Kolmapäev, veebruar 28, 2007

Tehtud!

E-hääletatud.

Olen siiani laisk olnud ja pole oma ID-kaardi lugejat installinud ja serte uuendanud, täna aga viimane e-hääletamise päev ja tegin siis vajaliku ära.

Jeerum küll kui mugavaks on elu tehtud...

Reklaamid

Vahelduseks on täitsa rõõm reklaamipause jälgida.
Vaatad ja imestad kui jaburaks saab asi ikka minna, kuna valimisreklaamid on ületanud juba igasuguse taluvuse piiri:)
Maffia tuleb suitsusest kaugusest, nelgid käes ja rong taga venimas; karaokeässa saatest innustust saanud andunud nägudega lauluke "hei hoo, hei hoo, keskerakond ei joo..." jne jne jne....
Täitsa lõbustav kohe vaadata kus need piirid siis ikka jooksevad:)

Esmaspäev, veebruar 26, 2007

Valimised

Sel aastal kavatsen üritada e-hääletada. Vaatab kas õnnestub:)

Aga tõsiselt ka - hääletama on vaja minna, inimesed! Minu meelest on see äärmiselt vastutustundetu suhtumine, et "ah, mis ma ikka hääletan, nagunii ei muutu sellest midagi paremaks ja mul nii siiber sellest kõigest". Kuulge, nii ei saa ju suhtuda! Niimoodi saavadki kesikud püti äärde noolima. Ja siis saab küll ainult ennast kiruda. Minu arvates on valima minemata jätmine kõige hullem, kuna iga hääl, mis jääb andmata, on poolthääl kesikutele. Kas sellist Eestit me siis tahamegi?

Nagu ütles oma kõnes ka meie president, et "kes ei lähe valima, sel puudub järgnevaks neljaks aastaks hääl ja ka kirumine ja virisemine ei ole põhjendatud" (ei ole täpne sõnastus).
Sest tõepoolest - kuidas saab kiruda et kõik on paha ja miks hästi ei tehta kui ei anta oma häält selleks et ehk siiski läheks hästi? Kiruda ja vinguda saab vaid siis, kui ka ise on midagi paremaks muutmise huvides tehtud. Ignorantsus on lausrumaluse tipp ja ma ei häbene seda öelda. Vot nii.

Esmaspäev, veebruar 19, 2007

Kodusaarel

Nädalavahetusel sai teekond koju ette võetud.
Praamile minekuks enam bronni ei õnnestunud saada ja seega tuli riskile minna.

Nonii, sõit Tallinnast Risti poole läks lahti ja mokalaata pidades ja muusikat kuulates möödus aeg ja lendasid kilomeetrid. Pime oli ka. Mingi aja pärast hakkasin autoaknast välja vaatama ja tundus veider, et enam ei tunne kurve ja tee pole üldse mitte "pimesi sõidetav". Kuna nii palju oma elus seda teed mööda sõidetud, on see pähe kulunud. Ja nüüd järsku ei tule enam ümbrus tuttav ette.

Ootasime siis järgmise sõnalise märgi ära ja igaks juhuks kaarti vaadates avastasime, et mingil kummalisel kombel olime mööda kihutanud Risti suurest ristmikust, kust on täiesti võimatu mööda panna. Täielik müstika! Olime jõudnud u 10km kaugusele Haapsalust.... Eeee.... Ikka täiesti vale suund ju! Saarele minek küll, kuid siiski mitte Hiiumaale... Ots ringi ja tagasi...

