Pilt kusagilt interneedusest, ei ole isiklik:)Ma nüüd kaebleks natuke, kui tohib...
Eks ikka selle va ajapuuduse üle, eksole. Ja omaenda ogaruse üle. Sest misse muud olla saab kui ogarus, kui inimene ajab end keskeltläbi peale 9-10-t tundi tööl veedetud aega koju ning süveneb veel kolmeks-neljaks tunniks teise töösse. Hetkel ametlikult küll kui ajutisse, kuid... Näis, eksole:)
Ei tea, miks ma end niiviisi piinan. Tahaks ju ka telkut vaadata või käsitööd nokitseda, kuid energiat jagub peale töö vaid natuke arutlemiseks, vahel ka kaeblemiseks, õhtuseks nõudepesuks ja pooletunniseks uinumiseelseks lugemisseansiks. Ja taas hommik ja taas samas rattas. Ise kujutan ette, et see on järjekordne juurutamisperiood, ei muud:) Sest auahnus on ju ka täiesti arvestatavalt olemas ja tahaks ju käppapidi sees olla...
Krt, tegelt peaks endale ostma sellise mõnusa kõvera raamiga korviga jalgratta, millega saaks seelikuga sõita... Igapäevane autosõit mulle ei sobi, kohe hakkab peff kui saiatainas kerkima, pean ikka vähemalt natuke end päevas liigutama... Siis saaks rattaga tööle:) Praegu oman vaid sportlikku ratast ja sellega juba, seelikusaba lõua all, hommikuti tööle ei vänta, eksole:)
Aga nüüd ongi nii, et nädalavahetustel, kui meil ei juhtu külalisi olema või ise kuskil rännakul pole, on hommikune äratus kell 8... Ja seda väga lihtsal põhjusel - ei raatsi vaba aega maha magada:) Tahan tunda seda tunnet, et mul on nüüd vaba aeg ja nüüd ma ringutan ja nüüd ma vedelen niisama teki all ja nüüd ma lähen panen kohvi tõmbama jne jne jne...
Aga tegelikult ootan kevadet. Olen teda korduvalt õhus kohanud, linde kuulanud ja värskuse sündi nuusutanud, kuid samas mõnel teisel hommikul ehmatusega vaadanud, et mis valge karvatuust see mu õlal on ja selles omaenda härma läinud juuksed ära tundnud. Aga ta tuleb, tõepoolest ta tuleb! Tunnen seda iga oma ihurakuga, kui hommikust karget valgust naudin. Ärgates on valge, saate aru! Väljun kodust kell 7 ja ma ei peagi pimeduses teed kobama:D
... märts saab olema tähistamiste kuu. Täna on teatavasti naistepäev ja päris naljakas on, et seda soovivad ikka kõikvõimalikud karvased ja sulelised:) Ka täiesti võõrad, kui nendega suhtlema juhtud:) Päris popiks taasmuutumas see päev. Mii laiks it, mulle meeldib, kui miskit on tähistada:) Teeb mõnusa tunde.
Siis tuleb meil Vanamehega aastapäev ja mina saan taas ühe numbri võrra vanemaks ja... Et siis palju tähistamisi:)
5 kommentaari:
Mul on selline ratas sümboolse summa eest lausa pakkuda. Kuna ma ise opereeritud taguotsa tõttu enam sõita ei saa, ripub mitmendat aastat kuuris seinal. Lilla :)
Mulle meeldib su nädalavahetuse kirjeldus. Väga hea on see tunne et mõtled - nüüd lähen teki alla tagasi, ei joo kohvi jooksu pealt jne.
PS kui see ratas Sipsik sulle ei sobi siis mina kandideeriks ka ;) Oleks küll roosat hakanu otsima, aga lilla on ju pea et sama :)
Nuvot, noh, see nädalavahetustel laisklemise võimalus on ajas aina hinnalisemaks muutunud ja miskit pole teha, olen täie teadlikkusega end õpetanud neid väärtustama:)
Aga Sinu uudis, Thela, on küll ju lausa super:D Lilla ja oranž on minu värvid:D Sportratas ongi oranž, seega lilla tänava oma sobiks väga heasti:)
Aga enne, kui me nüüd Nolzikuga "lööma" läheme, tahaks hea meelega sel teemal veidi suhelda:) Kas saan Sulle kuskile kribada? Huvitavad nii seisukord kui sümboolsus kui kättesaamisvõimalused ja eriti hea kui näeks miskit pilti.
Jehhuu, see tundub suurepärane võimalus - ühel vaja, teisel üle. Nagu ikka need asjad käivad:)
kriba mulle evepiibe@uninet.ee
ise oled karvane. või siis suleline :)
Postita kommentaar