teisipäev, juuni 07, 2016

Veider

Vaatan aknast õue ja justkui aeg seisaks.
Mitte ainus oks ega rohukõrs ei liiguta. Nagu pilt oleks aknaklaasile kleebitud...


Linnud reedavad. Nende kõrvulukustav sädin annab tunnistust, et seal siiski on elu.
Kui vaid need puud nii hiilivalt tasased ei oleks.
Veel eile ei suutnud needsamad puud otsustada, kas seista püsti või kummarduda maani...


Täna hommikul tundsin vasakus rinnas häirivat valulist pinget. Tõenäoliselt eileõhtuse maa kaevamise tagajärg, kuid... korraga hüppas kusagilt "kardina" tagant välja öine unenägu (ma näen väga harva teadvalt und) - nägin unes, et avastasin vasakust rinnast tüki... Väga veider uni.
Kodu poole sõites mõtisklesin, et kas mu keha tahab mulle midagi öelda? Kas peaksin tõsiselt suhtuma ja arstile rääkima? Et las saadab mu mammograafi juurde? Meil kohapeal pole, tuleks pealinna sõita.


Jõuan koju ja satun teate otsa, et mammograafiabuss on sel kuul Hiiumaale tulemas... Ma tavaliselt ei satu säärast infot märkama...


Misaasi see siis nüüd on?

5 kommentaari:

Unknown ütles ...

tean mida tunned :) Olin sügisel pmts samas seisus kui peale 2 last jutti intensiivsele tööle naasesin. 2 nädalat ja olin inimvare! kl 6.15 äratus, kl 7.00 kodust välja, kl 19.00 koju, kl 00.30 magama. terve päev rööprähklemist täis ja ei hetkegi puhkust. Eelnevalt 3 a unevõlga (laste tõttu) veel välja magamata... Minul lõppes see õnneks 2 nädala pärast ära aga tagantjärgi mõtlen, et ilmselt 3 kuud sellist tampi ja oleksin lihtsalt kokku varisenud. Nähes sinu töögraafikut - pole ime. Hoia end :) Huvitav on lugeda kuids nii sarmaseid asju läbi kogeme, mina ca pool aastat-aasta varem (lapsed selle võrra vanemad)

soodoma ja gomorra ütles ...

lihtne, näed ja leiad alati seda, mida parasjagu otsid. aga mina käiks ära, seda enam, kui buss koju kätte tuleb. juba ainuüksi lapste pärast peab oma tervise suhtes vastustundlikum olema. vähemalt seniks, kuni nad täisealiseks saavad. või mis.

mama de montagne ütles ...

Mine kindlasti! See on väga oluline! Mina olen käinud ja süda oli rahul. :) Seda enam, kui nad just teie kandis liiguvad!

Anonüümne ütles ...

Sipsik, anna endast elumärki, muidu me kõik mõtleme, et kuhu Sa kadunud oled:)

Sipsik ütles ...

Elus, Glacier :D
Elus ja tegus ja rõõmus pealekauba :)
Kirjutan millalgi lähiajal, äkki alustan juba praegu servast, vaatab kaugele jõuan :)
Niiiiiiiiiiiiiiiiiiii armas lihtsalt, et polegi päris niisama ja kegi tunneb huvi ja puha!