Neljapäev, juuli 28, 2016

Üks nädal

Vahel on täitsa naljakas, kui palju mahub ühte nädalasse...
Näiteks kolm nädalat tagasi oli selline seis:

*****
Miskine nõme viirus. Kõik peale Vanamehe saime jama külge soojal mõnusal juulikuu algusajal. Sellest tulenevalt pidin teist korda elus hakkama saama raske, kuid usun, et targa valikuga - ütlesin üles kohtumise/majutamise sõprade peredele, eriti kuna lapsed kaasas. Ise pinges ja kurnatud ja siis veel arvesta teistega ka. Eieiei.

*****
Ühe lisatööga seonduv madin ühes FB grupis. Madin läks nii totakaks, et pidin endale mitteomaselt ka sõna võtma. Kuigi ma tegelikult ka ei armasta FB-d ja kasutan seda vaid enda arvates olulise jälgimiseks.
Igatahes lasin oma sõnaseadmisoskuse riismed valla ning saabus rahu maa peale. Ishand kuidas mulle sellised asjad tegelikult ei meeldi.

*****
Vanamees sai lõpuks ometi oma kauaoodatud/igatsetud//ihaletud/imetletud/juneimit ja minu hinnangul liigkalli fotoaparaadi tellitud. Pandi aga Tartust teele ja... einoh, see Lääne-Eesti kant ja ühed saared seal kõik, eksole. Tuleb aga hommikul kella 9 ajal piiks-piiks, et asub Kuressaare Omnivas. Ääähhhh??? Me justnagu oleme Hiiumaal või nii... Vormsile ei tahtnud saata?
Ega's midagi, kõne mu vanematele. Et aga kindel olla paki sisus, saatis ema omakorda oma Kuressaares elava sõbranna pakki välja tooma. Et kui fotokas sees, siis vanemad stardivad.
Oli. Vanemad startisid Kuressaarede pakile järele, Vanamees startis Sõru sadamasse, et istuda praamile, võtta Triigi sadamas mu vanematelt pakk ning tagasi praamile istuda.
Vanamees kulutab pool päeva erinevatesse Hiiu- ja Saaremaa sadamatesse sõitmiseks ning mu vanemad teevad oma saarele pool ringi peale, et väimehele pakk kätte toimetada. Aga noh, üks kant kõik ju...

*****
Kirjutati projekt ja saadi rahastus 6-e miskise 360-kraadi kaamera soetamiseks. Et turundada Hiiumaad ja hiljem ka Eestit. Ja Vanamees määrati kasutajaks. Oioi kui kaua neid oodati kaugelt Ameerikamaalt ja täpselt selsamal nädalal jõudsid needki Eestisse. Oh püha müristus, hakkab nalja saama...

*****
Veel üks vastus tuli - saime oma ühele MTÜ-le ihaletud hoone linnalt 30 aastaks rendile. Asumisse, mis sama suunitlusega ja kuigi muinsuskaitsealune, siis spetsialisti poolt üle vaadatuna vägagi ok seisukorras. Jälle üks kauaoodatud vastus.

*****
Kanalisatsioon on mõnda aega murekohaks olnud, nüüd aga puhta püss. Maja ostes sa ju maa alla sitapaaki ei näe, eksole. Selgub aga, et valesti ehitatud ja nüüd jama majas. Ei taha ära minna. Meil aga uugavad pidevalt nii nõude- kui pesumasin ja muud olmevajadused sinnapeale. Ja siis selgub, et see londiauto, mis meie maja taha mahuks ilma kõike üles kündmata, on remondis. Ja teistel sellised järjekorrad, et võite oma sita sisse uppuda, kui tahate.
Ok, Vanamees haaras labida kätte ja tegi maja taga midagi, et  me just ei upuks, kuid lahendust on siiski vaja, see pole hetkel jätkusuutlik. Külmadeni peab vastu, kuid kui jäätuma hakkab kuskil miski, siis.... oioioi.

