esmaspäev, jaanuar 22, 2007

Vertigo


Nonii, sai siis ära proovitud linna üks nooblimaid restorane, Vertigo.
Ise pean ennast rohkem pubiinimeseks, kuid vahel on tore end kenasti riidesse sättida ja süüa mitte küünarnukiga laual lösutades vaid viksilt, servjett süles ja hunnik nuge-kahvleid-klaase laual vastu vaatamas:)
Suured tänud siinkohal kunagisele etiketiõpetajale Maaja Kallast'ile, tänu kelle juhtnööridele pole seni veel jänni pidanud jääma:)

Nagu me teame, tuleb restos süües ikka vähemalt mitmekäiguline eine valida, kuna kõht jääb muidu tühjaks. Kogusele reegline rõhku pandud pole, pigem kvaliteedile. Mao võib täis mugida ka kodus makaronidest, heas restos käid ikka pigem maitseelamusi nautlemas:)

Laud oli broneeritud akna alla ja vaade 9.korruselt hilisõhtusele vanalinnale oli päris hea. Samuti oli teenindamine ülimalt tip-top! Olen aegade jooksul üsna palju väljas söönud, kuid teeninduse osas sai küll Vertigo senised kõrgeimad punktid minu skaalal.

Heaks muljeks oli enne eelroogasid toodud isutekitaja, mis toodi komplimentidega maja poolt. Selline armas zhest lihtsalt. Oli siis mingisugune vaht kalamarjaga. Ma küll ei armasta kalamarja, kuid see osutus väga heaks, kuna vaht oli natuke sidruniga... Ühesõnaga super!

Veinisoovitus osutus ka väga asjalikuks, kuigi kelneriga suhteliselt pikalt arutlesime sel teemal. Oli vaja leida midagi universaalset, mis sobiks erinevate lindude ja hirveliha juurde. Kuna kaaslane eelistas kindlasti punast, tuligi leida selline mõnus. Ja saigi mõnus! Natuke suitsuse ploomi maitsega, kuid samas piisavalt kerge. Kuid mitte liiga:)

Mina valisin eelroaks jaanalinnuliha, mis serveeriti toorelt ja foie gras'iga... Keele pidi alla viima! Pearoaks valisin nuumtuvi. Mõlemad veidrad valikud, kuid nagu juba ütlesin - makarone võib kodus ka süüa ja kui juba erilisse kohta minna, siis valida midagi sellist mida igapäev ei saa:)

Igal juhul olid mõlemad road äärmiselt maitsvad ja tõepoolest superhästi valmistatud. Kiitused kokale!

Magustoiduks tellisin pannkoogid põleva calvadosiga ning neid valmistati otse laua kõrval:) Väga lahe ja suure leegiga toimus kõik ning jällegi osutus valitu ütlemata maitsvaks...
Sinna võiks hea meelega teinekordki minna...

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Sulle jääveini ei pakutud? :)
Katale mingi toidu juurde pakuti ja ega siis ei hakanud hinda küsima ja menüü selleks ajaks ka ära antud. Vein ise oli muidugi väga hea, aga kui arvet nägid, pidi pikali kukkuma.
Kata veel mõtles, et tellib kolmanda klaasi ka, aga piirdus siiski kahega... klaas oli a' 400 krooni. Nüüd edaspidi lubas ta viisakalt uurida, et "mis hinnaga teie ... pakute?" a'la et igasugu odavat kraami ma ka ei osta :))))

Sipsik ütles ...

:DDD
Meil oli õnneks menüü sellal enda käes ja saime samal ajal hindadel pilku peal hoida:)
Aga jah, odavat polnud seal miskit, klaaside hinnad algasid rohkem kui sajast eegust ja seega oli mõistlikum kohe pudel võtta. Me valisime keskmise hinnaga, natuke alla tuhande:)
Usun et too jäävein oli siis paras luksus ja kindlasti hea, et soovitati, kuid jah, kui hinda kõrvalt ei näe, siis võib infarkti saada küll:)