Kolmapäev, oktoober 31, 2007

Otsanummikesekene


Miks telekast tuleb reklaam, et iluspoisi kontserto piletid "nüüd müügil"?

Need olla esimese 15 minutiga ju läbi müüdud.

Oijahh, järelikult ikka hullult popp poiss, pani naised ligi tonnaseid pileteid ostma. Veerandtunniga.

Nojah, saavadki nüüd romantilisema meelega naisukesed üksteise kaenlas pisaraid poetada ja laval vonklevat nutupoissi ihaledes vaadata.

Tea kas sinna mõni mees ka vabatahtlikult pileti ostis? Ma ei mõtle neid, kes kodurahust huvituvad või naisele niisama meeldida tahavad. Aga et mõni Mees äkki? Omasoovlikult?

Neee..... ei usu.

Aga tegelikult on tore kui inimesed saavad karjakaupa nutta ja lavalolijaga tohutut ühtsust tunnetada. Teraapiline. Vist.

Mina mitteromantikuna mõtisklen siiski KORN'i kontserdist, tulevad teised veebruaris Maarjamaale...

Loodan et ma nüüd mõnd fänni ei solvanud. See, et mulle nutt ja hala ei meeldi, ei tähenda et minu arvamus see õige oleks. Maitsed lihtsalt on erinevad. Nagu ka inimesed. Kindlasti on väga palju toredaid inimesi kes niuksupoissi heal meelel kuulavad. Palju õnne, teil on nüüd võimalus:)
Huvitava assotsiatsioonina meenus, et tahtsin ju Metsatöll'u kodukale nende pika varrukaga särke kaema minna. Hmm... Kust see küll tuli...

Teisipäev, oktoober 30, 2007

Tagantjärele-kaagutus


Tahaks kobiseda.
Nimelt käisime mõned nädalad tagasi lapsepõlvesõbranna sünnipäeval. Algas üritus Radissoni saunas, kus oli mõnusalt avar ning saun kuum-kuum-kuum ja õlu-siider mõnusalt jahe, näksilaud keelt alla viiv. Kõik läks aina tõusujoones – toredad inimesed, nalja sai palju.
Meeleolu üles köetud, suundusime seltskonnaga edasi Kannu Kõrtsu, kuhu sünnipäevalaps oli ammuilma broneerinud tagaruumi koos liuatäite söökidega. Vähe sellest et tellitud, oli ka makstud.
Tellitud oli laud siis 15-le.

Rõõmsate nägudega suundume eeskotta, kus turvamees tõkestab tee. Et neil mingid vandersellid musitseerimas ja pilet maksab 100 eeku nägu.
Me muidugi imestame, et miks seda lauda broneerides ja tellimust esitades ei öeldud? Nad arvanud, et me teame. Halloo??? Ega kõik kodanikud käi mingeid suvalisi moosekante kuskil kõrtsus raha eest kuulamas!

Teatasime, et meil nendest moosekantidest sügavalt suva ja isegi ei kavatse kuulata neid, parem kui müra meieni ei kostuksi. Ei, pilet tuleb ikka lunastada.

Olukord oli kujunenud selliseks, et toidud olid ette makstud ja juba ootasid meid kellaajaliselt, kuid toitudeni ei pääsenud. Idee poolest oleks see sünnipäevalapsele tähendanud lisakulu 1500 eeku. Kulu selles eest et toiduni pääseks.
Loomulikult oleksime igaüks oma pileti siiski ise lunastanud, kuid asi oli põhimõttes. Oleks ta seda ette teadnud, oleks kindlasti mõni muu koht valitud.

Korduvalt käisid mingid emandad tagaruumist võimalusi uurimas ning alati naasti vastusega, et ei ole ilma piletita võimalik. Asi oli nii jabur, et ei osanud miskit kostagi.

Lõpuks tegin emandale ettepaneku, et pakkigu meie tellitud toit kaasa (oli ju makstud!!!) ja me suundume mujale. Selle peale järsku saadi kiiresti luba meie kamp sisse lasta ilma piletitasuta. Muidu ei osta ju jooke neilt.

Krt küll, mina pean seda pesuehtsaks sigaduseks. Kui nii, siis tuleb ette teatada, et toiduni pääseb piletiraha eest. Eeldamisel, et kõik seda teavad, ei ole ruumi. Kõik.
Seni oleme seal vahetevahel lõunasel ajal käinud (toit on ju maitsev), siis saab tasuta lauda istuda. Loogiline et ei eelda et õhtul pappi pilduma peab.

Õnneks edasi kujunes õhtu endiselt lõbusaks. Tagaruumi kostus moosekantide leelotamine natuke talutavamalt ja sai omavahel suhelda ja lõputult õgardlusega tegeleda:)

Stiilinäide

Mmmm....



Taevalikku maitseelamust pakub Candy Mix'is müüdav india pähkel jogurtis.

Kodutee viib mööda Tondi Selverist, kus hea toidupoolist valides ka Candy Mix'i riiuli ees peatuda ja paberkotikest täita.

Nii ma siis sõidan kodu poole, paberkott põlvede vahele surutud ning käsi koti ja suu vahet liikumas.

Koju jõudes jälle süda paha. Jube magusad. Nüüd ägisengi siin, tavaline.

Pühapäev, oktoober 28, 2007

Durex - Extra Large


Ja sõnu polegi tarvis.

Reede, oktoober 26, 2007

Kui palju on vaja hullumiseni õnnetundeks?


Distantsilt vaadatuna - tundub et mitte palju.
Enese sisse vaadates - tundub et need pisiasjadest vajadused on nii suured ja olulised, et teostumise korral on võimalik tunda distantsilt vaadatuna lausa jaburat õnnetunnet.

Millest jutt? Teie jaoks pisiasjadest. Minu jaoks pisarateni liigutavast.

Homme on laupäev. Selline laupäev, kus mul ei ole ei kooli, mis viimasel ajal võtab lõviosa mu ajast ega ka muid planeeritud tegevusi, mis sunnivad vara ärkama ja kusagile toimetama minema.

Ma saan magada. ESIMENE hommik üle ma ei mäletagi enam mis aja. Pühapäev tõotab umbes sama.
Ei ärka hommikul kell 7. Pimedas.
Kavatsen ärgata valges. Isegi kui inertsist varakult tõusen, kavatsen voodis vedeleda ja end kassi kombel väänutada. Niikaua kui ise tahan. Seega kaua. Taotluslikult kaua.