Sellist asja ei pidanud ma sagedase sel teel liiklejana küll võimalikuks. Oi kus algul tegi tigedaks, kuna olime planeerinud 21-sele praamile mahtuda. Ok, hiljem ajas olukorra tobedus küll naerma, kuid mitte kauaks. Sest 21-ks jõudsime küll sadamasse, kuid elementaarne et praamile ei mahtunud. See selleks. Olime kindlad, et mahume kella 22-sele, kuna olime järjekorras juba kai peal ja tavaliselt sealt saab peale. Ja arvake ära mis juhtus? Olime 1. auto mis maja jäi... Siis oli küll emotsioon nullis ja Haapsalu-ots läks kõvale kirumisele, kuna kodus oli ootamas kuum saun ja söögipoolis...
Helistasin siis vanematele, et hoidke aga veel saunas tuld all ja tuleme 23-sega, ehk siis koju jõudsime peale südaööd... Aga saun oli ikka ütlemata mõnus:)

Laupäeval mõtlesime emaga minna Grand Rose Spa-d avastama. Kuna loomulikult olid enamus hoolitsusi ammuilma book'itud, siis saime saunahoolitsuse. Viskasime privaatses aurusaunas end pikali ja keegi naisterahvas määris meid muda ja muude ainetega kokku ning jättis mõnulema. Pärast vedelesime veel saunakeskuses ja tegelikult võiks seda spaad isegi põhjalikumalt proovida, kui aega rohkem ja varem broneeringud tehtud. Põhjalikumaid hoolitsusi tahaks proovida, enne kui soovitusi julgen jagama hakata.
Mine tea, ehk märsti lõpus koju minnes jõuab seal miskit ette võtta, kuigi kahtlane, kuna eks siis kulub aeg minu sünnipäeva tagantjärele tähistamisele ja just siis on naasnud vanemad Andorrast suusapuhkuselt ja Taist ennast küpsetamast... Seega mullitamist kui palju.
Aga noh, siis edaspidi:)

Neljapäev, veebruar 15, 2007

Vaba aja veetmisest veel

Vahel mulle enesele jääb küll mulje, et vaba aega ei olegi, kuid eks seda tegelikult ikka natuke on ka:) Ja täitsa fun'i saab siis:)

Olen kinosoovitustega natuke magama jäänud ja noh, ega kõike ei peagi soovitama, kuid tegelikult viimase aja filmidest kahte tahaksin siiski mainida. Jätsid mulle lihtsalt mulje, mis teha.

Esimene oli "The Prestige" (Lõppvaatus oli vist eestikeelne nimi). Oehh, vot see film haaras algusest lõpuni. Viimase aja raudselt üks paremaid kinoelamusi ja pinget oli lõpuni.


Teine oli "Vereteemant". Kui Di Caprio oma näitlejakuulsuse alguses oli, oli ta mulle täiesti vastuvõetamatu ja nii mõnigi film jäi mul sellepärast vaatamata. No mitte ei meeldi mulle imalad poisid, kohe allergia selliste vastu. Küll aga on tüüp tänaseks arenenud ja oluliselt karmimad rollid kanda võtnud ja sinna ta kohe sobib:) Isegi minu karm-kriitiline arvamus temast on muutunud.

Aga film ise oli väga haarav, kuid väga julm. Ja seda vaadates pidin taaskord tõdema kui väga ma vägivalda vihkan. Natuke raske oli vaadata - ei suuda aru saada kuidas saavad inimesed olla nii julmad ja külma südamega. Ja midagi pole teha - anna ahvile püss kätte ja kaos ongi käes. Vabandust, see oli vist ülirassistlik, kuid suunatud siiski vägivallatsejate vastu, mitte mustanahaliste vastu. Seal lihtsalt sattusid vägivallatsejad musta nahatooniga olema, kuna tegu oli Aafrikaga. Teistes filmides on samad idioodid teist tooni nahaga.

Jah, muidu oli film super, kuid natuke liiga vägivaldne minu jaoks...

****************************************************************************
Üks õhtu sai tavapärast bowli mängimas käidud ja juhtus tõeline ime!!! Ma tegin R-ile ära! Ainult esimeses mängus küll, kuid siiski ma suutsin seda! Tavaliselt on teine minust pika puuga ees, kuid seekord suutsin teha enda rekordskoori ning esimest korda elus tegin talle ära!!! Ma olen endaga ikka nii rahul et.... See nädalavahe tuleb taas proovida, äkki ei olnudki ühekordne kobistamine:)

