Kui normaalne... (?)

... on avada õhtul ca kell 11 kondenspiima purk? Suhkruga variant, muidugi...

Reeglina mul ei vedele seda kodus. Liiga suur kiusatus.
Täna poes aga mõtlesin, et teeks ise jäätist nädalavahetusel ja ostan kappi ära. Ei mingit ahvatlust ega midagi.

Ja nüüd, kui kell saab kohe-kohe palju-palju, leian mina teele piima peale valama suundudes kapist selle purgi ja kohe avaja kallale.

Ma ei oska muud kui süüdistada viimaste päevade emotsionaalseid läbielamisi. Ja elu väärtustamise tuhinat seega?
Seetõttu viibib ka möödunud nädala kokkuvõte. Mõtted intensiivselt käesolevas nädalas.

Tea kas nädalavahetuseks mingi tirts jääb alles või leian tunnikese pärast üllatusega, et kuda see purk küll tühjaks sai...

Surfarist paažiks

Kuna see tüdrukuks pidamine läks ikka päris karmiks kätte, tegin südame kõvaks ja jäin plaani juurde 2-aastaseks saades poisil lokid maha lõigata.

Mõeldud ja tehtud.
Enne pilt sirutatud juustega vanniprotseduurilt

 

ning juuksuri juurest, kust loomulikult ühe lokikese kaasa võtsin :)

Toimus see juba veebruaris, mil murranguline sünnipäevgi aset leidis. Nüüd igatahes on täitsa poiss :) Vaevalt, et keegi enam tüdrukuks peab...

Tänaseks on ta jõudnud juba ka teist korda juuksurisse, kuna selline "paažisoeng" kasvab välja oluliselt kiiremini kui tavapärane siilikas. Nudiks ma teda aga lasta ei tahtnud, kuna kui on juukseid antud, siis kandku!

Nädal 15 (aprill)

Noorema Poisiga ühes väga-väga erilises paigas. Paigas, mille mereäärsed hektarid saavad mu laste tulevikku kindlustama või siis kodualuseks maaks. Taamal vanaisa sünnikodu varemed väga vanas kiviaiaga piiritletud kadakate embuses hoovis.

Niisiis. 8-kuusena on Noorem Poiss 75cm pikk, 10,3kg raske ja peanupu ümbermõõduks sai arst 49,5cm...
Võrdluseks, et 8-kuusena oli Vanem Poiss 75cm pikk, 10,1kg raske ja pea oli 46cm. 49,5 oli tema pea 2-aastasena. Nad on mul mõlemad minu moodi suure peaga, kuid tänaseks kannavad nad sama mütsisuurust...
Mina olin sarnastes pikkuse-kaalu numbrites ca 1a 2kuu vanuses :) Mehe mõõtu mehed meil sirgumas :D

Ilm oli suurema osa nädalast lausa imeline. Sai lõpuks ometi lapsed õue ja hoovi korrastama...
Alustasin mustsõstrapõõsaste lõikamisega ja jõudsin järeldusele, et kui mul ei teki head ideed, mida marjadega peale hakata, pean ma suure osa põõsastest kõige kaduva teed saatma. Sest et... nojah. Mustad sõstrad on raudselt ühed mu lemmikmarjad ning ma söön neid igas olekus üüratutes kogustes, kuid isegi mina ei jõua 20-t hästikandvat põõsast ära tarbida. Sest just täpselt nii palju mul neid on. 20. Lisaks veel 1 tikripojuke, 1 valge ja 1 punane sõstar.
Aga vot tikerdisi igatsen juurde. Peakski kuskilt neid otsima või kellelgi põõsaid poolitada paluma, kuna nendega mul nirud lood ja Saares meil üldse tikreid pole, sealt kah ei saa.

Vanem Poiss pläriseb katkematult. See on ikka uskumatu, kui palju ta räägib! Ja kui pikad ja seotud laused... Järsku hakkas normaalselt rääkima ja no nüüd ei saa pidama. Nagu tõsielukommentaatoriga oleks tegu. Mida teeb, mida näeb, mida mõtleb jne jne jne. Kõike saadab plära, katkematu! Ta räägib isegi magades... Vahel sosinal, vahel häälega... :D

Mees oli nii tähtis, kui päikseprillid sai, et keeldus neid terve päeva eest võtmast :)

Mul on suuremat töölauda vaja... Praegune ei kanna enam üldse töö tegemiseks välja.

Ahjaa, siia nädalasse jääb ka üks korralik tormakas. Selline, mis pani mind kergelt hirmu tundma. Puud hoovi piiril murdusid ja kui Kärdlas asjatamas olin, kohtasin kaht mulle vastu lohisevat prügikonteinerit... Päris keeruline oli auto uksest maja ukseni kõndida - ehku peale, et kas jõuan lingini või tõusen enne lendu?