Ma ei PEA mitte midagi. Teen vaid seda mida tahan. Nt tatsan kööki, valmistan enesele ühe mõnusa latte ja kobin tagasi voodisse. Panen teleka mängima. Kui sealt tuleb midagi, kavatsen vaadata. Kui ei tule, on voodi kõrval ootamas raamat. Raamat, mille kaaned juba tolmuvad. Nii vähe olen talle viimasel ajal tähelepanu pööranud.
Vaatan süüdlaslikul ilmel raamatute hunnikut, mis muudkui kasvab ja kasvab ja mitte kuidagi vähemaks loetud ei saa. Kuhu on kadunud see tüdruk, kes teiste noortega väljas käimiste ja pidutsemise asemel ainult ja ainult raamatutele oma elu pühendas? Nii et normaalsest silmanägemisest ilma jäi? Kuskil ta on, ta igatseb. Vahel pääseb ka välja ja siis ei eksisteeri muud maailma. Ega koduseid. Kedagi.
Meenub veel, et postkontorist tuli teade järjekordse raamatu saabumise kohta. Kati Murutari "Viimnekuu". Olen sellest nii palju kuulnud, nii palju vastakat. Muidu mulle Murutari lugeda ei meeldi, kuid see olevat väga valusalt otsekohene. Intrigeeris. Tellisin.

Täna saabus pesumasin. Olin nädal tagasi pisarateni õnnetu (tunnistan, et päriselt ka nutsin) kui mu vana ja aus masin, kes oli mind aastaid teeninud, kõrvad pea alla panni. Väsis ära. Ma ei oska elada pesumasinata. Vajan pesupesemist hullupööra, ekspluateerisin teda pea igal õhtul.

R ei saanud mu pisaratest aru ja ostis uue. Täna toodi kohale. Ma kohe ootasin õhtut, et koju kihutada (olin nii õnnelik, et autos tantsisklesin muusika rütmis - kaasliiklejate mornid näod ei läinud üldse korda, naeratasin neile oma säravaimat naeratust) ja teda proovida.

Sai ühendatud. Pesu on sees ja suriseb vannitoas. Jätsin ukse paokile, siis kuulen seda kõrvupaitavat heli.
.
Pühapäeval näen ema. Kui ta ikka mõistusel on ja kodumaale naaseb:) Siis saan muljeid kuulata ja päevitunud nahka kadestada. Mine tea, äkki toob nännigi. Mu vanemad on juba nii armsad, et alati mõtlevad reisil olles ka meile. See teadmine on hea tunne. Ja nende toodete kasutamisel/tarvitamisel on alati teine maik - seostab kalli inimesega ja teatud paigaga.
.
Täna toimus viimane kopsuarsti (meditsiiniliselt väljendudes pulmonoloogi) külastus. Antibiootikumid mõjusid ja koleda nimega viirus (kopsuklamüüdia) on praeguste andmete põhjal välja ravitud. Nüüd veel mandleid eksponeerima ja lõpuks selgub kas maha või mitte. Pulmonoloog soovitas maha võtta. Mina ei sooviks.

Praegu joon veini ning loen toredaid blogisid. Ja mul on paganama hea olla. Kuulan pesumasina surinat ja vaatan kassi, kes lebab vannitoas ja masinat üksisilmi jälgib. Õhtu otsa.
Õnneks ei ole siiski palju vaja.

Neljapäev, oktoober 25, 2007

Ei saa läbi naeruta


Kalamees saab kätte kuldkala ja teatab:
„Nii, tahaksin endale villat ja limusiini.”
„Olgu, aga vali siis: kas laenu või liisinguga?”
„Olgu, sa ka vali siis: kas õli või rasvaga?”

Istub mees naisega restoranis, mees lõikab liha, nuga läheb veidi viltu ja kaste lendab naise pluusile.
„Peeter, oh sind küll!” hüüatab naine. „Ma näen välja nagu siga!”
„Jah, ma tean... Muide, sul on pluus millegagi koos.”

Naine abikaasale-itimehele:
"Vaata nüüd seda fotot siin!"
"Näen, mis siis?"
"Et oleks lasteaiast hiljemalt kell 19 ära toodud!"

Ühte Pariisi restorani siseneb mees, kes tellib Bourdeaux’ kana, aga palub, et enne küpsetamist talle lindu näha toodaks. Tulebki peatselt kelner linnuga, mees pistab näpu tolle tagumikust sisse, võtab siis välja, vaatab ja lausub:
“See on Provence’i kana! Ma soovisin Bourdeaux’d!”
Tuuakse teine lind, kordub sama protseduur, mees hüüatab:
“See on Boulougne’i kana! Kas teil rohkem kanu pole?”
Kelner läheb vaatama, samal ajal tõuseb kõrvallauast teine mees, laseb püksid alla, kummardub ning lausub:
“Härra, ma olen orb, vanemaid pole kunagi näinud. Äkki oskate öelda, kustkandist ma pärit olen?!”

Peseb mees teksapükse ja pomiseb:
"Pagan, kedagi ei saa usaldada, isegi mitte iseennast..."
Ohkab raskelt, nühib edasi ja pomiseb: "Ma tahtsin ju ainult peeretada..."

Ratsapolitseinik ja poiss uue jalgrattaga seisavad valgusfoori taga jõulude ajal. Politseinik küsib:
"Kena ratas, kas jõuluvana tõi sulle selle?"
Poiss vastab: "Jah!"
Politseinik seepeale: "Ütle, et ta järgmine aasta tagatule ka siis tooks" ning teeb 300.- trahvi.
Poiss uurib natukese aja pärast: "Lahe hobune, kas jõuluvana tõi?"
Politseinik mõtleb et teeb nalja ja vastab: "Jah!"
Poiss: "Ütle, et ta järgmine aasta munni hobuse alla topiks mitte peale siis!"

Mees tuleb koju, on kuidagi tujust ära… Astub magamistuppa, seal pikutab voodis naine ja loeb raamatut.
“Musike, kullake… võta riidest lahti…”
“Kuule, sa ju tead, et ma täna ei saa.”
“Kurrat, mis teil on täna mingi vandenõu või?!”

Mitu perioodi on naisterahva elus?
Vastus: kolm - esimesel perioodil käib ta närvidele isale, teisel mehele ja kolmandal väimehele.

Mehel suri auto välja. Lülitab ohutuled sisse ja läheb kapoti alla urgitsema. Järsku kuuleb, et keegi hakkab tema auto taga signaalitama. Vaatab, seal blondiin. Astub ligi:
"Miks piibitate? Sõitke lihtsalt mööda!"
"Jah, muidugi, lihtsalt mööda! Kust mina tean, kuhu poole te pöörama hakkate! Teil ju mõlemad suunatuled vilguvad!"

Jalutab mees õhtuhämaruses läbi surnuaia, kui märkab hauakaevajat töötamas. Mõtleb, et teeb veidi nalja, hiilib tagantpoolt juurde ja siis häälitseb: „Öhöö, öhöö...”
Hauakaevaja ei tee aga väljagi, kaevab edasi. Mees paneb imeks, teeb kaare ja hüppab äkki risti tagant välja, möriseb, vehib kätega...
Hauakaevaja jätkab endiselt tööd. Mees kehitab õlgu, läheb edasi, kuid väravast väljumisel tunneb, kuidas millegi raskega pähe lüüakse ning kuuleb veel sõnu:
„Kui palju ma pean teile rääkima, et siit territooriumilt te lahkuda ei tohi!!!”

