esmaspäev, märts 19, 2012

Kuhu ilm kadus?


Laupäeval sillerdas päike.
Pühapäeval oli tatine, kuid muidu ok.
Täna hommikul oli vaikne ja sadas õrna vihma, kui end peaaegu et sissemaganuna nagu nõelatult voodist püsti vibutasin, meigikoti ja hambaharja käekotti viskasin ja 7 minutit peale ärkamist juba lahtiste hõlmadega auto poole kablutasin.
Hetk tagasi, kui koju tulin, sadas taevast valgeid helbeid. Nüüdseks, kui arvuti mu näppude all surisema on hakanud, painutavad puud maapinna poole kummardusi teha.
Mis järgmiseks? Ja kirjade järgi algab homme hommikul kevad... Lumetuisuga või?
Ja ma pean veel õhtul liikvele minema...

4 kommentaari:

mama de montagne ütles ...

Oo kui lahe puuriit. Kas teie oma või kuskilt pildile saadud?

kertu ütles ...

tõeline kunstiteos, aga võiks püstipidi olla:)

ja kablutama on muide sinule ainuomane sõna.

Sipsik ütles ...

Ei ole enda oma, kahjuks...
Aga salvestatud kataloogi "Ise teha" ehk siis kindlalt plaanis:)

Aga mismõttes mulle ainuomane sõna? Kas siis Eestimaal mujal seda sõna ei kasutatagi? Mul silmad üllatusest ikka õite krõllis:)

Piret ütles ...

Sõna "kablutamine" tahan enda omaks ka tunnistada ;), kasutan ka seda pidevalt, ilmselt on tegemist jäära tähemärgis sündinuile omase sõnavara kasutusega :D.