI KÕLBA kohe mitte ju! Topi äkki näpp kah ninna ja venita tatikoll välja, suht sama teema.
Viimase aja parimaks juhuseks oli, kui tahtsin kanafileed osta.
Vaatan lahtise liha letis, et broilerifilee. Aga mina tahan kana. Küsin. Müüja vaatab mind kalastunud silmadega jupp aega ja teatab: " Aga broiler ON ju kana..."
"Kas tõesti?" on minul silmad suured. "Ma arvasin, et broiler on sea tõug".
No krt, KUI LOLL saab olla? Jaanalind on kah lind, eksole. Nagu ka pöialpoiss. No ei ole võrreldavad, mis siis, et mõlemad on linnud. Ja broileril ja kanal on ikka kuradi suur vahe ja kui ma küsin KANA, siis sinu asi on viisakalt teavitada, kas teie kuramuse poes seda müüakse või "Oi, väga kahju, kuid meil täna tõesti kanafileed ei ole". Asi vask, eksole. Sa ei pea end lolliks tegema sellise nõmeda kommentaariga.
Njah, sellised asjad ajavad mind keema.
Ma saan sellest aru, et mu aasta ja 2 nädala vanune poeg näitab puid ja teatab, et see on "lill", kuid tema puhul on see andestatav, ta alles mõned päevad tagasi sai teada, et need rohelised kõikjal rippuvad ätsed on lilled ja isegi tubli, et puid nendega samastab. Kui ta sama aga 40-aastasena väidaks, oleks ma ikka pahane küll :)
Põhjus jube lihtne - tema on esmane kontakt ehk visiitkaart.
Loomulikult ei pea ma siin silmas klientide ees lömitamist - kui on ikka ilmselgelt kiuslik/ülbe/jõhker vmt klient, siis on minu isiklik arvamus, et sellise võiks ikka paika panna küll :) Ajal, mil minu juhtida oli punt klienditeenindajaid, lubasin ma neile küll sellist käitumist, kui ikka olukord nõudis ;) Ja kui keegi siis kuskile kaebama läks, kaitsesin oma töötajaid hingepõhjast ja suutsin alati ka õiguse saada. Sest olgem ausad - klient on kuningas vaid siis, kui ta vastavalt käitub. Seega purjus ja jõhkrad või muidu vimmas kiusajad saagu oma palk :)
Muud tegelased aga on igati õigustatud saama viisaka ja meeldiva klienditeeninduse osaliseks. See pole üldse raske tegelikult - naerata IGALE kliendile. See, kas ta on mühkam või mitte, on juba tema asi. Küll aga on elementaarne, et klienditeenindaja naeratab, ütleb tere ja soovib head päeva. Palun ja aitäh samuti.
Seega on minu jaoks ühed kõige raskemad pähklid suurte kaubanduskettide teenindajad. Ei vaata sulle otsagi, tere peale heal juhul mühkab midagi, piiksutab asjad kiirelt skännerist läbi ja leiab, et tema töö peabki selline olema.
Mina aga olen jonnakas. Tervitan neid alati särava naeratusega, tänan ja soovin head päeva. Mõne puhul saan lõpuks pilgu kätte, mõni jääbki mühkamiks.
Siin Hiiumaal on asi õnneks enamasti parem kui pealinnast mäletan. Enamasti reageeritakse, enamasti naeratatakse ja enamasti saan isegi kontakti, kui sädistama hakkan. Üldiselt ei saa väga nuriseda.
Küll aga on lood teised ühe suure keti poega, mis nüüd meile kodule lähimaks on ja seetõttu ikka aeg-ajalt külastamist leiab.
Küsisin lausa kohalike käest, et kas selles kaupluses mõni meeldiv teenindaja ka töötab? Sain vastuseks, et kaks tükki olevat. Ma nüüd käin, et neid välja peilida.
Samast poest kirjutasin kusjuures üksjagu aega tagasi, kui müüjanna kassas pärani suuga nätsu mälus... No see EI KÕLBA kohe mitte ju! Topi äkki näpp kah ninna ja venita tatikoll välja, suht sama teema.
Viimase aja parimaks juhuseks oli, kui tahtsin kanafileed osta.
Vaatan lahtise liha letis, et broilerifilee. Aga mina tahan kana. Küsin. Müüja vaatab mind kalastunud silmadega jupp aega ja teatab: " Aga broiler ON ju kana..."
"Kas tõesti?" on minul silmad suured. "Ma arvasin, et broiler on sea tõug".
No krt, KUI LOLL saab olla? Jaanalind on kah lind, eksole. Nagu ka pöialpoiss. No ei ole võrreldavad, mis siis, et mõlemad on linnud. Ja broileril ja kanal on ikka kuradi suur vahe ja kui ma küsin KANA, siis sinu asi on viisakalt teavitada, kas teie kuramuse poes seda müüakse või "Oi, väga kahju, kuid meil täna tõesti kanafileed ei ole". Asi vask, eksole. Sa ei pea end lolliks tegema sellise nõmeda kommentaariga.
Njah, sellised asjad ajavad mind keema.
Ma saan sellest aru, et mu aasta ja 2 nädala vanune poeg näitab puid ja teatab, et see on "lill", kuid tema puhul on see andestatav, ta alles mõned päevad tagasi sai teada, et need rohelised kõikjal rippuvad ätsed on lilled ja isegi tubli, et puid nendega samastab. Kui ta sama aga 40-aastasena väidaks, oleks ma ikka pahane küll :)
3 kommentaari:
Mina olen elanud terve elu teadmises, et broiler=lihakana. Vaatasin lausa vikipeediast järele ja nemad on sama meelt 😊 olen kindel, et kanafilee poes on kindlasti broileri oma - kui kana pole just lihalinnuks kasvatatud, pole tal kontidel ka eriti liha. Neid müüakse supikana nime all 😊
Jap, seda küll et broiler on lihakana. Ega ta ju part ega tuvi olegi :)
Ei ole mina spets hindama, mis vahe on nime poolest poes müüdaval broilerifileel ja kanafileel, kuid no maitses on vahe, noh! Kas on ühesid siiski mingite lisadega toidetud ja teisi lihtsalt nisuga, ei tea. Kes rammusamaks kasvanud, need broileri nime all müki? Ei tea.
Fakt on aga see, et mu pirtspeedest kassid kanafileed söövad, broileri oma aga mitte. Kordi ja kordi katsetanud. Ja see on mind häirinud, kuna broilerifileed saab odavamalt kätte.
Kas tunnevad nemad mingeid lisaaineid või rasvasust või ma ei tea mis, kuid mu järjekindlad katsetused viivad alati samale tulemusele...
Broiler on tõesti tuntud kui lihakana, kuid võib olla ka muu nuumloom/-lind. Kui ma ei eksi, siis nad on(antud juhul kanad) niimoodi geneetiliselt aretatud, et kasvavad oma täissuurusesse kiiremini, kui muidu kanad kasvaksid. Seega pole üldse tavapäratu, et neil näiteks kasvades jalad murduvad vms.
Ja kuna nad on nii antibiotse kui ka hormoone silmini täispumbatud, siis pole üldse ime, et kassid seda ei taha. Mina ka ei taha.
Väidetavalt pidi kalkun olema selline lind, kellele igat jama pole võimalik sisse sööta, kuna vastasel juhul sureb ta lihtsalt maha. Vot selline pirts.
Meie hr Hundiga eelistamegi kalkunit :)
Postita kommentaar