Tuppa siseneb väike tüdruk:
“Vanaema, kes on lits?”
“Ohh, lapsekene, see on üks hirmus inimene!”
“Hirmsam kui Frankenstein?”
“Hmm, jaa…”
“Hirmsam kui Dracula?!”
“Jaa…”
Mispeale tüdruk tõmbab end küüru, tõstab käed ja liigub silmi pööritades vanaema poole: “Uu, üü, ma olen lits, uu, üü…”

Mis on poissmehe omlett? Avas külmiku, sügas mune, sulges külmiku.

Mantlite pärimisest



Näpin arvutit ja telekas mängib. "Mantlipärija" saade hakkas. Meenutab üht lugu, mida teile nüüd räägin.

Ma pole seda ise viitsinud vaadata, kuid ükspäev valgustas mind A, et üks osaleja olevat täpselt R-i koopia. Ütles ka nime ja läksin saate kodukat avastama. No täiesti teine inimene pildil, null sarnasust ju! Huvi pärast vaatasin järgmine kord saate lõppu ja seal polnud tarvis isegi nime otsida - kohe kaugelt hakkas silma ja no niiiiiii sarnane et hullumaja! Praegu vaatan jälle - no on tuntav sarnasus!

Ühel õhtul, kui R sõbraga pubides traavis, karjatas üks meesolend üle pubi "Mantlipärija!!!" ja tuli R-iga juttu ajama. Õnneks olin just äsja talle seda sarnasuse lugu maininud ja ta teadis kaasa mängida. Jättiski tüübile mulje et õige mehega tegu. Too oli nii sillas, et sai "staariga" suhelda. Tüüp siis hakkas võitja kohta pärima ning R teatas, et just tema võitiski. Säras siis võõras aupaistes ja võttis õnnitlusi vastu:D

Kui see saade kunagi läbi saab, siis uurin kes võitis. Kui võitiski see tüüp, siis läks ju täppi:)

Njah, aitab nüüd küll, tuleb kanalit vahetada. Ma kohe ei talu reality-showsid.

PS: Ema saatis puhkuselt Kreekast sõnumi, et saagu me ise hakkama, tema enam tagasi ei tule... :DDD

Täitumatu Unistus


Oleks palju lihtsam, kui maailmas oleks loogikat. Aga ei ole. Oleme vaid meie.

Teisipäev, oktoober 23, 2007

Kohuke


Teate ju küll kohukest. Täpselt see ma olengi. Pealt täitsa tume, seest blondiin mis blondiin.
Nagu anegoodi-blondiinil, kes läks autoteenindusse 710-t nõudma (vaata kõrvalolevat fotot), juhtus ka minul täna ülimalt "naiselik" olukord.
.
Nimelt hakkasin möödunud nädalal autol veidrat käitumist täheldama. Ei kiirendanud enam nii nagu harjunud ja asi läks nii hulluks, et 1. ja 2. käiku kasutades polnud lootustki kohapealt normaalselt ära saada, kuna gaasi vajutades auto lihtsalt undas ja kogus kiirust väga aeglaselt, pöörded laes. Kartsin juba, et autoga päris kööga ja veeretasin ta teenindusse.
.
Seal kirjelduse peale arvati esmalt, et sidur hakkab õhtale minema. "Selge", mõtlesin. "Pankrot". Sidur teatavasti ei ole odav lõbu. Peesse, just vaja uus ring talverehve osta ja nüüd veel see jama kah.
Üks noorsand tuli siis proovisõitu tegema ja õnneks teatas kohe, et siduris asi pole. Tema arvas et auto all mingis torus (no ei mäleta nime, noh. ja ei olnud summuti, nii hull kah pole...) on miskit lahti põrunud ja ummistab.
.
Tõstsivad massina lae alla. Ma ka ikka ninapidi juures - nii huvitav ju:) Kolistab ja loksutab seda asjandust, kuid ei leia. Arvab, et võib olla selles teises samanimelises asjas (ehtne blondiini jutt, onju), mis mootoris asub. Ja kui selle vahetamiseks läheb, siis sinna universaalne ei sobi, tuleb originaalosa tellida. Pagan, ikkagi pankrot!
A kuna miskit kindlat ei tea, soovitas mootorile diagnostika tellida. Siis vaadatakse terve mootor üle ja saadakse kõigest selge pilt.
.
Ok, loomulikult diagnoosime siis. Aja sain alles tänaseks, senimaani sõitsin tigusammul ja palvetasin, et auto ummikus seisma ei jääks.
.
Täna diagnostikasse, murekorts laubal. Et mis mu "tibukesest" küll saab.
Tund aega näppisid mootorit ja testisid kõikvõimalikku. Kui võtmed tagasi anti, teatati, et "keegi on vist hiljuti ühel esimesel laternal pirni vahetanud". Ja et "kallis vahetus sai see olema".
Nimelt oli seal miskine kummilatakas natuke laperdama jäänud ja kiirendades imes miskisse õhu sissevõttu ennast kinni. Loomulikult ju jõudu siis pole. Ja täiesti ohutu viga. Ainult et kui pirn ise maksis nati alla 100 eegu, siis diagnostika läks u 600. Seega siis pirnivahetus koguhinnaga 700:DDD ....meenutab juba neid kantrilauljaid kes karjakesi lambipirni vahetavad...
.
Nujah. Aga hea on teada et ei olegi vaja veel peielauale mõtlema hakata ja et massin töötab kui muiste ja olevat väga vinks-vonks.
Pärast sõitis juba tuttavalt. Nagu must nool sööstis liiklusesse ja no muidugi pidi ju siis kiirendamisi proovima... Jeerum kui kergelt ta jälle sõidab:) Üks mure maas.
.
PS: See kiirendamise jutt - see ei ole nüüd kurja ahvatlemiseks. Kiirendamine ei tähenda veel liikluseeskirjade rikkumist ega kiiruse ületamist. Kiirendamine vajalik selleks et mitte liikluses uimerdada. Nt vihkan neid kes keeravad peateele ette ja siis kukuvad venima. Kui keerad ette, siis tee nii, et taganttulijat ei sega ja sõida. Et siis jah, kiirust ületada ei tohi, krapsakalt liikuda ikka tohib.
Pidin selle ära mainima, muidu saan äkki vastu pead:)

Laupäev, oktoober 20, 2007

Vitja


No ma kohe ei saa, pean jälle Nööp von Vidrikust alias Vitjast kribama.

On teine muidu igati isepäine elukas, kuid üsna sageli käivad tal peal ka miilustamishood. Ja siis pole mõeldavgi et miskit teha saad - ronitakse sulle nii otsa kui veel saab. Kui lebasklevas asendis oled, siis rinnale ja osaliselt näkku. Ülimasse lähedusse.
Nimelt on tal vaja ju põske põse vastu hõõruma hakata ja vahel sellise intensiivsusega, et vaata et keel hammaste vahele ei satu. :D Ja endal on niiiiii armunud pilk näos et hullumaja:)

Oijahh, ei kujutaks elu ilma temata ettegi. Kohe üldse mitte.

