Töökultuur ja lapsesuu

Koristan poistega saunatagust platsi lõhutud puudest. Ehk siis loobime neid kuuri alla. Kaks poolikut päeva loobime. Poisid võtavad seda kui trenni, mulle lihtsalt meeldib. Täpsusvisete harjutamine pealekauba :)

Vanem Poiss tüdineb ja läheb aina sagedamini miskit muud asjatama. No las läheb, lapsi sundida ma ei taha. Eelistan, et nad ise tahavad tööd teha, mitte see ei muutu neile läbi sunni vastikuks. 

Senimaani süsteem töötab ja toimetavad hoolega. Samas lasen neil laps olla nii sageli kui ise valivad. Ja no olgem ausad – ma ise teen ju ka vaid seda, mida hetkel pähe võtan või vajalikuks pean. Ehk siis lähtun oma tahtest. Ja kuidas ma saan öelda kellelegi, et see mis mulle pähe tuleb, on kohustuslik? Püüdku keegi mulle midagi sellist öelda... Saadan ju kuu peale, eks :)

Nii. Vanem Poiss siis kadunud ja Noorem Poiss nendib tõsise ja mõtliku tooniga, justkui kergelt paratamatusega leppides: „X läks vist jooma…“

No ma naersin ikka peaaegu kõvera kõhuga :D Nagu mingi külamees oma jorsist venna kombeid kirjeldades J

Russell Hobbs

Ma kohe ei saa ilma järjekordselt smuutidest rääkimata. Olen ise täiesti nende sõltlane ja ka oma pere sellele allutanud.

Senimaani sai neid vuristatud suure kannmiksriga, ikka tervele perele. Samas oli soov proovida miskit teistsugust ja tõenäoliselt vaid sellist, mida ise tarbiks esimese hooga. Teised natuke leebemalt smuutinduse ohvrid, mina aga tahaksin hommikuti ainult smuutit.

Ammuilma mõelnud, et oleks vaja väikest blenderit selle jaoks, kuid igipõline teema – on mul neid masinaid nii palju vaja. Igaks asjaks oma masin ja nagunii terve elamine neid täis. No ikka paar aastat olen mõelnud.

Nüüd siis aga sai jõulude ajal soov õhku visatud ja nii järjekordne masin mulle kingipakist vastu vaatas :D Ja midagi pole teha – mu hirm oli asjatu! Tahtsin sellist masinat, kus keerad lõikuri maha ja paned korgi asemele ehk siis jääb ära ringivalamine + toote liigne kadu ning haarad pudeli hommikul autosse kaasa. Sellise ma sain ja midagi pole teha – on vähe hommikuid, kui ma seda ei kasuta. Juba mitmeid kuid järjest. Jõuludest alates. Seega kohe väga on end õigustanud!

Minu lemmikmargiks köögimasinatel ongi kujunenud Russell Hobbs. Hinna ja kvaliteedi suhe on suurepärane, lisaks minule olulised näitajad reeglina paremad kui muudel markidel. Tänaseks on mul üsna mitmed köögimasinad nende omad ja olen kõigiga ülirahul. Eriti super on normaalne koostematerjal, nunnu välimus (kuigi kahjuks mitte kiiksukad, see parameeter on täitmata ja sellele vastaks pigem Kalorik jmt) ja senimaani (aastaid) ilma ühegi mureta ülim töökindlus.

Mina olen neile truu.