Pühapäev, detsember 31, 2006

Niisama

Pean näpud kudumisest eemale rebima, muidu varsti kõvernäpp valmis. Vahelduseks siis kirjutan, hoian end tegevuses:)

Vahepeal on üsna mõni kinovaba nädal vahel olnud, kuid käesoleval nädalal sai kahte filmi vaadatud, millest mõlema kohta julgen soovitusi anda.

Esiteks Mel Gibsoni käe all valminud Apocalypto. Film ise oli haarav ja eristuv, ainus asi, et nõrganärvilistele ei soovita. Ei oldud milleski tagasi hoitud... Mina igatahes pean tunnistama, et piisavalt oli stseene, kus minu silmad olid kinni või süles olevale joogitopsile pingsalt suunatud. Võin nimelt vabalt vaadata kuidas kangeid mehi mängivad tüübid üksteist notivad ja mul on sellest sügavalt kama, kuid kui ikka minnakse endast nõrgemate kallale, kes seda kuidagi ei provotseeri, siis minul ütleb närv üles. Kahjuks aga oli selline minevik ja kahjuks on ka olevik. Lihtslt Gibson kajastas seda tõenäoliselt suht realistlikult.

Ikkagi julgen soovitada, kuid nõrganärvilised - teie kas jääge parem koju või siis ärge vaadake kõike:)

Teiseks elamuseks oli Jackass 2... Kes teab kellega tegu, see teab millest jutt... Ja no need tüübid ikka kohe üldse ei halastanud! Ribadeks naermist ja öökimist vaheldumisi... Kuigi tuleb tunnistada, et seal oli asju, mida tahaks ka ise järele proovida:)

Tänane päev (enne taaskordset kudumissessiooni) möödus mul remonditolmus:) Otsustasin nimelt enne aasta vahetumist wc korda teha ja tänane päev kulus siis seinte pea täies ulatuses pahteldamisele... Aga tubli olin! Esimest korda elus pahteldasin ja täiesti üksi ja väga hästi tuli välja mu meelest:) Homme siis lihvimine ja värvimine... Jee!

Neljapäev, detsember 28, 2006

Asi ametlikuks

Nonii, nüüd on see siis juhtunud ja on aeg asi ametlikuks teha...
Arvasin et sinna läheb veel aega, kuid kuna selgus saabus, siis pole mõtet seda enam kauem varjata...

Nimelt olen mina saanud vanaks. 30-ni on veel tiba üle aasta küll aega, kuid minu vanadus leidis eile õhtul ametliku kinnituse. Nimelt hakkasin ma kuduma... Ja no ei saa enam käest ära pandud! Nagu narkootikum... Kella kolmest öösel panin lõpuks vardad kõrvale...

Ohjahh, raske tunnistada, kuid varjata pole ka enam mõtet:)

Kolmapäev, detsember 27, 2006

Pühad üle elatud!

Nonii, aasta kõige oodatum aeg siis taaskord selja taha jäetud...

Oli ikka hea tunne küll taas kodus olla ja lihtsalt vedeleda. Vanaema küpsetatud kodust kollast saia hetkega sulava võiga näost sisse ajada ning ema ja vanaema küpsetatud ahjupraade ja vorsti ja sülti ja muud head-paremat sinna veel otsa toppida.

Koju sõites juhtus kole lugu ka - nimelt olin keeranud suurelt teelt ära - kodu suunas - ja sõita oli jäänud miskine paarkümmend kilomeetrit, kui järsku vaatan (tee oli täiesti pime ja sama värvi kui ümbrus ja ühtki joont ega midagi maas ei olnud - sõida umbes aimduse järgi), et miks see märk keset teed on? Helklev latakas keset teed... Huvitusin just, et kummalt poolt märki see tee siis läheb, kui avastasin, et krt, mõlemalt poolt ju! Ja märk ei olnudki märk, oli kas enesetapja või väga purjus inimene, kes ainsana lähenevat autot millekski ei pidanud. Väga napilt ja väga lähedalt sain temast mööda... Ja oleks olnud teekate libe, oleksin selle jõnksu tõttu tõenäoliselt mina olnud kraavis... Kiiruse olin küll uurimiseks jõudnud alla võtta, kuid nii algaja olen ikka küll, et sujuvalt temast mööda ei saanud, kui ta nii ootamatult mu vaatevälja ilmus. Refleksist pidurdasin ja rebisin rooli. Liigutused, mida kindlasti ei oleks tohtinud teha. Jumal tänatud et teekate oli kuiv...