Vanematekodus on kah meie kaks kiisupoega parajateks möllajateks vormunud. Ikka kuulen nende seiklustest ja igatsen neid taasnäha:) Novembris näeb. Lennukipiletidki ammu ostetud. Nüüd saab ju tudengisoodukaga lennata, mis nüüd elul viga:DDD
Stiilinäide magamisest

Neljapäev, oktoober 18, 2007

Pealkirja ei ole

Sai tsutike Kill-o-zapiga kobisetud ja ajas kokkuvõttes teine mulle Zep'i isu peale. Parasjagu siis Stairway to Heaven. Sigahea asi... Järgmiseks suundun vist Marillioni maadele. Script for a Jester's Tear on mu vaieldamatu lemmik nende repertuaarist. PS: Midagi pole teha, minu meelest oluliselt etem sisu neil kui nt võrdlusena kuulata laulukest nt vihmavarjust... varjust... varjust (sry, kuid ma ei saa sellest üle:D)

Virtuaalmaailm on veider. Ma pole toda ülalmainitud depressiivselt väljenduvat tüüpi never kohanud, kuid ometigi kujutan hetkel ette kuidas lebaskleme mõlemad arvuti taga, kuulame Zep'i ja maitseme kumbki oma õllekest.
Vahel on selliste depressiivsete tüüpide lugemine ääretult jõuduandev. Et ma ei ole üksi.
Tal on see eelis, et ta saab end selles vallas vabalt väljendada, vähemasti on ta sellise tee valinud. Minu valitud tee on pigem tühjast-tähjast tühikäigul leelotamine ja väga paljudel erinevatel põhjustel ei saa ma siin ega ka kusagil mujal avaldada oma tegelikke mõtteid. Ainult pinnavirvendusi. Natuke vahel annan aimu... See selleks.

Et kuidagi reel püsida, koorman end kõikvõimalikuga. Koolid ja kursused ja muidu toimetamine. Et aeg läheks kiiremini. Tean ju, et homme paistab taas päike. See homme võtab küll natuke aega, kuid küll ta saabub:) Ja homse saabumiseni tuleb mitte lasta endal maha istuda. Igavese optimisti usk.

Täna siis langetasin otsuse end järgmisel aastal ühiskondlikult aktiivsena hoida ja otsustasin kandideerida kohale, millest arvasin, et ma seda never ei tee. Mittetulunduslik teema lisaks muule. Annad aja ja energia, vastu saad emotsiooni. Tegelikult just see mida vajan.
Vabast ajast riisub see tõenäoliselt viimsedki riismed, kuid peale seda, kui end mõttega harjutasin, on hakanud kõikvõimalikud projektikavandid peas keerlema ja soov miskit korda saata. Väike jälg endast jätta. Loodan, et kui osutun valituks, suudan ma seda ka teha.

Novembris langeb liisk, eks siis näis mis tempos 2008 kulgema hakkab:)

PS2: Pagan kui hea see Marillioni lugu on! Just 5:47 minutil algab eriti hea - külmavärinad tulevad ihule! Või nagu kunagi ütles keelega jännis olev Soomes elav sõber - kanaliha tuleb kehale:)

Teisipäev, oktoober 16, 2007

Vahelduseks itsitamist

*
Ema sõidab nädalakeseks puhkama. Isa äratab hommikul lapse, valmistab hommikusöögi ja viib lapse lasteaeda.
Viib esimesse lasteaeda - sealt öeldakse, et see laps küll meie oma pole. Viib teise - sama lugu. Lähevad siis kolmanda poole, kui lapsuke lausub: "Veel üks lasteaiakülastus ja ma jään kooli hiljaks."
*
Lähevad kaks talumeest mööda maanteed. Järsku sõidab neist mööda kolm, peata jalgratturit...
Üks talumees, teisele: "Tohhoo krt, mis pull see nüüd siis on!?"
"Ma arvan Karla, et sa peaksid vist vikati teisele õlale panema."
*
Kihutab mees autoga maanteel 260 km/h. Peagi ilmub põõsastest "fööniga" politseinik ja peab auto kinni: "Kas Teil häbi pole niimoodi kihutada? Esitage sõidudokumendid!"
"Ei saa, need on mul võltsitud!"
"Ahnii! Väljuge masinast!"
"Ei saa, mul on taskud valget pulbrit täis, äkki pillan maha..."
Politseinik taganeb ja võtab kabuurist revolvri: "Tõuske kohe ja tehke pakiruum lahti!"
"Ei saa: seal on laibad, haisevad, kukuvad välja..."
Politseinik helistab K-komandole, need tulevad kiiresti, tirivad mehe autost välja... Samas tõdevad: dokumendid on korras, narkootikume pole, pakiruumis on vaid vajalikud esemed...
Üks komandolane küsib autojuhilt: "Aga mis võltsdokumendid, narkootikumid ja laibad?!"
"Kuulge, härrased, see politseinik on peast täitsa soe... Kindlasti ütleb ta nüüd veel, et ma 260 km/h sõitsin!"
*
Sõbrannad omavahel:
“Mulle ostis mees vinge DVD-mängija, nüüd hea kodus filme vaadata.”
“Mulle ostis mees võimsa muusikakeskuse, nüüd hea kodus muusikat kuulata.”
“Aga mulle ei ostnud mees midagi, ütles, et minuga kõlbab veel kinno ja kontserdile küll minna…”
*
„Halloo, kas turismibüroo?”
„Kuuleme.”
„Kas te Egiptuse reise ka müüte?”
„Jaa.”
„Mis kuurorte pakute?”
„Sharm-el-Sheik, Nuweiba, Hurghada...”
„Hurghada jah, see sobib!”
„Ja millal kavatsete sõita?”
„Ei tea – praegu lahendan ristsõnu...”
*
Loomaaias:
„Isa, ega gorilla ometi puurist välja ei pääse?”
„Lähme edasi, Juku, see on alles kassa...”
*
Tuleb Loll-Ivan tsaari juurde:
„Ma täitsin oma lubaduse – siin on draakoni pea. Kas Teie täitsite oma?”
„Jah – siin on printsessi käsi...”