Eile sai üle pikema aja taas karti sõidetud. Appi kui jama ma olen!!! Rajal oli neli autot ja mina olin neist viimane.... Kõige kiirem ring oli 44 sekki.... See on ikka jama tulemus! Kõik kolm meesolendit olid kuskil 33-35 seki sees. Pärast seda kui load sain, kadus kardisõiduoskus. No võimatu - jälgin et ei riivaks külgi.... Kardirajal!!! Seal ju kama kui kummidesse külgepidi riivad, peaasi et liigud. Aga ei, mina jälgin et ei kriimustaks masinat...
Tegime plaani, et tuleks vähemalt korra kuus käia sõitmas, siis ehk areneb kah natuke:)
Aga eile sain peale kõike muud veel hüper-super kingituse osaliseks ka:) Ammu unistanud kuid pole kunagi reaalselt lootnud... Suvel saab seda näha kah:) Jippii!!!

Reede, veebruar 02, 2007

Aknad

Kohutav elamus on akende vahetus.
Kohutav.

Krt, oleks mul siis aimu olnud mis sellega kaasneb, oleksin ettevalmistusi teinud. Telefonis lihtsalt öeldi, et tehke umbes meetri ulatuses akende ees ruumi ja korras.

Nonii, tassisin kogu mööbli tubade teise seina ja käisin veel ka tolmuimejaga põrandad üle. No rumaluse tipp! Hetke pärast marssisid sisse kolm vene keelt kõnelevat noort meest, tassisid sisse aknad ja hetkega lõkusid vanad aknad eest, nii et pidin jope selga tooma. Suhteliselt külm on ju väljas, eksole.

Kui tavaliselt on kass-rüblik kõikjal ninapidi juures ja hakkamist täis, siis seekord ehmatas ta ennast küll segi. Noh, eks kolin oli ka vali ja pidev. Istus siis karvakera hirmust suurte silmadega kapi otsas...

Krt, tüübid sõna otsese mõttes lammutasid ja lõhkusid ja marssisid sisse-välja nii, et saabaste alt muudkui pudenes lund ja määrisid terve elamise põhjalikult ära. Siis tuli viimistlemise osa ja pahtlitolm... Tase! KOGU elamine oli kaetud ühtlase valge kihiga. Põrandad hakkasid ilmet võtma alles peale viiendat pesukorda, kuigi seda kuivanud pahtlit peab veel mõnda aega kraapima. Lisaks kõik esemed tubades olid valge tolmu all. Lilledel lehed vaja ükshaaval puhastada, samuti kogu mu DVD-de ja CD-de kogu.... Ükshaaval.

Edaspidi uurin põhjalikumalt milliseid kannatusi mingid toimingud mulle kaasa toovad...
Loomulikult ei saa sellist tööd puhtalt teha, kuid teinekord pean põhjalikumalt ette kujutama ja igaks juhuks kasvõi rohkem ettevalmistusi tegema...

Sunrise Avenue - Fairytale gone bad

This is the end you know
Lady, the plans we had went all wrong
We ain’t nothing but fight and shout and tears

We got to a point I can’t stand
I’ve had it to the limit; I can’t be your man
I ain’t more than a minute away from walking

We can’t cry the pain away
We can’t find a need to stay
I slowly realized there’s nothing on our side

Out of my life, Out of my mind
Out of the tears that we can’t deny
We need to swallow all our pride
And leave this mess behind
Out of my head, Out of my bed
Out of the dreams we had, they’re bad
Tell them it’s me who made you sad
Tell them the fairytale gone bad

Another night and I bleed
They all make mistakes and so did we
But we did something we can never turn back right

Find a new one to fool
Leave and don’t look back. I won’t follow
We have nothing left. It’s the end of our time

We can’t cry the pain away
We can’t find a need to stay
There’s no more rabbits in my hat to make things right

Out of my life, Out of my mind
Out of the tears we can’t deny
We need to swallow all our pride
And leave the mess behind
Out of my head, Out of my bed
Out of the dreams we had, they’re bad
Tell them it’s me who made you sad
Tell them the fairytale gone bad

Vahel harva leian ka tänapäevastest muusikalistest etteastetest miskit mis mulle korda läheb.
Lugu iseenesest on kuulates parem kui vaadates.