Aga kodus oli hea! Lisaks mitu korda saunas ja sugulaste külastamine jne jne jne... Nagu meil kõigil vast:)

Ja sel aastal oli kingikott kohe ütlemata eriline... Niiiiiiii palju niiiii erilisi kingitusi sain et täitsa lõpp kohe! Kahest kingist teen tõenäoliselt kunagi ka eraldi teema, kuna need kaks pakuvad seni veel teadmata rõõmu alles mõne aja pärast:) Üheks on siis Go Spa ja teiseks kulmud:DDDDDDD Kes teab see teab, teised saavad alles hiljem teada mis tähendab kui kulmud kingitakse:D

Nüüd siis taas tööl aga no mitte ei suuda hommikuti veel ärgata... Õnneks on jäänud veel vaid kaks päeva, seejärel saab jälle kolm hommikut magada:)

Ilusat vana aasta lõppu kõigile, mu kullakesed:)

Reede, detsember 22, 2006

Ostlemishullus

Olen enda peale kohutavalt pahane, et osad kingid jätsin siiski viimasele hetkele. Ideed on ammuilma olemas, kuid pole olnud aega shoppama minna.

Mõnel korral olen tõde tunnistades siiski ka üritanud kaubanduskeskustesse siseneda, kuid alati selg ees taganenud ja plehku pistnud. Sest aega ju veel on olnud. Ja nüüd on siis viljade maitsmise aeg ning eile olin sunnitud end rahvamassi suruma ja vajalikke tooteid jahtima. Õnneks teadsin mida tahan, niisama vahtimine oleks mind tõenäoliselt haigla kardioosakonda viinud.

Aga tuleb tunnistada, et tegu oli tohutu eneseületusega. Ilma naljata. Esimesel korral muide ka taganesin ja läksin koju rahunema. Ja vahetasin kontorirõivad teksade vastu, et siis pea ees mõni tund hiljem taas sukelduda.

Juba sisenedes tundsin kuidas kukalt haaras paanika ja külma-kuumahood hakkasid vahelduma. Kappasin muidugi kiirel sammul mulle vajalikesse punktidesse, kuid siiski oli igal sammul keegi jalus uimerdamas. Ja minu ängistus muudkui kasvas. Lõpuks olin tige kui herilane, kuid õnneks oli kõik vajalik kaasa haaratud. Kassade megasabad olid viimaseks ponnistuseks ja lõpuks pääsesin vabadusse!

Nüüd tuleb ilusam osa - nimelt meeldib mulle iga kinki erilise hoolega pakkida ja kaunistada erinevate vidinatega. Ikka igale kingisaajale personaalselt mõeldes. Minu meelest on see jõulude üks ilusamaid hetki! Ja see saab toimuma laupäeva hommikul, kui toad koristatud ja küünlad põlemas...

Oehh, varsti saab puhata... Ja koju!
Ilusaid pühi kõigile teilegi ja eelkõige rahu hingesoppidesse. Seda on meile kõigile vaja, siis jaksab rohkem.

Kolmapäev, detsember 20, 2006

Jõulud lastekodus


Jõulude paiku ärkab inimestes kange vajadus midagi head teha. Mis iseenesest on ju tore.

Küll aga ei ole see ülitore lastekodudes. Nimelt leiavad kallid kaaskodanikud korra aastas, et tahaksid head teha ja üsna sageli meenuvad siis esimese asjana lastekodud.