Noorem Poiss sai uue autotooli... Kilode poolest küll ju veel lubatud, kuid ma tõepoolest ei jaksa väga teda turvahälliga käe otsas vedida. Ja kuna ta juba suur mees ka, siis sai istetooli. Küll suhteliselt lamavasse tuduasendisse käiva, kuid siiski tooli. Ise on nii naljakalt asjaliku näoga selles :D

Korra sai ka vankris vedelev väikevend prille "proovida". Suhtus stoilise rahuga :)

See lapsed-korraga-voodisse projekt on paras jõukatsumine. Mõni õhtu läheb enam-vähem, teine õhtu on paras kamm. Tund või tunde...
Kas itsitatakse või jutustatakse niisama. Kui üks jutustab või "jutustab", ei saa teine uinuda. Üks muutub jauraks, teine jääb vait. Jauraja jääb magama, vaikinul hakkab igav. Igavleja hakkab häälitsema, jutustama, nõudmisi esitama või kolistama, magaja ärkab üles. Ärganu avaldab rahulolematust. Otsast peale. Ja jälle. Ja jälle.
Ja jälle.
Vanemal Poisil on lisaks avaldumas see parajalt kohutava kahese iga. Vett tahan! Ei taha vett! Bääääääääääääääääääääääää! Tekki! Ei taha tekki! Vett tahan! Bääääääääääääääää!!!!!!!!!!!!! Emme oppa tahan! Issi oppa tahan! Bääääääääääääääääää!!!!!!!!!!!!!! Kallioppa tahan, ei taha tekki! Bäääääääääääääääää!!!!!!!!!!!!
Oehhh........ ütles ta, endal juukse turris...
Aga see möödub, ma tean. Juba nad näiteks sügavast unest ei ärka, kui teine karjuma pistab. Venna hääl on oma ja turvaline. Küll aga on endiselt keeruline see uinumise protsess.
Aga ma ei anna alla. Lisaks saan ilusad kannikad, kui muudkui trepijooksu harrastan :)

Aga mina sain ühele oma paarkümmend aastat tagasi surnud ning sellest ajast tumenema hakanud ja aastaid naeratust rikkunud hambale ajutise krooni peale :D Ja oi kus ma juba naeratan, lõuad pärani :D No niiiiiiiiiiiiiiiiii hea vaba tunne on, et ei pea enam naeratust tagasi hoidma :D
Nädala pärast saabub laborist päris kroon ja siis saab veel rohkem naeratada :)


Nädala lõpetasime Saares. Poisid ei jäänudki sedakorda haigeks, müüt on murtud! Olid küll esimesel päeval tatised, kuid muud ei häda miskit :D
Nii võib ju täitsa elada juba :)

Isand Räts

Täna sai Vanamees härrasrätsu juba selgemini pildile. Kõrvuk mis kõrvuk :)
Proua liigub harva, munadega hõivatud.

Nädal 14 (märts/aprill)

Uus kaaselanik õhtuhämaruses - härrane kõrvukräts

Koolinädal.
Olen eelnevast pingelisest magamata perioodist ning ka enda tervise nirususest tingituna päris kutu. Kool võtab oma energia ning nii ma õhtuti peale laste uinumist ära vajun. Täiesti hetkega, kui pehmele istuma jään.
Klopin end siiski ärkvele, vaja ju natukenegi toimetada. Ja tööd teha. Krt, olekski vaja jälle nokitseda.

Tegelikult oli oht, et ka seekord jääb koolinädal vahele. Kuna aga Noorem Poiss on palaviku seljatanud, julgen vähemasti esmaspäevalgi kooli minna :) Ja imede ime - saangi kõik päevad ja vajalikud tunnid käidud! Jippajee :D Kohe inimese tunne on ja nagu naksti on hindelised tööd taas "5"-d.

Poisid igatahes püsisid terve nädala terved. Uskumatu lausa! 4 päva käis Vanem Poiss isegi lasteaias ja oli niiiii rõõmus selle üle. Ja ei jäänudki haigeks :D Vedas vist :)

Noorem Poiss sai 8-kuuseks. Järgmisel nädalal siis ülevaatusele, mõõdaks-kaaluks ja hindaks olulisemad parameetrid.

Ilmast pole midagi head kirjutada. Aina sajab jama taevast kaela või on muidu külm ja vastik. Ööd on meil siin miinustes. Ikka veel.
Ema seevastu pildistas lõuna-Saaremaal juba õisi loovaid karukellasid näiteks. Ikka uskumatu vahe neil lõuna- ja põhjamaadel :)
Vähemasti mustsõstrad punguvad juba paar nädalat, annab ikka lootust selle va kevade suunal...

Kevadet on meile kuulutamas aga hoopistükkis uued elanikud.
Nimelt on juhtunud midagi kummalist ja meie hooviala serva on kõrgele-kõrgele männi otsa, möödundaastasesse hallvareste pessa kolinud kõrvukrätsude paar. Kakulised, kes ei tea.
Proua istub enamuse ajast pesal ja härra pröötab kõrval oksal. Loodetavasti paari kuu pärast saab siis vatitupsukesteks maskeerunud kakupojakesi pildile püüda :)
Nagu ikka kakulised, aktiveeruvad ka nemad alles õhtuhämaruse saabudes. Mistõttu ei ole nende selgelt pildile saamine just kõige lihtsam.

Aga nädala viimane päev, viisaprill nimelt, oli meie peres pöördeline :) Hoiatus - titejutt, kuid minu jaoks äärmiselt oluline.
Nimelt... enam ei ole meil titte :) Meil nüüd täitsa suur poiss juba ka see noorem sellike.
Järsku hakkas sisuliselt üleöö sööma normaalset toitu (enne oli mingigi lisatoidu andmine paras võitlus), hetke pärast ka tükilist toitu (ka kamapalle ja leiba ja basmati riisi kotlettidega ajab kahe käega suhu ja sööb ilma öökimata :D), hakkas sõitma pealeistutava autoga (käib siiski veel vaid tugede najal), hakkas mööda treppi üles ronima ja hakkasid õhtul poisid korraga voodisse minema. Et ikka kohe väga paljude verstapostidega päev :)