Rasvane jutt (tekst, toit, piim)

 Näidishommikusöök vol 1

Kuna väsimus on parasjagu suur, siis praegusel ajal naaksume ja nääksume Vanamehega rohkem kui varem. Mis on ka igati loomulik, kuna mõlemad ju vajaksid "oma aega", mil tegeleda vaid sellega, mis ise tahaks ja mida enda ego enda rahuloluks soovib.
Seda aega, mil tegeleda sellega, millega tahad, mitte sellega, mida pead, on ikka väga-väga vaja.

Kuna aga peab arvestama saja muu asjaoluga ja neist ükski ei klapi kokku + pidevalt tekib plaanidesse ettearvamatusi (väikeste lastega lihtsalt ON NII, et püüa sa mida iganes ennetada, ikka võtab hr. Murphy nad käekõrvale ja Vanajumal taevas naerab laginal kavast kinni pidamise ürituse üle), siis paneb ikka silmi rullima küll. Ja meie kahe tulise emotsionaalsuse juures... Ütleme nii, et ma ei mäleta end varasemast nii sõnakana :D

Aga täna me õnneks adume veel mõlemad, et see on ajutine ja mööduv periood ning et eriarvamused tekivadki asjaoludest, mitte sellest, et me tahaks üksteise kallal naaksuda. Ja järgmine hetk on ju kõik jälle korras ja tiim toimib suurepäraselt :) Kuni järgmise väsimusahastuseni :D

Ja siis ongi armsad need hetked, kui teine pisiasjadega näitab oma hoolimist. Siis saad aru, et hoolimata zombie-olekust on seal sees keegi, kes ilma planeerimata teeb endast olenevaid pisiasju, et sind rõõmustada. Et see lihtsalt tuleb, sisemusest. Ja see on s****kanti oluline endale teadvustada.

Näiteks kasvõi seesama hommikukohvi valmistamine. No see on ju imekerge ka endal teha, kuid kui keegi selle peale mõtleb, et paneb sulle küll kohvi tõmblema, kuid piima veel peale ei vala, kuna sa pole end allakorrusele kobistama hakanud ja piim jahutaks ju kohvi ära, siis on see oluline. Ja see loeb ja läheb korda...

 Näidishommikusöök vol 2

Teine asi on hommikusöögid. Et ma süüa ei unustaks ja ikka liitrite viisi vägilasele piimalurri asemel rammusat koort toodaks, on vaja jälgida, et ma ka hommikust sööks. Ja korralikult, mitte nokkides, eksole.
Ja siis ilmuvadki mulle nina ette hiiglasuurtel praetaldrikutel rikkalikud muna- ja muud road, mis kujundatud veidigi lõbusalt. Noh, et mulle algavaks päevaks särtsu anda. Nagu Toots, kui psihhava Teele käest naeratust välja meelitada püüdis... Vahel ka kommentaariga a la: " Sa oled nii lollike. Kuidas sa siis aru ei saa, et ma armastan sind ju iga päev..."
Siis ei viitsigi lähema mõne tunni jooksul jaurama hakata, miks kõik sulle liiga teevad ja sa üldse midagi tehtud ei saa ja kuidas kõike majapidamises kuhjub ja kuhjub ja kuidas sina üksi pead rabama ja üleüldse :)))