Päevad läbi tuleb kõikvõimalikke pakkumisi. Ok, kastide viisi mandariine ja komme ja piparkooke - need tarbitakse ikka ära ja kellel saab selle vastu midagi olla. Küll aga häirivad vanad kaltsud, millest lahtisaamiseks tuuakse need lastekodudesse (teadmiseks, et lastekodude lastel on täiesti ilusad ja arvestatavad rõivad seljas, linnapildis ei erista te neid teistest kuidagi - oojaa, üllatus, nad liiguvad linnapildis. iseseisvalt. sest nad käivad ka koolis ja lasteaias ja huvialaringides, neid ei hoitagi luku taga, nagu paljud kipuvad arvavat - need lapsed ei käi ringi nälginud nägudega ja räbalates ega soojenda oma külmunud käekesi tikutulega). Ja siis solvutakse, kui vastu ei võeta. No kamoon, visake ise oma kaltsud minema, miks peame meie neid teie eest prügikasti vedama?

Teised jubedused on kõikvõimalikud etlejad. Ja lausa sunnivad end peale. Tahavad tulla oma näidendeid ette mängima ja luuletusi lugema... Oehh... Kas teie sooviksite oma koju jõulude ajal hordide viisi võõraid, kes teile suvalisi luuletusi ette loevad? Ja miskit etendust mängida üritavad? Miskipärast ei taheta aga aru saada, et need majad mis on lastekodu omad, ongi nendele lastele koduks. Nemad elavad siin. Lähevad siit hommikul kooli ja tulevad õhtul tagasi, haigestununa jäävad koju voodisse jne. Nagu päriskodus. Ainult et "vanemad" vahetuvad (sellest ka meie töötajatel 24h vahetused, et pidevalt ei siiberdaks erinevad näod). Majades on omad peresüsteemid, kus peres on kindlad kasvatajad ja igas peres on 4-8 last. Igal perel majas sees oma korter koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Kaasa arvatud köök, toad, elutuba ja pesemisruumid. Pesumasinaga. Ja isegi DVD-mängijad on pea kõigil olemas. Jne. Nagu igas kodus. Ei ole suurt internaati. Igal perel oma raha, igal lapsel lisaks oma taskuraha. Lapsed toas enamasti kahekaupa. Nagu päriskodus.
Ja kas tahaksite teie sinna oma väikesesse maailma aasta kõige ilusamal ajal võõraid luuletusi lugema???

Mida neil lastel oluliselt rohkem vaja oleks, oleks aastaringne tähelepanu. Näiteks on meil partneriteks suuri ettevõtteid, kes teatud osaga lastest (kes pere kaupa, kes keskuse kaupa jne) regulaarselt tegelevad. Kasvõi kord kvartalis midagi ühiselt ette võttes. Ja lapsi nende isklikel sünnipäevadel meeles pidades. Sellise toetuse puhul tunnevad lapsed teiste lähedust aastaringselt, neil on mida oodata ja nad saavad saabuvale kindlad olla. Õnneks selliseid ettevõtteid ja eraisikuid on. Ja vot see on lastele oluline. Mitte see, et kord aastas ärgatakse ja nemad meenuvad. Pigem loeksin ma seda nende "abistajate" egode rahuldamiseks.

Jõuleelne aeg meie lastekodudes on küll paras hullumaja. Just solvujatega tegelemisel, kuna sõnum ühiskonda ei saa ju ka selline olla, kus hakataks järjekordselt miskit üles puhuma.

Reede, detsember 15, 2006

Muusikast

Vahepeal on taas mõningad muusikaelamused seljataha jäänud, kuid pole olnud aega kirjutada.
Nüüd siis parandan selle vea.

Viimaseks elamuseks oli mulle - üllatus-üllatus - Vanilla Ninja kontsert! Nimelt oli mul nõoraas külas ja tema südamesooviks oli nende kontserdile pääseda. Nii see siis korraldatud sai.
Iseenesest oli päris huvitav vaadata, kuidas 8-aastased on juba tõeliselt beibestunud ja jooksevad ringi topikestes, mille rinnale on litritega kirjutatud "Glamour Girl" ja kuidas aetakse sama nõrka juttu kui täiskasvanute klubimaailmas.
Ja see meeletu huilgamine!!!

