Laupäev, märts 23, 2013

Hommikul sõin südameid


Selline pilt avanes mulle täna hommikusöögilauas :D Gruusia leiva sisse olid lõigatud südamed, sinna muna löödud ja pärast haapukooresüdamed juurde. Praemuna ja -saia fänn nagu ma olen :)
Ilmselgelt on Vanamees asunud terveks saamise teele (täna esimene päev, mis seni veel palavikuvaba) või siis on see justnimelt haige olemisest tingitud? :D Äsja sai meil juba 3 aastat täis, seega südamete ilmumist enesestmõistetavaks ei oska pidada :)

Aga muidu on see tema haige olemine õhtusel ajal päris halekoomiline vaatepilt. Kuna meil kassid magamisruumides ei käi, siis need uksed suletud. Meie magamistuba ja Vanamehe töötuba asuvad vastastikku üle koridori ja kuna ta praegu tite ja minu terved püsimise nimel teises toas asumisel, siis õhtuti soovime teineteisele koridoris head ööd ning siis sulguvad vastastikku kaks ust... Mulle meenutab ikka filmi ning peretüli :)

Sünnipäeva pidada ei olnud mul nagunii plaanis (nii pisise kõrvalt ei oska/viitsi/taha selliste asjadega tegeleda), kuid mõned inimesed avaldasid soovi läbi astuda. See sai haiguste pärast veidi edasi lükatud, mistõttu täna täiesti vaba päev. Lisaks on Vanamehel enesetunne parem ja on siin mulle asu andnud ja poisiga tegelenud, mistõttu sain ma täiesti erilise "noore" ema sünnipäevakingi - pikalt kuuma dušši all mõnuleda ja igasugu naiseks olemisega kaasnevaid protseduure teha :) Jehuu!
"Noor" jutumärkidega on päris asjakohane, kuna ma küll siiamaani tunnen end väga noorena ja kortsuilmingutega ka just ei hiilga, kuid sellest hoolimata ei tundu mulle enesestmõistetava kooslusena kuuvanune esmasündinud titt ja 35-aastane ema... Aga noh, mida aeg edasi, seda enesestmõistetavam see tänases arenenud maailmas on... Njah. Ja super ju, et niigi läits :D

Et siis jah - täna tundub igati ilus päev olema :) Päike ka särab ja puha ning õnnesoove sajab uksest ja aknast :) Ja mul on veidike aega ja vabadust lihtsalt olla ja toimetada :)

Kolmapäev, märts 20, 2013

Murphy

Meil on lisaks meile kolmele + kahele kassile veel üks elanik kodus. Tema nimi on Murphy.
Kuidas muidu seletada tema pidevat kohalolekut?

Ok, sellest ma parem ei räägigi, kuidas teed pole ma enam kuu ja pisut peale saanud juua soojana. Või siis nii, et lõpuni püsiks soe. Tee valmistamisest ärajoomiseni kulub enamasti paar tundi. See üks tassike kohvinaudingut, mida ma enesele hommikul luban, on samas kategoorias :)

Aga võtame näiteks söömise. Ootan mis ma ootan, et põnn ärkaks ja oma söögikorraga maha saaks - no otsustab magada teistsuguses graafikus. Ok siis, söön vahepeal kiirelt ära, muidu saab üsna keeruline see manööverdamine olema.
Tõstan taldrikusse, löön koosta sisse.... ja häire! Just sel hetkel ärgatakse ja nõutakse koheselt oma. Ok, ma võin hiljem ka süüa...

Või siis tänane - kuna Vanamees siruli maas haige, siis vaja mul apteeki tormata, et seda tegelast veidi elule turgutada. Väljas selline kole tormakas, et jalutama ma poissi ei vii. Ootan, kuni on kindla peale näha, et magab ja sügavalt magab ning lähen käin sutsti autoga ära. Veerand tundi, eksole. Vanamees köhib ja tatistab ja teda titte kussutama me kumbki ei taha.

