Esmaspäev, märts 28, 2016

Hakkab pihta...

Esimene ringironiv puuginatuke valge kassi kasukast leitud ja kaminasse kremeerimisele saadetud.
Hvakk, ma ütlen. Hakkab pihta...
Ma ei väsi üle kordamast, kui tohutult ma neid putukaid vihkan.

Lisaks jälestan ju ka sääski, eksole. Sel aastal ootan aga omamoodi perversse põnevusega sääsehooaja algust. Mul nüüd nimelt hiiglaslik sääsehävitusmasin, mis peaks 500m2 suhtkoht sääsevabana hoidma. Meelitab kohale ja notib maha... Tuttaval töötas, seega usun selle toimesse. Reklaamjutte on ju toredaid, kasutuskogemus midagi muud.
Et siis näis mis neist väikestest pervertidest saab!

Laupäev, märts 26, 2016

Vaene väikseke...

Mu suurem laps on ilmselgelt mingisugust puudust kannatavas rollis...

*****
Enamasti triigin ma pesu siis, kui poisid magamas. Muidu käib üks tants ja tagaajamine ning selle käigus juhtub üht koma teist. Endal mugavam värskelt triigitut siledas vormis hoida, kui keegi läheduses ei kujuta ette, et riided on seal näiteks pesa ehitamiseks.
Märkab Vanem Poiss siis ükspäev kapist välja ununenud triikrauda ja nuiab ja nuiab, et ma pesu triigiks. Lõpuks saime rahu majja lubadusega, et üks nädalavahetus triigin tema nähes, kui Noorem Poiss lõunaund magab. See vaimustus rõõmust keksleva lapse ootusärevuses jättis mind ikka üsna suurde segadusse...

*****
Sain sünnipäevaks soovitud eseme valimiseks/soetamiseks ümbriku. Vanem Poiss leiab, et tema tahab ka sünnipäeva. Tema tahab ka eurosid.
Mina üritan selgitada, et tal juba oli sünnipäev ja sai kingitusi ja tuleb jälle, kuid a) 3-aastasele on aja mõõde suhteliselt tume maa ja b) vanatädi oli juba rahakoti krabanud ja minu selgitustöö kõrval andis lapsele viieka. No mis siis ikka.
Õnneks nõustus laps sellega, et raha on seni minu käes hoiul, kuni koos poodi läheme. Lasen tal siis ise kingitus valida ja tema suurele soovile vastu tulles raha kassas ise üle anda.

Küll aga kerkisid me kulmud lakke, kui laps küsimusele "Ja mida sa siis sünnipäevakingituseks osta tahad?" vastas lühidalt ja konkreetselt "Piima!".
Et siis jah :D Muidu vee ja leiva peal, nii et eriliseks puhuks soetab endale ja ehk ka perele piima :)
Väga hooliv :)

Kolmapäev, märts 16, 2016

Kodu

Virmaliste süleluses kodumaja
Peale töölenaasmist ja veidikest sisseelamist on hakanud taaskord pihta üks suurem ringitraavimine.
Et kuigi mu töö asub Hiiumaal, sõidan ma viimasel ajal iga nädal mannergu vahet. Koosolek siin, koolitus seal, muu asjatoimetus kolmandas kohas. Pilk kalendrisse näitab, et sama tempo kestab edasi ja mõni nädal tuleb vist isegi mitu sõitu teha, kui ära ei õnnestu end nihverdada.
Mis sest viriseda, ikka ju sõidetakse, eks? Mõnes muus postis kobisen, draft juba ammu valmis.

Ühtepidi tore, kuna kõik need käigud on väga informatiivsed ja popilt väljendudes "kaasavad", samuti saan kinnitust ja julgustust, teisalt jälle jääb sisulise töö tegemiseks ja korraldamiseks vähem aega.
Aga see selleks. Selline mu töine eluolu hetkel on.

Küll aga ajab mind itsitama Vanamehe virmalistekirg. Kui ma kodus, siis saab oma pildistamistiirudel käia, kui mul aga mannergulkäigud koos ööbimisega (mida kahjuks ka tuleb ette), siis ta ju poiste magama minnes kodust välja ei saa. Aga mida teha, kui Aurora Borealis kutsuvalt silma pilgutab? Läheb siis Vanamees sauna juurde ja pildistab põhjakaare suunas  kasvõi kodumaja embavaid virmalisi :) Et midagigi, eksole :D

See pilt siis eilsest õhtust, kui mina Tallinnas hotellis vedelesin ja tema poisinaasklid magama oli saanud. Kuna see pilt mulle meie majakesest aga väga meeldib, panen siia ka üles. Natuke näha, et metsa ka ümber. Kuigi tegelikult sealt suunast võtsime suuuuuure hunniku metsa-võsa maha ja algsega võrreldes ikka väga hõre.

Ahjaa, kuulame siin hämmastusega uudiseid lumekihi paksusest - kus 21cm, kus 27.... Tallinna-vahet sõites vaatan hämmastusega valgeid väljasid...
Misasi see lumi on? Meil pole seda ikka juba väga ammu :D Meil pajutibud väljas ja tuppa toodud eksemplarid juba kollase karvagi maha ajanud.

Meie "maja metsa sees".

Esmaspäev, märts 14, 2016

6

Jessumariia küll. 6 aastat. Eile sai.
Ise ka ei usu, et nii kaua juba. Teisalt tundub jälle jube vähe.
Eilsest Vanem Poiss 3 aastat ja 1 kuu vana, seega polegi see 6 aastat nii pikk aeg. Lisaks Noorem Poiss, onnike metsa serval ja muud rõõmuallikad. Muresid muidugi ka. Kellel poleks.

Aga 6 aastat... Kui mõelda sellele, kui hirmus palju me "kakleme" ning maid ja puid jagame, paljudel teemadel väga erinevaid ja vastanduvaid vaateid omame, siis... Siis tundub see 6 ikka kahtlaselt pikk aeg. Teisipidi aga nii kokku kleepunud ja seljad koos tandem, et 6 tundub alles algusjärk.
Aga noh, tunne on küll selline, et terve igavik juba seljataga.
Loodetavasti on siis terve igavik x N veel ees :)

Kõigest hoolimata usun ma, et mul on vedanud. Mööndustega muidugi, kuid suures plaanis vedanud. Loodetavasti jään alatiseks nii arvama :) Mööndused võib muidugi ära jätta :D :D :D

Reede, märts 11, 2016

Järjepidevuse huvides

Kurgid täna patseerimas

Juba kolmandat aastat ehk siis maja ostmisest ja kolimisest alates jälgime mõningate (meie juures pesitsevate) ringirändavate lindude saabumist. Üheks neist on sookured.
Olgu siis mainitud, et meie maja ette jõudsid kurgid sel aastal täna, 11.märtsil.
Võimsad linnud, midagi pole öelda.