Õnneks oli ka suhteliselt palju täiskasvanuid kohal, kuna lapsi üksi ju Hollywoodi ei saada. Teisel korrusel oli avatud baar kus ka alkoholi sai (all ei saanud) ja kui tahtsin hakata üles suunduma, küsiti mult dokumenti. Ja teatati, et kui mul pole dokumenti ette näidata, siis üles ei pääse. Olin suhteliselt keeletu ja mitte ei võtnud seda komplimendina. Kohe varsti 29 kukkumas... Et ega ma nüüd nii noor ka välja ei paista, pigem oli ajukääbikuga seal trepimademel tegu.

Ennast näitamas käis ka palju tuntud inimesi, enim pilke püüdis Liis Lassi seelik. Ütleme nii, et mõni inimene kannab sama laia vööd kui oli tema seelikujupp. Ok, jah, minus kõneleb naiselik kadedus, kuna kes ei tahaks enesele jalgu mis sellist seelikut saaksid lubada, kuid nii nappi ma ikka ei kannaks ka vastavate koibade olemasolul! Vot, sain nüüd ära sutsata:)

Aga kontserti kuulates ei saanud ma ikka kohe kuidagi mööda sellest, et minu meelest nende popuaarsus saksas on tingitud suuresti sellest, et esimesed lood meenutasid neil tohutult saksa omaaegset fenomeni Falcot. Eriti on üks nende lugu (nimi ei meenu kahjuks) minu meelest pea täpselt Falco "Rock Amadeus"... Natuke teises võtmes, kuid tohutult sarnane...

Paar päeva enne Ninjade kontserti oli Metsatöll koos RAM'iga Rock Cafés. See oli ülikõva kontsert! Ja publik oli mulle sobiv - mehised karvased mehed ja konkreetse välimusega naised, kes tibindusest kohe väga kaugel. Mulle kohe meeldis! Ja rahvusmeeskoor Metsatöllu lugusid laulmas... - ülikõva!
Lisaks muudele tuttavatele nägudele patseeris sealsel kontserdil ringi ka meie president. Presidendiproual jalg nõksus ikka korralikult ja paistis et neile väga meeldis. Tuleb tunnistada, et live'is näeb meie presidendiproua ütlemata armas ja soe välja!
Huumor oli see, kui president pissile läks. Üks turva jäi siis prouat valvama ja kaks läksid härraga kempsu kaasa:DDD

Aga sain ka ühe hästi negatiivse kogemuse mingit muusikakanalit vaadates. On tekkinud uus saksa poistebänd nimega Star Six. Hilfe!!! Veel kohutavam kiunumine kui James Blunt'il. Seega ma ei imesta kui järgmine kultusbänd on sündinud.

Spa


Arvan, et igaüks meist peaks endale vahel lubama väikest lõõgastust nii, et keegi teine poputab sind:)

Mina lubasin endale väikest spa-külastust. Nimelt viibisin paar päeva Thalasso Spa FraMare's Haapsalu Paralepa rannas.

Just äsja oli avatud seal uus osa. Bassein, igasugu vesised massaazhiseadmed ja mullivannid on tavalised, erilisemaks tegi sealse paiga saunade mitmekülgsus. Saunasid tuvastasin mina 6 - kuumadest saunadest olid valikus soome saun 60kraadi, soome saun 90kraadi ning aurusaun. Mittekuumadest siis infrapuna- ja soolasaun ning sanaarium. Ütleme nii, et veetsin saunades suurema osa veekompleksis viibimise ajast:)
Üheks ütlemata lahedaks kohaks osutus "lebola", mis kujutas endast klaasist ruumi vaatega merele ja hulka kivist ergonoomilisi lamamistoole, mis olid kuumad:) Ja muidugi olid iga tooli küljes kõrvaklapid, kust sai lõõgastudes valida kuulamiseks muusikat...

Ravide poole pealt otsustasin ka üht-teist tarbida. Proovisin mudaravi ning muusikateraapiat massaazhitoolis. Mudaravi korral olevat vastunäidustuseks südamejamad, kuid pigem andis süda tunda selles vibreerivas toolis. Mingi hetk vahepeal see kohe üldse ei meeldinud organile. Muda seevastu ei tekitanud mingeid probleeme. Kuum muda valati vann-voodile, mul paluti sinna sisse pikali heita ning tädi mäkerdas mu mudaga kokku. Siis kilesse ja tekkide alla tuttu:) Hais oli ebameeldiv, kuid muidu oli väga vahva ja uudne kogemus!

