reede, märts 24, 2006

Õppesõit vol 2

Nonii, eile siis teist korda õppesõidus.
Olulilleliselt paremini läks, kuigi peale eelmise korra kamikazelikku sõidumaneeri ei olnud erilist tahtmist taas rooli istuda ja võimalikku materiaalset kahju kellelegi põhjustada.

Seekord ei teagi mis teisiti oli - kas oli sünnipäevatunne selline rahulikkusttekitav või lihtsalt langes kõik õigesti kokku - igatahes tundsin end roolis haruldaselt rahulikult. Seda arvas vist ka sõiduõpetaja, kuna peale mõnda tiiru väiksematel tänavatel tegi ta ettepaneku suurde liiklusesse minna.

Suundusimegi siis Mustamäele. Hästi mõnus tunne oli liiklusvooluga kaasa minna! Ma pole elu sees ise kusagil valgusfoori või ülekäiguraja ees peatuma pidanud ega pidanud vaatama kuhu mingi rada pöörab ja millal mingi rada teise rajaga ühineb ja siis püüdma seal vahel sujuvalt ja ohutult liigelda ja aegsasti trajektoori kohta õigeid valikuid langetada. Nii kuramuse kaif oli!!! Kiirus üldises voolus oli siiski üle 50-ne (mitte nagu eeskirjade järgi olema peaks), kuid siis ütlesin ka õpetajale, et ületan natuke mitte oma rumalusest vaid selleks et töölt kojuminejatele mitte jalgu jääda ja ta oli sellega päri. Eksamil küll seda teha ei tohiks, kuid õppesõidul leppisime kokku et sõidame siiski sujuvalt, mitte aeglasemini kui teised.

Eriti meeldisid mulle vasakpöörded fooriga reguleerimata ristmikel. Seal siis oli vaja vaadata et ei jääks kellelegi ette kui seal keset teed seisan ja ootan vastutulijate möödumist, et saaks pööret sooritada. Ise ka ei tea miks, kuid see jättis hästi mõnusa tunde:) Samuti meeldisid mulle väga ringidele peale- ja mahasõidud.

Aga peab ütlema, et suures liikluses on kuidagi oluliselt lihtsam sõita kui väikestel tänavatel. Seal ongi selline mõnus vool. Väikestel tänavatel vihkan neid ristumisi samavõrdsete teede vahel ja seda jubedat parema käe reeglit. Seal tekib mul alati kõhkluse moment.

Käiguvahetuse eest sain ka õpetajalt kiita. See oli kogu aeg hästi sujuv ja ilma änn-änn-hääleta ja jõnksudeta. Ütles et mul olevat hästi see tunnetus sees millal käike üles või alla lappida. Ja hea pidi ka see olema, et käike vahetades ma ei vaata käigukangi, nagu enamus naisi alguses tegema pidi.

Ühesõnaga - sain eile hästi palju kiita õpetajalt ja nüüd muidugi eufooria missugune! Ja enesekiitus missugune:DDD Loodan et ma nüüd loorberitele ei jää ja ei hakkagi ette kujutama et varsti juba valmis autojuht - eks see õnnestumine ja mitteõnnestumine käi ikka pigem lainetena, ma usun. Järgmine kord võin üldse silmad vees tundi lõpetada, mine sa tea.
Aga noh, eilne õnnestumine oli selline sünnipäevakingi eest siis:)

Tegelikult tunnen vajadust varsti ka platsil natuke proovida. Auto manööverdamiseks siiski ju platsil õpitu oluline ja samuti mäkketõusudel peatumise teema. Need vajaksid lihvimist. Ise oletasin küll, et alguses asjatatakse platsil ja siis lastakse liiklema, meil aga siis teistpidine programm...

Ahjaa, õhtul hiljem sai siis karti sõitmas käidud. Tegime kaks sõitu ja mõlemal korral oli rajal kaks naist ja neli meest - ja mõlemal korral olin mina vaieldamatu viimane:) Ok, teine naine küll oluliselt mulle ära ei teinud, kuid mõne sekundiga siiski. Ja mehed tegid kõik ringiga pähe:DDD Paistab et ma siiski olen võimeline ka "korralikult" liiklema ja ehk ikka saan kunagi ka juhiload omandatud...

Kommentaare ei ole: