Meil siin see sügis said jälle mitu-mitu (3) olulist (ei, üliolulist) teemat kulminatsioonini.
Üks neist oli kütteteema lahendus.
Kui selle maja siin ostsime, siis esimesel talvel avastasime "rõõmsa" fakti, et maja ei pea ikka üldse sooja. Palkide vahelt olid linnud soojustuseks sinna topitud sambla endale pesamaterjaliks vedanud ja toas puhus tuul. Kolisime jaanuaris. Enne seda oli maja olnud viimsikatele suvekoduks, mistõttu sügis otsa kütmata ja igapäevaeluta. Seega soojapidavust testida ei saanud.
Esimesel talvel peale kolimist muudkui kütsime ja kütsime. Veel öösel sai tuld kaminasse pandud, et hommikuks päris ära ei külmuks. Oli ka eriti krõbe talv.
Vanem Poiss sai veebruaris aastaseks, teine põnn oli kõhus kasvamas. Ei olnud just kõige roosilisem see külmateema.
Teine talv oli küll ise soojem (paksu ilusa lumega), kuid lisaks alla-kahesele oli majas vastsündinu. Tüütu jälle see pidev kütmine. Ja kodust ära minna kõik koos ei saanud, muidu oht, et vesi külmub või mõni muu külmaga seotud jama.
Suved olid imelised, talved murekoht ja kuklas tead, et jälle hulk planeerimata kulutusi vaja teha.
2015 sügiseks olime finantsid niikaugele saanud, et saime majale soojustuse ja uue katuse panna. Katus oli varem kahekordne haavalaast, mida rähn käis toksimas, tormidega laaste lendas mööda hoovi ja nugis oli pööningule pesa teinud. Naiss.
Palkmajast sai laudisega maja. Mulle küll tohutult meeldis meie maja päkapikulik välisilme (tume ümarpalk), kuid midagi polnud teha. Maja muutus olenevalt kohast 22-25cm paksemaks, reikade vahele plödistasid Tartust tellitud mehed märgmenetlusel tselluvilla, peale tuuletõke ja laudis ja sellest ajast on meil helekollane metsamajake. Katus hall, et silma ei karjuks.
Kui kaks esimest talve kulus kütmisele 18 ruumi puid per talv, siis peale soojustamist kukkus kulu 8-le ruumile.
Kuna tänaseks on elukorraldus selline, kus Vanamees on üpris palju perioode aastas kaugel Põhjalas oma reise korraldamas, siis mina lastega omapead. Noh, eks siis toon puud ja kütan ja möllan. Aga natuke tüütu on ka. Lisame siia trennid ja hilise kojujõudmise, misttõtu on maja jõudnud külmematel aegadel suht maha jahtuda. Isegi 17 kraadi olen kohanud. Eriti kui nädalavahetusel kedagi kodus ei ole. Siis tuled koju ja hakkad kütma. Enne magamaminekut saad elamise soojaks, kuigi just siis võiks maja taas jahedam olla.
Nii sai lõpuks (eelkõige mu ema kainelt kirgliku survestamise tõttu, mistõttu suurimad tänusõnad talle!) õhksoojuspump paigaldatud. Pikalt mõeldud ja uuritud ja analüüsitud samm. Ütleme nii, et siiani on ikka mugav küll :) Tuled peale eemalolekut koju ja maja on täpselt sellise temperatuuriga nagu kavandatud. Tahad, teed kaminasse meeleolutule, ei taha, siis ei tee. Ma endiselt küll armastan ja eelistan seda elusat tuld klaasist ukse taga, kuid pumpki saab omajagu tööd. Eriti kuna ta on nii mõnusalt vaikne :) Mitsubishi Heavy sarjast. Meie kliimasse ideaalne. Võimsam kui me vajaks ehk siis kui kunagi eluaset suurendada peaks õnnestuma...
Ainult üks asi tuleb ära lahendada. Välimus.
Me kodu püüab aina enam mingit ühtset stiili saavutada segasummasuvila asemel ja see on pikk-pikk protsess. Ja vot see pump on nagu ufo seinal. Kuidagi liiga tänapäevane :D Aga ma raudselt mõtlen mingi lahenduse välja :)
Üks neist oli kütteteema lahendus.
Kui selle maja siin ostsime, siis esimesel talvel avastasime "rõõmsa" fakti, et maja ei pea ikka üldse sooja. Palkide vahelt olid linnud soojustuseks sinna topitud sambla endale pesamaterjaliks vedanud ja toas puhus tuul. Kolisime jaanuaris. Enne seda oli maja olnud viimsikatele suvekoduks, mistõttu sügis otsa kütmata ja igapäevaeluta. Seega soojapidavust testida ei saanud.
Esimesel talvel peale kolimist muudkui kütsime ja kütsime. Veel öösel sai tuld kaminasse pandud, et hommikuks päris ära ei külmuks. Oli ka eriti krõbe talv.