Edasi suundusin spa-poolele. Näohoolduses, mille valisin, olid tütarlapsel nii pehmed käed, et kui ta hooldust alustades ja ka lõpetades mulle näomassaazhi tegi, siis tahtsin et see ei lõpeks iial! Nii kooooohutavalt hea tunne oli! Ja nägu oli pärast nii värske:)

Kehale valisin shokolaadimähise. Kõigepeal masseeriti mind põhjalikult ja õrnalt, nii et lõõgastus oli tohutu. Siis kooriti miskise kakaoasjaga kogu keha. Seejärel kaeti kogu keha shokolaadiga (mitte seesama mida süüakse muidugi) ja taas kilesse ja tekkide alla uinuma. Seal jäin ka reaalselt magama:)
Lõpetuseks mind kreemitati koos massaazhiga ja vot see oli raudselt päeva parimaks hoolduseks... Ja keha lõhnas nii nämmalt!

Ühesõnaga oli üks väga lõõgastav puhkuseraas. Ja väga vajalik!

Esmaspäev, detsember 04, 2006

Svenssonite juures


Viimati puhkasin puhkuse moodi asja 2003.a sügisel ja nüüd vahetasin kevadel töökohta, tänu millele ei saa küll veel puhkusele jääda. Küll aga vajavad vahel patareid laadimist ja korraks eemale minemist. Seetõttu sai suhteliselt planeerimatult ette võetud nädalavahetuse reis naabrite juurde. Ehk siis vana hea klassika - kruiis Stockholmi.

Väljasõiduga läks päris kiireks - mingi hetk tööl rabeledes avastasin, et paganas, oleks juba aeg laeva poole kihutada! Viskasin siis kõik kõrvale, vastasel juhul oleks laev ilma meieta väljunud:)

Nonii, laevas oli nagu laevas ikka. Lahedaks tegi asja tuul:) Laine kõrgus oli päris magus ja laine tuli diagonaalis, mis pani laeva vaheldumisi nii õõtsuma kui ka hüppama! Vahel sai väljas käidud veemõllu jälgimas - no ikka kees ja vahutas ja pritsis korralikult! Ja rahvas laevas kõndis nagu üks mees servast serva:DDD Nagu oleks kõik koordineeritult purjus:)

Öö poole, aina rohkem avamerele jõudes muutus ka hüppamine ja õõtsumine tugevamaks. Siis jooksime nagu lapsed mööda koridore ja naersime nagu segased, sest püüdsime hiirvaikselt naerda. Eks see rohkem selline südamest pugistamine oligi:) Sest joosta oli nii vahva! Kord oli samm jube raske, järgmine hetk lendlesid nagu õhus. Laeva kõikumine siis võimaldas seda. Lõpuks mõtlesime, et jookseks õues ka ja läksime üles päikesetekile. Seal oli hea suur ala kepsutada ja naerda saime ka valju häälega. Suutsime ka mõnda inimest, kes seal hilisõhtul veel koperdas, oma naeruga nakatada:)

Vahepeal oli plaan ka sauna minna, kuid see mõte jäi saunakompleksi vaadates pooleli. Ühine saun oli selline, kus mullivann asus fuajees ja idee poolest peaks ju ujumisriietega seal liikuma. Kes krt aga käib saunas riietega? Privaatsaun oli aga ilma mullivannita, lihtsalt leiliruum ja hinnaga 560 eeku. Lihtsalt leiliruumi eest... Tallinnas ei maksa kuskil mullivanniga kohas saunatund nii palju. Ilma vannita siis veel rääkimata. Seega see jäi plaanist kõrvale.

Öösel magasin ka nagu beebi, see tugev õõtsumine aitas tohutult kaasa!
Ärkasin alles hommikul, kui juba oli vaja sööma kihutada.