Anegoote


Alla 16-aastastel mitte lugeda:)
Ehk siis nabaalust nalja:
*
Merekooli lõpetanud noormehel on ees esimene merereis. Kunagi merd sõitnud vanaisa jagab õpetussõnu: "Kõige olulisemad on oksendamisvastased tabletid ja kondoomid -- ees on mõõtmatud tormised veteväljad, paljud sadamad kenade tüdrukutega..."
Noormees läks apteeki ja ostis 10 tabletti ja 10 kondoomi. Vanaisa leidis, et seda on vähe. Läks siis noormees uuesti apteeki ja ostis veel kumbagi 10 tk. Aga vanaisa vangutas ikka pead, mistõttu läks meremehehakatis uuesti apteeki ning ostis veel 20 kondoomi ja 20 tabletti. Ulatanud nõutud kaubad, lausus apteeker: "See pole ehk minu asi, aga kui ta teil südame pahaks ajab, miks temaga seksida?!"
*
Tuleb mees koju ja räägib naisele: “Tead, rahvaülikoolis räägiti meile, et eriti erutav on siis, kui naine seksi arenedes oigab ja ohib. Proovime ära!”
Heidavad voodisse, seksivad…
Naine: “Noh, kas juba?”
“Oota veel veidi…”
Mõne aja pärast naine uuesti: “Kas nüüd?”
“Jah, jah! Lase käia!”
“Oi-oi, elu on raske, raha vähe, oeh…”
*
- Neiu, kas te joote?
- Ei...
- Aga miks?
- Probleemid jalgadega.
- Mis, hakkavad värisema?
- Ei, laiali vajuma...
*
“Isa, miks emal iga õhtu pea valutab?”
“Noh, Juku… sest isa toob vähe raha koju.”
“Aga miks siis vähe?”
“Sest suur osa sellest läheb naistele, kelle pea ei valuta!”
*
Blondiinid omavahel: "Kuidas läheb?"
"Kõik oleks nagu ok, ainult kurk on kuidagi valulik."
"Tean üht head retsepti! Kui mul kurk hakkab valutama, tegeleme mehega oraalse seksiga ja valu on kui käega pühitud!"
"Huvitav mõte! Peaks proovima!"
Järgmine päev: "Nuuh, kas aitas?"
"Jaa! Aitäh! Valu on täiesti kadunud! Ainult su mees ei suutnud seda kuidagi uskuda, et see oli sinu idee."

Keegi öös...


...ei kannata musta värvi autosid.

Nimelt liigub meie lähistel öö kaitsva varju all keegi, kellele mustad autod on pinnuks silmas.

Kirjutasin siin mingi aeg, et mu auto kapotile on vaba käega kriips tõmmatud. Mingi terava esemega, nii et värv maas. Mu auto on musta värvi.

Ükspäev avastas R, et ka tema autol on külje peal pikk kraaps. Noh, s*** lugu, kuid mis seal siis ikka. Muidugi ärritas.

Täna hommikul helistab R, et "tead, mu autole on teisele küljele ka kriips peale tõmmatud, tõenäoliselt üsna hiljuti". Selline mahlane.

Ok, s*** lugu, juhtub.

Lähen õhtul koju ja avastan, et usutavasti viimase kahe ööpäeva jooksul on ka minu auto teisele küljele mahlakad, pikad ja sügavad kriipsud ilmunud. Kaks tükki kõrvuti. Ilusa vaba käega lainelised.

Tekkis mõte, et mõni nagamann käibki ehk autosid lõbu pärast kraapimas. Käisin maja ümber teised autod läbi - mitte kellelgi rohkem kriipse pole... Kui ma õigesti mäletan, on minu ja R-i autod vist ainsad musta värvi meie lähistel parkimas. Seega siit ainus loogiline järeldus - tegu on kellagagi kes ei kannata musta värvi autosid. Sest ka R-i auto on süsimusta värvi.

Mnjah. Kui esimene kord ärritas, siis enam ei oska miskit kosta. Pigem ajab isegi muigama. Kurb iseenesest, et mõnel on seda ajukäärukest niivõrd siledal kujul antud, et muud enese lõbustamiseks välja mõelda ei oska. Aga too aju olukord pole enam minu probleem. Eks ma käin pastaga auto üle ja kui see ei aita, siis poleerimisse. Saabki ilusasti särama.

Pühapäev, oktoober 14, 2007

Keerutaja


Vana Hipi blogis hakkas silma huvitav ajupoolkerade test. Vaata ka ise.
Huvitav... Ja kuidasmoodi saab üldse seda vastupidiselt näha? Nagu Vana Hipi kirjutas, nägid enamus tema tuttavad pöörlemist päripäeva, kolm inimest suutsid lõdvalt panna tädi pöörlema nii vastu- kui päripäeva. Minul pöörleb nii vastupäeva kui veel saab. Ja kuidagi ei hakka teistpidi. Treenin oma aju edasi, ehk saan hakkama:)
Lingi all ka kirjeldus mida kumbki aktiivsem aju pool endas kannab.
Soovitan proovida:)
.
PS: 2 minutit hiljem. Pidin infarkti saama! Otsustasin pildi sisse minna nii, nagu vaadatakse kujundite taha peitunud kolmemõõtmelist pilti. Ei oska seletada, omal ajal õppisin selle kuidagi selgeks, nii et suutsin näha pilte kolmemõõtmelistena. Kusagil ajalehes ilmusid need iga nädal. Ja oh õudust - tädi hakkas pöörlema kella suunas! Ehmatasin ennast segaseks ja "tulin pildist välja". Natuke aega pöörles tädi veel päripäeva, siis järsku hakkas taas vastupäeva pöörlema. Et siis ei ole teps mitte raske teda vastupidi pöörlema panna, kuid ehmatas segaseks küll. Inimese aju on ikka üks huvitav asi. Ja tundub nii kummaline ajule sedaviisi käske anda...
Aga lähen proovin veel:)
.
PS2: Veel 2 min hiljem. Üliveider ikka. Tädi pöörleb lõdvalt niipidi nagu ma talle käsu annan... Nüüd toimib nii, et viin pilgu kõrvale ja annan käsu teistpidi pöörata. Pöörabki. Vahetamiseks viin taas pilgu kõrvale ja anna teisipidi käsu. Poole pöörde pealt vahetab, kui vaja, sekundite mäng. Naljakas teda niimoodi pööritada:) Nagu hullunud tantsijanna. Eriti naljakas on nii teha, et ei lasegi tädil selge keerata. Et muudkui kaabib jalaga ühte ja teistpidi. Nagu häbelik tütarlaps:)
Mismoodi küll sellised asjad toimuvad?

Palju kisa, vähe villa...

...ehk siis taas hunnik juttu ilma konkreetse poindita.

Meedikud
.
Lõpuks ometi hakkab mu totakas arstilt arstile suunamine oma otsa leidma.
Nüüd siis olin Mustamäe haiglas kopse uurimas. Mitu tundi. :(((
Lisaks analüüsidele pidin naljakasse torusse puhuma - nina pandi klambriga kinni, toru lükati suhu ja kästi erinevas tempos, erineva jõu ning erineva rütmiga nii sisse kui välja hingata. Arvuti joonistas samal ajal graafikuid. Tehnikasajand:) Selgus, et kopsudega miskit hullu pole peale sellesama viiruse.
.
Igaks juhuks tehti ka allergiatestid. Pole neid kunagi teinud ja seega oli päris huvitav. Tilgutati ainet käe siseküljele ja tehti sutsakas. Nüüd siis mõlema käe siseküljed täpikesi täis:) 24 auku.
Et üsna huvitav oli see testimine. Õnneks enimlevinud allergiaid mul ei esine:) See nüüd kindlaks tehtud.
.
Küll aga on kopsus viirus tugevalt sees ja mandlite salapõletik leidis taas kinnitust. Väljast polevat midagi näha, sees aga kõrgeima astme põletik. Misiganes. Kuni valu pole, mind ei huvita.
Loodetavasti hakkab see saaga nüüd lõppema, kuna kopsudele sain ravi peale. Ja sellise ravi, mis ravib ka mandleid. Kompleksne värk. Kui ravi läbi, saab uute proovide tulemusel teada kas mandlitele mõikas või tuleb need siiski maha kaksata. Ma eelistaks allesjätmist, ikkagi minu omad:)