Olen apteegis ja tundub, et kõik linna pensionärid on kohale tulnud oma poole aasta varusid täiendama. Lisaks vaja apteekrite käest uudistavaari kohta uurida, et "ähk läheb taris".
Telefon heliseb: "Ma loodan, et sa oled tagasiteel? Poiss ärkas sel hetkel kui sa välja astusid ja karjub"
Nojahnoh. Just sel hetkel otsustas gaasivalu kohale ilmuda, kui keegi temaga tegeleda ei saa. Eks siis Vanamees oli sunnitud siiski lapse ligi võtma ja maha rahustama, ei saa ju lasta valutada...
Sooritasin ostud, kimasin koju nagu Mika Häkkinen ja mida ma näen - ühes toas rõõmsalt omaette lalisev Väikemees ja teises näost kaame Vanamees :D

Tööasju ajan ka ühe käega põhiliselt. Kodus toimetleda saan ka nii, et poiss südamerahus magab, kui aga arvutisse istun ja midagi olulist (sageli ka kiireloomulist) vaja teha, on Väikemehel miski mure, mille ainus lahendus on magada minu süles. Ülima rahuloluga :D Õnneks on mul kaks kätt, seega ühte neist saab ka tööks kasutada :)

Ja nii on iga asjaga:D
Sarjast "lapsevanema rõõmud"

Teisipäev, märts 19, 2013

Kakast veel ei räägi :D

1 kuu ja 2 päeva vana Väikemees teel Saarde :)

Njah, karta on, et mõnda aega ei tule mult pea ühtki normaalset (loe: ümbritsevat) kajastavat postitust.  Aga mis teha, hetkel elan Väikemehe mullis ja olen muust maailmast lapse"puhkusel". Mai ääss, kui keegi seda puhkuseks nimetab, siis... Njah, tööl käimine oli oluliselt enam puhkus :D Aga töölkäimisega ei kaasnenud samas väsimusest ja magamatusest hoolimata säärast suurt õnnetunnet :))) Seega tasakaal täitsa olemas.

Ülalolevast pildist rääkides - piisab sellest, kui ma praamil hetkeks tualetti suundun, kui Vanamees hakkab lollusi tegema ja Väikemeest tuunima :D

Saaresolek oli mulle tõeliseks puhkuseks. Titega tegelejaid oli palju ning samuti puudus mul vajadus mööda elamist ringi tuuseldada ja elu eest muudkui koristada, nii et kuidagi väga palju oli sellist niisama istumise/olemise aega. Lausa hämmastav tunne oli, kui ei pidanudki iga hetke ära kasutama ja muudkui päevatoimetuste nimekirja täiendama ja maha kriipsutama. Lisaks sai Väikemees uusi nägusid uudistada (kuigi Saare vanaema-vanaisa olid nähtud juba haiglast kojutulemise päeval, kuid siis ta ju magas pidevalt).

Arstil ka käidud ja esimese kuuga juurde tulnud ligi 1,2kg (4,8kg) ja 4cm (juba 57cm). Endiselt suht vibalik, kuid põsed juba pumpsuvad ja mingi rasvakiht hakkab täitsa looma. Vaatab millal need jalad kintsumaks muutuvad seniste niitide asemel :)

Aga Vanamehe saatsin asumisele. Teise tuppa siis. Krt, köhib ja rögiseb teine ja palavik 38,9. Nüüd on mul siis kodus vastsündinu + tõbine. Mmmõnus...
Surun talle aga kuuma vedelikku ja ravi sisse ("ei taha mett", "ei taha ingverit", "ei taha raavimteesid, tahan earl grey'd", "ei taha higistada", "ma olen juba terve"), lisaks käskisin kärakat juurde võtta teele, et higistama saada (sellega polnud küll mingit "ei taha"'d miskipärast...) ja magab seni teises toas ja titte musitada ei saa. Saagu terveks, siis saab jälle lähedale. Ma tõepoolest ei taha, et kuune titt haigeks jääks ja ma ise ei tohi samuti miskit külge saada, mul vaja autopiloodil energiline olla. Ja magamistuba täis köhida ei tohi ning boonuseks see, et saab ennast korralikult välja magada, mitte iga 2-3 tunni tagant ärgata, kui ma last toitma ja krooksutama hakkan (ärkvelolek 1h). Täna öösel käis lausa piilumas, et miks me nii vaiksed oleme ja ta piuksugi kuulnud pole. No peab ju vait olema, ma ise ei talu öösel miskit lärmi ju :)

