Suht õnnetu

Eile sain hakkama haruldase asjaga ning jõudsin koju kohe peale tööd. Tegelikult jube mõnus, võiks sagedamini:)
.

Mingi hetk siis läksin kööki kassidele konservi pakkuma ning avastasin enese üllatuseks täpselt akna tagant redeli. Mida??? Elan 3. korrusel.
Seal ronisid mundris mehed. Krt, lippa veel mööda elamist paljalt ringi...
Säuhhhhh kardinad ette.


Uudishimu ei andnud rahu ja läksin piiluma. Akna all olid kaks tuletõrjeautot ja ka politsei. Hmm... Samuti kari inimesi uudistamas, pead kuklasse aetud.
Mis siis ikka, prügikott kaasa ja tegin asja konteineri juurde.
.

Probleem oli otse minu kohal ja 5.korrusel. Mis probleem, seda ei tea. Suitsu ei olnud, samuti mitte tahmajälgi akna servades.
Mõtlesin siis, et ju oli paanika mis mööda läks. Mehed ja masinad kah asutasid end lahkuma.
.
Olin sügavasse unne vajunud, kui keset ööd ärkasin kummalise heli peale. Unesegasena ei saanud aru ka. Mõtlesin, et pagana kassid, jälle nad krõbistavad midagi nii valjusti, et kostab läbi kahe ukse. Ootasin kannatlikult, et ehk lõpetavad.
Kahtlaselt rütmiline see hääl.... On ikka tunnetust ja närvi sel kassil...
.

Otsustasin siiski vaatama minna ja esikus avanes mulle ebameeldiv pilt - põrand sõna otseses mõttes ujus ja laest langes raskeid tummiseid tilkasid aina juurde. Ikka kolks-kolks, kolks-kolks, kolks-kolks. Peesse küll!!! Kari vannilinasid maha, ämbrid-kausid alla ja paaniline mõte, et ehk peaks ülemise korruse naabritega suhtlema. Et ju neil veeavarii. Ei, oleks nad kodus, nad teaksid seda. Järelikult puhkavad ja veevärk toimetab omapäi.

Kus krt see ühistu esimehe number võiks olla.... ei, mis ma talle ikka keset ööd helistan, mida see annab... parem ootan hommikuni....
.
Ma, idioot, olin unesegasena tuletõrjeautod juba unustanud ja alles nüüd hakkas aimduma, et äkki siiski lasti mingi lahmakas vett sinna üles korterisse. Mis nüüd paneelide vahelt teed uuristades minu laeni jõudnud on.
Panin kella mõne tunni pärast äratama ja hirmvaljude plärtsatuste saatel suutsin õnneks kiirelt taasuinuda. Öise äratuse ajaks (et vajadusel ämbreid tühjendada) oli tilkumine lõppenud. Õnneks.
.
Aga suht nukker tunne on vaadata veekahjustusi laes ning kummunud tapeeti seinas. Paistab, et tuleb mõne aja pärast elamises värskenduskuur ette võtta:(
Kardan, et 4.korruse sama asetusega korteris võivad kahjustused olla hullemad kui minul, kuigi palju oleneb sellest, kuidas vesi seinte vahel liikus muidugi. Igatahes nõme lugu.
.
Kusjuures, olen ka ise tuletõrjujate rünnaku ja kirvestega seina lõhkumise üle elanud. Misjärel lasti hirmjämedast voolikust pool elamist vett täis. Minu kõige esimeses korteris see juhtus, meie ise magasime. Mingi ime kombel eksabikaas varahommikul ärkas vingu peale, kuigi olime juba uimased ja pead lõhkusid. Siis sai kohe ka tuletõrje välja kutsutud.
Nimelt oli seal ehitatud kamin valesti, kus esialgne lõõr ei olnud lõpuni ehitatud vaid lõppes seina sees (kui haige mõtlemine saab olla!?). Kui säde aga sinna hõõguma pääses, siis maja sein juba seestpoolt põles, kui meie õndsa und magasime...
.

Üleüldse on üürikates huvitavaid elamusi olnud. Teine korter oli meil nt Tulbi tänaval vanas majas ja naabriteks kaks meest, sellised parajad joodikud. Aga vaiksed, teised. Ühel ööl ärkasime taas tuletõrjeautode peale, mis siis kõrvalkorterit kustutasid. Kohutav hais tuli sealt. Nimelt oli olnud mingi oleng, kus üks joomakaaslane oli nood kaks tüüpi maha koksanud. Mõned päevad tagasi. Läks kodo, sai kaineks, mõikas mis tegi ja ju siis läks ja pani jälgede kustutamiseks korterile tule otsa. Nii need laibad seal siis kärssasid. Rõõõveee hais, ma teile ütlen!

Minule avanes keset ööd siis omamoodi vaade, kus mustadesse kilekottidesse topitud tüüpe majast välja viidi. Kuna üks meestest oli suur ja raske, siis seda lohistati jalgadest ja nii, et pea käis ikka kolks ja kolks mööda trepiastmeid... Njah.
.

Suht teemaväline sai see lõpp:)