Vanem Poiss sai veebruaris aastaseks, teine põnn oli kõhus kasvamas. Ei olnud just kõige roosilisem see külmateema.
Teine talv oli küll ise soojem (paksu ilusa lumega), kuid lisaks alla-kahesele oli majas vastsündinu. Tüütu jälle see pidev kütmine. Ja kodust ära minna kõik koos ei saanud, muidu oht, et vesi külmub või mõni muu külmaga seotud jama.
Suved olid imelised, talved murekoht ja kuklas tead, et jälle hulk planeerimata kulutusi vaja teha.
2015 sügiseks olime finantsid niikaugele saanud, et saime majale soojustuse ja uue katuse panna. Katus oli varem kahekordne haavalaast, mida rähn käis toksimas, tormidega laaste lendas mööda hoovi ja nugis oli pööningule pesa teinud. Naiss.
Palkmajast sai laudisega maja. Mulle küll tohutult meeldis meie maja päkapikulik välisilme (tume ümarpalk), kuid midagi polnud teha. Maja muutus olenevalt kohast 22-25cm paksemaks, reikade vahele plödistasid Tartust tellitud mehed märgmenetlusel tselluvilla, peale tuuletõke ja laudis ja sellest ajast on meil helekollane metsamajake. Katus hall, et silma ei karjuks.
Kui kaks esimest talve kulus kütmisele 18 ruumi puid per talv, siis peale soojustamist kukkus kulu 8-le ruumile.
Kuna tänaseks on elukorraldus selline, kus Vanamees on üpris palju perioode aastas kaugel Põhjalas oma reise korraldamas, siis mina lastega omapead. Noh, eks siis toon puud ja kütan ja möllan. Aga natuke tüütu on ka. Lisame siia trennid ja hilise kojujõudmise, misttõtu on maja jõudnud külmematel aegadel suht maha jahtuda. Isegi 17 kraadi olen kohanud. Eriti kui nädalavahetusel kedagi kodus ei ole. Siis tuled koju ja hakkad kütma. Enne magamaminekut saad elamise soojaks, kuigi just siis võiks maja taas jahedam olla.
Nii sai lõpuks (eelkõige mu ema kainelt kirgliku survestamise tõttu, mistõttu suurimad tänusõnad talle!) õhksoojuspump paigaldatud. Pikalt mõeldud ja uuritud ja analüüsitud samm. Ütleme nii, et siiani on ikka mugav küll :) Tuled peale eemalolekut koju ja maja on täpselt sellise temperatuuriga nagu kavandatud. Tahad, teed kaminasse meeleolutule, ei taha, siis ei tee. Ma endiselt küll armastan ja eelistan seda elusat tuld klaasist ukse taga, kuid pumpki saab omajagu tööd. Eriti kuna ta on nii mõnusalt vaikne :) Mitsubishi Heavy sarjast. Meie kliimasse ideaalne. Võimsam kui me vajaks ehk siis kui kunagi eluaset suurendada peaks õnnestuma...
Ainult üks asi tuleb ära lahendada. Välimus.
Me kodu püüab aina enam mingit ühtset stiili saavutada segasummasuvila asemel ja see on pikk-pikk protsess. Ja vot see pump on nagu ufo seinal. Kuidagi liiga tänapäevane :D Aga ma raudselt mõtlen mingi lahenduse välja :)
3 kommentaari:
https://aristair.com/blog/24-clever-ways-to-hide-an-ac-unit-indoors-out/
https://www.pinterest.com/pin/24206916725666881/
Õnneks on ka teised selle teemaga silmitsi seisnud ;) Ehk saad tuge?
Soe on mõnus :) Mina paraku päälinnas korterielanik. Keskküte on, aga sooja ei kipu olema. Kui tuppa 20C saab, siis on juba pidu. Minusugune külmavares vajaks aga 22-23C, et ennast inimesena tunda. Sügis-talvise aja elan kodus olles enamasti pleedi all. Korteriühistule kurtmisest pole ka abi, sest neil on kaks vastust ainult. Esiteks on majas hulk sendiveeretajaid, kes parema meelega ajavad endale seitsmenda kampsuni ka selga kui jahe on. Teiseks on küttesüsteem totaalselt pekkis (tasakaal paigast ära, reguleerida keeruline. osades korterites väidetavalt olla väga soe. urrrrrrr!).
Uurin nüüd variante, kuidas saaks korterisse õhksoojuspumba paigutada, et ennast inimesena tunda :D
Jaa, see ise reguleerida saamine on üks ütlemata mõnus asi :) Mäletan ka neid aegu, kus tekke polnud niipalju majapidamises kui mulle mugavaks olemiseks vaja olnuks, samas soojemaks ka kuidagi ei saanud panna, kuna "liiga kallis"
Igal juhul soovitan endale ise soojus hankida, kui see võimalik!
Ning no vot Pinterest peale ma ei tulnudki :D Aga tõepoolest, see ju lõputu ideede varasalv...
Postita kommentaar