Ja et haiguskoldest eemal olla, käime meie pojaga pikkadel jalutuskäikudel. Tal täitsa mõnus, nohiseb soojas magada, mina seevastu pean võitlema jubedalt vastiku külma tuulega, mis hoolimata päikesest ringi möllab. Küll paksud riided seljas...
Aga liikumine on hea ja poisil magus uni, seega ega siin valikuvõimalust väga olegi ju :)

Püsige aga teie kenasti terved, praegu iga kolmas vaevleb millegi küüsis...

Kolmapäev, märts 13, 2013

Kuu, see kõige esimene

Pildi autoriks vennanaine Monica. Väikese valikuga tema piltidest/käekirjast saab tutvuda siin.

Huhh, esimene kuu on nüüd siis täis... Harjumine, õppimine, vaimustumine, seinast seina emotsioone, tohutu kogus magamatust ja võimaluse korral sekundiga "ärakukkumist".
Olen alati olnud äärmuslikul veendumusel, et mulle lähedaste kaitsmiseks olen valmis vajadusel ka tapma. Nüüd tean, et olen seda selle tegelase nimel valmis tegema paljakäsi. Seda emotsiooni ei oskagi kohe kirjeldada. Emalõvi minus on pea ikka väga püsti ajanud... Oma kutsika jaoks mida iganes...

Pisike tegelane on ikka väga lahe. Vahel võime teda pikka aega lihtsalt imetleda. See miimika, see igapäevane tohutukiire areng, see fantastiline "oma" tunne. Samas püüd aru saada, kui kõik pole nii nagu ette kujutatud.
Ja minu tõenäoliselt rumal püüd kasutada hetki, kui Väikemees päeval magab, kodu korrastamisele, millegi sättimisele, läbi oma ettevõtte tegevuste tegemisele jne jne jne. Temaga koos päevasel ajal olen tukastanud vaid esimesel nädalal kahel korral. Muu aeg püüan liiga palju muude asjadega tegeleda. Aga muudmoodi ka ei oska. Veel.

Blogiseda tahaks toimunust ka. Nüüd võib ju loori olnult kergitada. Aga näis millal sedavõrd aega suudan enesele leiutada. Läheb veel veidi aega.

Homme arstile. Siis selgub, palju kaalu ja pikkust lisandunud on. Tundub, et tuleb pikk poiss - viskab vibalikkust juba praegu! Hullult pikad jäsemed ja väike kehaosa. Eks varsti saabub ka Michelini-mehikese aeg, kuid praegu jaksab veel ilusti temaga sahmida :) Juba ultrahelis ja hiljem haiglas arstid-ämmakad rõhutasid, et saab olema vanemate kombel pikakoivaline. Kuigi jah, minu koivad pole pooltki seda mis Vanamehel ja no nad kõik räägivad, et Väikemees on Vanamehe koopia. Nojah... Mina olin siis vaid inkubaatoriks või :D

Kassid on veidi segaduses ja uudistavad/nuusutavad suht jahmunud ilmetega. Mina olen ka veidi segaduses, et mismõttes minusugusel Lumivalgukese tüüpi tegelasel on heledate juustega laps??? Ok, juuste toon küll alles kujuneb, kuid kuna kulmud on pigem heledad, siis pole siin väga variante :)