Georg
.
Käisime E-ga Georgi vaatamas. No ma ei saa midagi teha, mõtlema pani see film. Inimsuhete koha pealt just. Nii mõnedki kohad assotsieerusid mul mõne olulise inimesega enese elust ja mõneski kohas adusin iseenese mõttetust. Seega üle pika aja nägin filmi mis minus tõsisemaid emotsioone tekitas.
E esitas tegelikult õige küsimuse: "Milleks see film tehti?". Tõepoolest - milleks? Ok, kuulus bariton ja kirju elu keerulisel ajal, kuid miks just tema? Ja miks teatud osa? Teemaks oli siis tema kesmise naise, Asta, jutustus. Tegu suhtega, kus koos ei saa, kuid eraldi ka mitte. Armastus vs vihkamine. Pagan kui tuttav...
.
Kahjuks oli üsna kiirelt liikuv see film, oleks tahtnud mõnes teemas rohkem süvenemist. Samas kui Otsa häält lasti laulmas, tuli mul eranditult iga kord kananahk ihule. Krt küll kus mõnele on alles antud seda häälematerjali...
.
Samuti olid minu meelest mitmed olulised asjad filmis kajastamata. Ega ma ta elust väga palju seni ei teadnud, kuid nüüd tekkis kohe vajadus uurima hakata. Õhutav linateos.
Näiteks ei saa ma aru miks pole mainitud kahte lastekodupoissi, kelle Georg ja Asta lisaks oma kahele lapsele lapsendasid. Naise memuaarides võiks selline asi ju olulisel kohal olla...
Ja see, et Georgil üks silm puhta välja opereeriti. Filmist sain aru et lihtsalt opereeriti, kuid et ükssilmaline tegelane... Oleksin eelistanud seda filmis aduda.
.
Pärast istusime E-ga C'est la Vie's ja hekseldasime teemat. Temaga on alati hea rääkida - selline kaine mõtlemisega ja avara silmavaatega sõbrants. Vahel isegi valusalt loogiline. Tema ja üks teine isik mu elus ongi sellised, kelle arvamus alati loeb. Ja alati tunnen end nende kõrval puhta lollina:) Aga siiski oman vähemalt oma arvamust ja nendega ei karda ma ka eriarvamusel olla:) Tean et see ei mõjuta meie suhteid.
.
C'est la Vie köök on väga hea. Sõin Caesar'i salatit lõhe ja krevettidega ja maitseained olid minu jaoks just õiges vahekorras. Ehk siis mitte liialdatud (oi ma ei kannata kui kõike üle soolatakse). Vein oli nagu vein ikka, kuid Crème Brulée oli parim mida ma oma elus saanud olen:)
Teinekord tahaksin väga sinna ka restorani poolele minna:) Loodan, et keegi loeb seda, kes kutsub...:DDD
.
Päevad
.
Kui öösel C'est la Vie'st koju jõudsin, sain vaid mõned tunnikesed magada. Vastu hommikud viisin R-i lennujaama, kuna Londonis oli jalkamatsh tulemas ja oli ju vaja meeskonda toetama minna (mnjah, mäng ise oli paras pettumus ja sellel ma pikemalt ei peatuks, kuid peaasi et poistel Londonis fun oli:D).
.
Kuna nagunii olin varakult üleval, ajasin sõbrantsile kargu alla ja läksime varahommikul hullunud päevasid avastama. Vastupidiselt minu veendumustele sealset prahti mitte sobrada.
Lootus oli, et ehk nädalavahetuse varahommikul suudame ise ka seal viibida, kuna massid saabuvad loodetavasti veidi hiljem.
.
Suur oli me üllatus, kui kell 08.10 Stockmanni jõudes oli parkimismaja peaaegu täis ja juba tulid meile vastu inimesed suurte tualettpaberihunnikutega (siiani ei saa ma sellest fenomenist aru). Kudamoodi neil 10 min peale avamist juba ostud tehtud olid???
.
Sama kordus spordiosakonnas, kuhu esimesena suundusime. Juba tulid inimesed suurte kollaste kottidega vastu. Juba ostud sooritatud. Mingi maraton toimus kell 8 või?
.
Tuleb tunnistada, et isegi ostlesin seekord. Natuke hilbuosakonnast, natuke kodutarvetest ja ka spordist. Veel sai alt veiniosakonnast ostetud erinevaid veine, nii testimise mõttes. Valisin meelega sellised mida pole varem degusteerinud. Vähemalt esimene neist on väga heaks valikuks osutunud;)
Peale kella 9-t hakkas inimesi juurde voorima ja kuna massidel on kombeks nügida ja niheleda ja kuna ma äärmiselt ärritun selle peale, siis oli aeg lahkuda.
.
Kaubandus
.
Üleüldse olen ma hakanud kaubanduses natuke silmi lahti hoidma. Siiani olen olnud see tüüp, keda on väga hea petta. Kunagi ma ei vaata palju ma millegi eest maksan või palju miski toode üldse maksab (ma tõesti ei tea palju maksab piim või sai või jogurt või mis iganes), kuna kui on midagi vaja, siis on vaja. Ega see hinna teadmine vajadust kujunda. Olles aga kuulnud mitmest allikast kuidas kaubandusvõrgus on tavanormiks kliendi petmine, olen hakanud tshekke üle vaatama. Ja mida olen viimase aja jooksul märganud?
.
Huvitaval kombel olen ma ostnud nt kiirlotot. Ju siis müüjanna soovis killukest materiaalset õnne leida, kuid ei soovinud selle eest ise maksta. Samuti avastasin ükskord Statoilis, et olles ostnud autopesu ja eineks kabanossi karastusjoogiga, oli arvele lisandunud ka frankfurter, mida ma kindlasti ei ostnud. Kuna aga õigel ajal tshekki ei vaadanud, saigi üks müüjanna minu kulul frankfurteriga maiustada:)
Pole aimugi mida ma veel mõnele müüjannale ostnud olen. Nüüdsest igatahes olen tibake tähelepanelikum. Olen lahke käega ja võin osta kellelegi midagi meelepärast, kui ta seda küsib. Küll aga ei meeldi mulle seda teha enese teadmata.

Albumid
.
Kui fotograafias arenes digimaalilm, tundus see vaimustav. Aga palju ma vaatan oma digialbumeid? Üliharva.
Seega veendusin, et tavaline albumindus on siiski etem, eriti kuna olen hirmus nostalgitseja ja mulle meeldib vaadata pilte ja meenutada.
Nüüd siis ongi olukord, kus digipiltide ajastul minul albumid meeletu kiirusega täienevad. Pilte teha on lihtne, neid arvutisse tõmmata lihtne ning üle veebi laborisse saata samuti lihtne. Nii ma siis kulutangi märkimisväärsed summad mineviku säilitamisele ja riiulitel uutele ja uutele albumitele kohta leida on aina raskem. Aga nii pagana mõnus on õhtuämaruses albumit lehitseda...
.
Ei saa aru
.
Tuleb mingi tibi, esitab laulukese vihmavarjust (eee...eee...eee...eee...vihma...vari...vari...vari...eee...eee...eee...vari...vari...vari...) ja saab üle maailma kuulsaks.
Nii need staarid siis sünnivadki.

Teavad juba varakult


- Vabalt võib mitu pruuti olla. Nad võivad järjekorras seista. Martin, 6
- Mul on ainult üks pruut, aga ma katsun veel mõned leida. Kristian, 7
- Ainult kaks peigmeest saab olla. Sest rohkem ei saa enam salajas hoida. Ida, 9
- Kui sul on kohe palju peigmehi, siis saab neile selliseid katseid korraldada. Et siis näeks, kes oskab kõige paremini poes käia ja kes ostab kõik asjad, mis ma tahan. Nikoline, 7
- Iga kord, kui abiellud, pannakse üks sõrmus sõrme. Nii, et abielluda saab ainult kümne mehega. Kristine, 7
- Ma ei kujutaks ette, et mul on mitu naist. Nii on ainult neis riikides, kus on nii palav, et peab higistama. Peder, 8
- Kui on mitu naist, siis ei tohi nendega tülitseda. Sest muidu naised võidavad. Poul, 9
- Kaht pruuti ei saa olla, sest siis tuleks kaks sõrmust osta. Ja see võib jube kalliks minna... Nanna, 9... nii et ühega hoiab kõvasti raha kokku. Kim, 6
- Ainult üks pruut saab olla, sest pole ju kahte suud, millega suudelda. Nicklas, 6
- Võib küll kahe mehega abielus olla. Kui ükspäev on üks ja teinepäev on teine. Ja nendele ei pea sellest üldse rääkima. Camilla, 7
- Kui on kaks kallimat ja kolid ära, siis võib ainult ühele uue aadressi anda, teisele mitte. Martin, 8
- Parem on ikka üks kui kaks. Sest kui kahe pruudiga Tivolisse minna, siis maksab see palju rohkem. Benjamin, 9
- Vabalt võib mitu peigmeest olla. Hoiad lihtsalt suu kinni, kui keegi küsib. Katrine, 7
- Kui sul on mitu pruuti, siis peab valvama, et üks ei tuleks kogemata sel ajal, kui teine külas on. Daniel, 8
- Ma pole varjanud, et olen mitmesse tüdrukusse armunud. Ma pole seda lihtsalt kellegile öelnud. Michael, 8

Reede, oktoober 05, 2007

Kokkamine

Otsustasime A-ga ennast kokanduse vallas harima hakata ja suundusime kursustele. Oktoobrist juunini. Erinevaid kööke katsetame.

Äärmiselt mõnusaks osutus asjaolu, et kui erinevaid käigud olid ühiselt valmis tehtud, istusime koos juhendajatega lauda ja veel tunnikese nautisime omatehtud roogasid, loomulikult koos kõrvale sobivate valitud veinidega. Meeeeeletult hea elamus.
Ega seal suurt miskit pildistada ei jõudnud, mõned ülesvõtted mälestuseks siiski ka tegime.

Esimene kord oli teemaks vahemereline köök ning esimeseks käiguks bouillabaisse (supp erinevatest kaladest/mereandidest). Päikesekuivatatud tomatid lisaks ning meile harjumuspäraste supikomponentide kartul-porgand-jne asemel oli valitsevaks veinis hautatud seller. Ma kohe üldse ei armasta sellerit, kuid enese suureks üllatuseks selles supis maitses seller mulle üliväga. Kuidagi kõik klappis nii hästi kokku et...
Järgmine käik olid ravioolid metsaseene täidisega. Muidugi ei puudunud sisust ka parmesan:Pasta valmistasime samuti algusest lõpuni ise. Olen ka varem suure pastasõltlasena pastamasina muretsemise peale mõelnud, kuid nüüd kui seda reaalselt käsitletud sai ja kui lihtne ja hea see tegelikult on, siis see mõte sai nüüd ainult innustust. Peab kaaluma kui sageli ma sellega mässaksin. Aga isetehtu on ikka olulilleliselt mõnusam ja ka armsam...Lõpuks oli tumeda shokolaadi kook nektariinide ja vaarikatega. Selline 10-minuti kook umbes. Ja jällegi - ülimaitsev!

Seekord õnnestusid kõik käigud suurepäraselt. Vaatab mis järgmine kord saab. Siis pidime Maroko köögi kallale asuma:)

Eksisin...

... õhtu sai veidramaks minna.

Ma-ei-tea-miks, kuid kuidagi tekkis mõte kinno minna (üllatus, eksju). Kuigi oli näha, et mitte kui midagi ei ole vaadata. Valisime siis filmi, mida hilisel ajal veel näidati ja selleks oli toosama Lindsay Lohani film "Ma tean kes mu tappis". Emmm.... Juba pealkiri ja peaosatäitja peaksid olema elavaks hoiatuseks, kuid kuna miskit muud ka vaadata polnud, siis oli minek.

Ok, oli tõesti üsna õudne. Sadism ongi õudne. Aga sisu oli peale seda, kui hirmus segadus mööda sai, täiesti etteaimatav. Kõik "üllatused" ja "keerdkäigud" jõudsime enne ära lahendada kui need toimusid.

Kokkuvõttes - tõsine jama. Rohkem kommentaare polegi vaja.

Neljapäev, oktoober 04, 2007

Ma ei ole normaalne ja hirmus laks ego pihta


Tänane päev on möödunud minu jaoks päris harjumatult.

Lõuna ajal siis järjekordne arsti külastus. Ütleme nii, et mõned korrad tuleb veel minna. Nt kopsuarst, kes nüüd omad proovid võtab ja ravi määrab. Kopsuviirust olevat üsna palju, miskise asja konsentratsioon ületas lubatud normi enam kui kahekordselt.

Mandleid nad seega õnneks kohe maha võtma ei hakka, kuna enne vaja kops terveks saada. Hea seegi. Mandlitel olevat neil miskine hindamissüsteem, kus on 4 plussi maksimaalmäär ja mul olevat 4 plussi. Oleks siis et ma oma mandleid tunnekski... Aga ju see siis ei loe. Misiganes.

Ok, pensionäridega arstikabineti ukse taga maast ja ilmast vesteldud, läks päev edasi.

Peale tööd teatasin mehele, et lähen natuke kaubandusvõrku uudistama. "Mis osta plaanid?" oli tema loogiline küsimus. "Mitte mingeid plaane pole. Lähen niisama vaatama mida tänapäeval poes müüakse". Peale kahtlustavat vaikust tunti murelikult huvi, et kas minuga on ikka kindlasti kõik korras. Selline siiras mure ajas muigama, kuid tõsi ta ju on. Ma ei käi kunagi poes kui mul pole konkreetse toote järele vajadust. Täna aga tuli ootamatult vajadus poodidesse vaatama minna, et mida siis ka pakutakse. Njah, võin öelda, et seda mida alati, ei midagi üllatavat.