*****
Sel aastal katsetasin osaleda hajaasustuse programmis kanalisatsiooni ning juurdepääsutee meetmetes. Ja sain mõlemad! Taaskord vastus tolsamal nädalal :D Huhh, vähemalt laheneb kiiremini ka kanalisatsioonimahuti ja uue imbväljaku teema. Ainus jama, et mu istutatud õunapuud jäävad kaevetöödele ette ja pean need ringi kolima... Väike hind, väike hind! :)
Et ikka oluliselt mõnusam on teadmine, et ise maksad vaid kolmandiku, 2/3 hüvitatakse. Nüüd muidugi tuleb see 1/3 leida :D Aga motivatsioon on laes ja las Vanamees paneb oma 360-kaamerad tööle, tellimused on juba olemas!

*****
Ja kõige tipuks... Tollessesamasse nädalasse jäävad ka minu kandideerimine uuele töökohale, Tallinnas vestlemaskäik, positiivse vastuse saamine ning praeguse tööandja teavitamine... See viimane oli eriti raske, kuna mul oli/on super tööandja ja mu vahetu ülemus on täna, peale lapsepuhkuselt naasmist, maailma parim... Lisaks olime teinud hulga tulevikuplaane, olin saavutanud olulisi töövõite ja saanud kontserni tavapoliitika suhtes erisusi, nagu mulle ikka saada meeldib :D Ja nüüd siis selline uudis minu poolt...
Kuigi olin juba varem oma ülemusega rääkinud, et mind ei rahulda enam. Et analüüsimist on vähemaks jäänud ja ma igatsen enamat, kui täna teha saan. Kuna aga asukoht seab piirid (peakontor ei sobi mulle, kuna ei taha lapsi Tallinnas kasvatada), siis pean ringi vaatama siinmail. Ja nagu tellitult ilmus silmapiirile täpselt mulle sobiv töökoht, klikk tulevase tööandjaga tundus olevat soe ja sama keelt rääkiv ning väljakutse arvestamisväärne :)
Tuli teha raske otsus, kuid nii on. Ja oma veel tänast tööandjat jään meenutama ainult positiivse ja arvestavana. Mis on mulle kui mingisugust ükstust juhtivale/vedavale persoonile äärmiselt oluline. Et meid kuulatakse.

See selleks. Igatahes oli huvitav ja emotsionaalne nädal. Ja oma erinevate emotsioonidega toimetulek üheaegselt, samas Vanamehe pikale reisile äramineku ettevalmistused, lastehoiu korraldamine (lasteaias kollektiivpuhkus) ja lahkumisest tulenevad pikalevenivad tööpäevad... Palju sai, palju sai!
Aga ma olen rahul. Ilma pingeta ma kuhtun...

Elus :)

Ooookei, pikk paus, liigagi pikk paus...
Ma siis püüan end parandada.


Eelmises postis kirjutatu peale helistasin günekoloogia vastuvõttu, et saada suunamist mammo-bussi. Seal kinnitati, et ma ei kvalifitseeru ja kuna liiga noor, siis tehakse mulle üldse UH, mitte see jube mammo-press. Rõõmustasin loomulikult ja et kuna nagunii vahet pole, millal saatekirja võtan, sest vähispetsiifilist UH-d saab teha siiski vaid mannergul, jätsin mammo-bussi trügimise mõtted ning jäin günekoloogi aega ootama (peale "kiibi" paigaldamist poole aasta pärast jälle kontrolli, kuu hiljem juba oli kontroll. Aga pole hullu, näitan siis oma "tikku").

Jõuan siis juulikuus vastuvõtule ja räägin UH saatekirjast. Günekoloog saadab vastuvõtu jutu kukele ja teatab, et kuna ma kaks last sünnitanud, siis ikkagi mammo. No leppige nüüd ometi kokku, eksole!
Igatahes kirjutas mulle suunamise juba välja ja jääb siis järgmist aastat ootama. Mammo väisab meid nimelt kord aastas :D

Olgem ausad, ega ma väga selle pressi alla sattuda taha küll, kuid kui juba unenäod sunnivad, tuleb minna. Poiste nimel. Endal puuduvad mul igasugused kaebused ja kahtlused, kuid nende krattide nimel võin ma lasta endale haiget ka teha, vahet pole!