Alanud aastal olen olude sunnil viibinud lennujaamade turvakontrollis juba 8-l korral.
Ükski neist aga ei ole nii meeldejääv kui mõne päeva tagune:))) Ja otse loomulikult leidis juhtum aset Tallinna lennujaamas... nagu ikka minu teistest eristuvad juhtumid.
Ehk siis suundun mina vilunult turvakontrolli, õigeid jublakaid enda küljest eemaldades ja teades, et kõik peaks korras olema. Aga ei ole. Värav ei tee mu läbimisel ainsatki piiksu, kuid see tekitab kahtlusi turvatädis. Palub mind käsi tõsta ja hakkab mind kabistama. Ikka pikalt ja põhjalikult, siit ja sealt. Kohusetundlikult lükkan isegi jalad laiali, et tal ikka tegemist oleks. Kabistab ja silitab mind igatepidi ja... palub avada püksirihma... Avan. Seepeale piilub värvli vahelt sisse (???:D), palub mind ringi keerata ja piilub jälle:D No ma ei tea... Mul püksid suht tihkelt ümber, ei anna miskit sinna vahele peita, kuid tädi ikka sikutab värvlit ja piilub sisse... Nujahnoh...
Ammu enam pole see rutiinne toiming niivõrd meeldejääv olnud:)
Et jah. Läbi kombitud on mind nii korduvalt, et see ei tekita enam mingit emotsiooni, kuid nii silitades ja püksivärvli vahele piiludes... vot see oli küll esmakordne!
4 kommentaari:
Ma võtaks seda, kui komplimenti.;)
Hihh, ma olen Ingelbrigittega nõus ;)
:D
Ma ei osanud too hetk küll muud kui silmi imestusest punnitada ning üritada aru saada, MIDA paganat ta sealt leida lootis... Tänapäevaselt on püksid ju ka nii ümber, et vaat et seebiga jalga ei tõmba:) Aga vbla leidis, et puusapekk paistab kahtlaselt narkokotikesena... Ei oska arvata:)
Miskine moeguru ma ka es ole, seega uusimaid pesutrende ei saanud ta küll minu pealt oletada otsida:)
Mind ju kabistati rasedana :D:D
Postita kommentaar