Tõsise egolaksu sain aga Kristiine Prismas. Poes, mis hetkel aktuaalne seoses alkomüügi keeluga ja selle kohtu poolt peatamisega vähemalt ajutiselt. Et nüüd siis küsivad müüjad kõikjal alkoostjatelt dokumente, eriti muidugi Kristiine Prismas.

Ja mina siis... Ostsin muu hulgas ka pudeli veini ja lõbustasin ülipikas kassasabas enese ees olevat last (kippus teine muidu jonnima ja ma ei talu lärmi). Kõikjal ümberringi kontrolliti dokumente, minult ei küsinud aga keegi midagi:( Et siis ametlikult vanaks tunnistatud! Veel suvel ei lastud ööklubissegi enne dokumendi näitamist, nüüd aga müüdi veini (Kristiine Prismas) ilma mingeid kahtlusi püstitamata.

Oleks siis päev sellega lõppenud. Jõuan koju, tassin kotid tuppa ja asun toimetuste juurde. Järsku kopsimine ukse pihta - olin võtmed ukse ette unustanud. Väljapoole muidugi. Tublid majanaabrid andsid siis märku. Hmm, oleks see mul esimene kord... Õnn et on ausad naabrid. Jätkuvalt.

Kas hakkab veel midagi toimuma või loeme veidra päeva sellega lõppenuks?

Teisipäev, oktoober 02, 2007

Meedikud


Kui su oma haardesse saavad, siis enam lahti ei lase.

Iga nädal saadetakse mõne erineva tohtri juurde ja veedangi oma aega polikliinikutes ja haiglates. Jube mõnus. Võiks ju mitte käia, kuid oma tervisest hooliva inimesena ikka kuulan mida targemad räägivad. Aga seda küll, et enam ma niipea end nende kätte anda ei taha, kui just miskit häda ei paista.

Nüüd tahavad noaga kah veel lõikuma hakata, kuid seda asja me veel vaatame. Arvavad, et võiks mandlid maha võtta. Mis sellest et ma pole pea kunagi tundnudki et mul üldse mandlid olemas oleksid. Aga nüüd vaja maha võtta, kuna mingi salapõletik olevat ja koormavat südant. See aga tuleb enne siiski selgeks vaielda, niisama "igaks juhuks" ma küll noa alla ei lähe.

Ja siis avastati, et kopsus mingi viirus. Ok, sellest saan aru et ravida tuleb, kuna juba paar kuud köhimist on liiga koormavaks osutunud.

Võehh, edaspidi tuleb neist valgekitlastest eemale hoida. Kui su oma kombitsate vahele saavad, siis ära unistagi et minema saad. Neil ju vaja ka enese leivaraha välja teenida:(

3 filmi


Nonii, käisime siis "Ettekandja"'t (The Waitress) vaatamas. No ei oska öelda. Kas ei tehta enam sisukaid naistekaid või oleme meie A-ga liiga küünilised? Igatahes häirusime seal filmis üsna mitmete teemade peale ja pärast ei saanud filmi üle isegi vaielda, liiga ühel meelel olime.
Mees, kes oli tegelikult vaid nõrk suhtleja ning halb inimestest arusaaja, oli tehtud elu-pahaks, nagu oleks kolliga tegu. Kusjuures isegi filmis oli ta tegelikult südamega. Mis siis et mõtlematu. Tavaline mees ühesõnaga. Ehk natuke jobum. Aga ainult ja ainult seetõttu, et tal lasti selline olla. Oleks tibi end natukenegi maksma pannud, oleks olukord väga teine olnud. Mees oli täpselt selline keda annab hästi päti alla paigutada. Ja sellisele lähenemispiirang määrata oli ilmselge liialdus. Eriti lapse suhtes.
Ok, saan aru, et lapse saades muutuvad naised kõikvõimsaks ja saavutavad meeletu jõu varasema sussiks olemise asemele, kuid see seal oli ilmselgelt liig. Samas mõneti ülistati meest, kes probleemideta peresuhte kõrvalt patsienti keppis. No ma ei tea.
Ja liiga palju söödi seal shokolaadi. Muudkui keedeti shokolaadi ja valati pirukasse. Brr! Olin just enne kotitäie komme ostnud ja ära söönud ja terve filmi seda keedushokolaadi vaadates iiveldas.

Njah, Felicity seriaalis too näitlejanna meeldis mulle üliväga. Nüüd ta mängis küll, kuid näiteks kirge ta minu meelest küll etendada ei suutnud... Vähemalt tasemel mida sisu eeldas.

Järgmine õhtu oli kavas "Chuck ja Larry" (I Now Pronounce You Chuck and Larry). Oijahh, aegu pole nii palju naerda saanud! Teemaks siis väga heterod tuletõrjujad, kes nn abielluvad, et ühe tuletõrjuja lapsed saaksid ohtlikust elukutsest tuleneva ohu realiseerumisel isa pensionikindlustuse kätte. Nojah, arvata võite mis seal toimus. Igatahes sai hea suutäie naerda. Lõpus küll tobe ameerikalik filmikõne oli, kuid sellele vaatame läbi sõrmede. Väga hea elamus:)

Eilsest õhtust pärineb aga viimaste aegade pärl. Ei jõudnud seda kinno vaatama, seega laenutasime. Nimeks teosel "Väike miss Päikesepaiste" (Little Miss Sunshine).
Nii iroonilist asja pole enam ammu kohanud! Tõeliselt hea huumor, tõeliselt hea! Irvitavad ikka palju üle ja õnneks mitte labaselt, päris teravad:) Soovitan kõigile teravama huumori austajatele.

Esmaspäev, oktoober 01, 2007

Sügisene Eestimaa



Laupäeval juhtus midagi erilist ja meieni jõudis suurepärane suvine ilm. Haruldane sel aastal:)

Egas midagi, tuli juhust kasutada ja metsa ning rabasse võrratut sügist nautima minna.
Paganas, Eestimaa on ikka tõepoolest ilus koht. Koperdad mööda metsa ja muudkui imetled.

Seekord valisime Paunküla kandis rabase ala. Laukad, järved, enam kui 80m kõrge ja mitmeid kilomeetreid pikk kitsas vallseljak, kopsutäite viisi värsket õhku ning täielik vaikus, kui kahisevad sammud lehtedes ja lindude vidiit välja arvata.
Metsas on hea.

Aga üks asi kurvastas. Nii mõneski kohas on prügi maas. Ma kohe kuidagi ei suuda aru saada inimestest, kelle arvates on ok oma prügi maha jätta. Milleks? Pole ju raske... Meil oli ka seljakotitäis süüa-juua kaasas, mis tekitas hulgaliselt prügi, kuid tundus elementaarne prügi seljakotti koguda. Ei hakka kunagi vastupidi käituvaid inimesi mõistma.

Mõned jäädvustused ka.

Kuldne sügis

Meeletult palju oli kärbseseeni

RabaTea kas edasi viis tee paljajalu? Või olid need kuuse alla juba jõulu ootama jäetud?
Krõbises
Järved keset raba
Naudin
Putukas vajutab jalgadega lohud vette. Kummaline.