Linnas siis sai otsustatud, et kuigi Rootsis juba täiesti arvestatav arv kordi käidud, pole mina veel Vasa muuseumisse jõudnud. Alati ainult linna peal asjatanud. Seekord sai siis viga parandatud ja maailmakuulsat Vasat vaatama mindud. Ja absoluutselt ei kahetse!!! Pigem kahetsen, et varem sinna jõudnud ei ole.














Vasa oli muljetavaldav. Just see vettinud vrakk oma tumeduses. Ja see, et sai erinevatel korrustel käies laeva ümberringi uudistada. Lisaks tolleaegne skafander, riidetükke jne. Ehk siis ehedat ajalugu. Ja kujuteldavad läbilõiked laevast, kujundatud reaalsuuruses laevaruum, kus said proovida mis tunne seal oli jne. Väga laheda kogemuse saime!

Linn ise oli muidugi laupäevaselt rahvast täis. Läksime siis ka meie jõuluturgu vaatama, kus olid imehead magustatud mandlid ja silitasime koos väikeste lastega ponisid:D

Loomulikult käisime kohustuslikus korras ka shoppamas, kuid sellest pole midagi rääkida. On jah teine valik hilpe ja tore jne, kuid need rahvamassid ajasid lihtsalt hulluks. Hunnikud hilpe ostetud, tulime sealt tulema. Riided on küll kenad, kuid just see ostmine ja otsimine oli piinarikas. Aga tuleb ju osta, mis eestlane sa muidu oled, kui ei käi Skandinaavias H&M-is ja mujal:DDD
Palju rohkem huvitasid tegelikult laevalt ostetud parfüümid-alkod jne:)

Ilmaga õnneks vedas. Uskumatu, et 02.detsember ja jalutad jope hõlmad eest lahti:)

Tagasi laeva jõudes oli esimeseks mureks jõuda kaptenisilla külastusele. See oli küll päris sheff koht ja seal sai kõikvõimalikke küsimusi esitatud ja kapteni toolis istutud:)

Karaoke oli laeval muidugi tase. See on asi, mida ma mingi veerand tunnikest pean igal laevasõidul jälgima:) Lausa hämmastav mida seal kuulda saab! Sageli ei saa arugi mis keeles lauldakse, ka siis kui laulukeeleks on omaenda kodune eesti keel...

Õhtul siis loomulikult buffee. Ma kohe ei saa neil kruiisidel ilma selleta. Kalavalik on selline mis mulle seal enim meeldib ja nii ma siis istun ja söön ja loputan veiniga ja söön ja ootan kuni allapoole vajuks ja kõht ruumi juurde venitaks ja söön jälle. Nii ka seekord. Lõpptulemuseks oli, et söögikohast, mis asus 6. või 7.tekil, tuli kajutini (mis asus 8.tekil) minna liftiga. Lihtsalt ei suutnud end trepist üles vinnata:)

Paar tundi und ja taas liikvele:) Õhtuprogrammid olid suht nigelad - sama palju oskan mina ka oma jäsemetega vehkida kui need tibid. Olen paremaid näinud, kõvasti paremaid.

Küll aga osutus huumoriks kasiino. Nimelt oli sek'ke üle ja mõtlesime, et mis neist ikka vahetada, kulutame parem ära ja lähme kasiinosse. Ok, algul sõbrustasime pokkeriautomaadiga ja see ei tahtnud ega tahtnud lõppeda, kuna lõpu eel kolises alati raha juurde. See selleks, lõpuks suutsime end nulli mängida. Siis oli mõte ruletti proovida. Mängime ja mängime ja siis hakati kasiinot sulgema ning tuli ära minna. Jama oli aga selles, et ära tulime rohkema hulga rahaga kui kasiinosse maha mängima olime läinud. Seega tuleb neid maa peal ikkagi eekudeks vahetama hakata. Eks hoiab siis mustadeks päevadeks, kuna väga väike see summa ka polnud. Suur muidugi ka mitte. Seega mustadeks päevadeks paras hoida;)

Ja nüüd siis küsimus - kas ma olen puhanud? Oh ei, ma olen palju väsinum:)