neljapäev, november 01, 2012

Agraarbeib?

Arusaadav, et naiseks sündinuna (ja enam kui 30-seks elanuna:D) tekib vahel mõte külastada erinevaid iluteenuseid pakkuvaid salonge. Peamiselt selleks, et ise saaks peeglisse vaadates väikese egobuusti osaliseks. Kui jupp aega pole kuskil käinud, tekib tunne, et olen ikka üks tõeline tohletand Kunksmoor:)

Et siis jah, juuksur iga mingi aja tagant on ju elementaarne. Samuti piinapink ehk karvu koos juurtega välja kiskuva tegelase hubase salongi külastamine.
9 kuud tagasi avastasin ema eeskujul enese jaoks lisaks veel ka püsilakiga lakkimise maniküüris, nii et nüüd ka sellest sõltuvuses. No on ikka super küll, kui pole mingit murepojukestki teemal, et lakk võiks maha tulla (oleneb vist enda küüntest ja maniküürijast, kuna osadel ei püsi nii hästi kui teistel) ja eriti super on see, kui enne kuhugi suundumist pole vaja arvestada küünelaki lollikindlaks muutumise ajaga ja vähemalt minu puhul ringi sahmides pigem selle aja puudumisega:) Ainus miinus on see, et värvi ei saa üle päeva vahetada (või noh, läheks kulukaks) vastavalt tujule ja riietusele, kuid seda kompenseerib alati laitmatu maniküür :) Olen väga rõõmus, et mu ema on muutunud beibemaks ning mindki sinna teele julgustanud :)

Aga hiljuti läks see beibendus isegi minu jaoks pire naljakaks, kui avastasin end terve päeva salongide vahet saalimas. Nimelt suutsin ühele lõunale panna juuksuri ning sama tööpäeva lõppu piinapingi ja küüned üksteise järgi. Et siin päris lolliks läind enese tuunimisega:) Kas seda kõike on ikka nii regulaarselt vaja, kui eelistan pikki pimedaid õhtuid võimaluse korral veeta kodusel diivanil rullitõmbununa teetassi taga raamatut lugedes?
Tea kas varsti leian vajaduse ka varuosi välja vahetama hakata? Hammaste katmisele mõtlen juba nagunii juba mõnda aega...

Aga seda enam ei saa ma aru sellest, miks ma ei viitsi regulaarselt igasugu vahvaid koduseid maskitamisi ja hoolitsusi läbi viia. Tavaari ju küllaga, võiks regulaarselt toimetada ja pidevalt väikestviisi värskendatud olla. Aga ei, regulaarsuse jaoks on mul vaja lasta kellelgi teisel enda eest töö ära teha... Njah...

6 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

Püsilakist olen ka mina raskekujulises sõltuvuses. Nii sõrme- kui varbaküüntel. Isegi aiatööd peab vastu ja ausalt öeldes on ikka päris mõnus alati laitmatuid näpukesi ja varbaid imetleda. Isegi siis, kui neilt on äsja muld ja pori maha pestud.

Evelyn ütles ...

Ja minu küüntel see geellakk ei püsi! Tavaline lakk seisab ka pikemalt, arumaisaa... Nii et kadestan neid, kellel püsib

Ja omast kogemusest, mida kauem kodus olla, seda suurem soov ilus välja näha tekib :-)

Sipsik ütles ...

Nuvot, seda ma unustasin üldse mainida, milline mugavus on tegutseda aias, pesta nõusid või teha mida iganes ja tõepoolest peale seda omada endiselt täiuslikku maniküüri :)

Aga see on jah kummaline, et sul, Ef, see ei püsi. Kas oma küüs kuidagi liiga painduv või tekstuur teine või siis lausa tegijad jamad sattunud... Seda enam, et tavaline püsib kauem... Kummaline. Aga noh, siis ei pea sa seal käimise peale ka aega raiskama :)

Eve Piibeleht ütles ...

Minu maniküürija, kes on praktiliselt geellakiga töötanud selle turuletulekust saadik, ütles, et need, kellel püsida ei taha, vajavad pikemat kinnitusaega lambi all. Ja muidugi küüneplaadi väga korralikku eelpuhastust.

ingel ütles ...

Mina ka armastan lasta end tuunida. Juuksur ja kosmeetik kindlate aegade tagant - kohustuslik. Ripsme ja küüneteema on läbitud ja seljatatud - enam ei taha. ´Ja oh imet - ka minu kodus olevad maskid ei taha kuidagi ise näkku sattuda ja kreemitama peab end lasua sundima. ;)

Poputamine on mõnna!

triinu ütles ...

Tänud, thela, selle nõuande eest. Mainin oma maniküürijale. Ise olen ka geellaki fänn. Mureks ongi see, et minu küüntel püsib see täpselt 2 nädalat (lubatakse 3-4). Küüs kasvab kiirelt ning teinekord hakkab isegi 1-1,5 nädalaga lahti lööma. Järgmine kord palun siis topeltaega lambi all.
Muidu on super. Eriti võlub minusugust sahmerdist võimalus maniküüri lõppedes kohe toimetama asuda.