teisipäev, veebruar 17, 2015

Nädal 7 (veebruar)

Jätk eelmise nädala lõpu õudustele.
Vanem Poiss läheb magama ja südaöö paiku pistab röökima. Nii igal ööl ca kolmverand nädalat. Iga mõne tunni tagant karjub. Gaasid. Ropud. Ja ilmselgelt väga-väga valusad.
Kui gaasid väljas, rahuneb. Järgmise korrani. Aga see pole veel kõik - kõig jõhkram on see, kui laps mitmel õhtul ärkab unest oksendamise peale... Arusaamatus, paanika... Kurb kohe seda väikest inimest kallistada/lohutada ja muudkui voodiriideid vahetada.
Ja räägib, et hambad valutavad. Ju see 20. siis liiga teeb... Vaadata eriti ei lase.

Noorem Poiss vintskleb öösiti palavikus. Nohu ja köha ja hammaste tulek... Pühapäeval pistabki 3. hammas otsa igemest välja.

Minul ei ole midagi haruldast, kui ööpäevane uni on 1,5 tundi... Kui üks omade probleemidega lõpetab, siis teine alustab ja mis mul seal siis magada. Samas vahepeal kingiti mulle ka 1 lausa imeline öö! Terve öö kohta ainult kahel korral Noorema Poisi nosimispaus, a 20-30 minutit ajakuluga. Ehk siis ööunest ainult ca 1 tund maha arvata :D Ja mitte üht muud piuksu ega rabelemist :)


Ilm oli võrratu. Uskumatult palju päikest. Ja meie istusime toas :) Aga ega toaski päikese vastu miskit ole.

Vanem Poiss sai siis 2 aastat vanaks ja puha :) Kahjuks tänu haige olemisele ei saanud sõpradega koos tähistada ega keskit. Aga lohutan end sellega, et ega ta suurt adunud küll, et miks ta kingi saab ja miks tort tuld purskab. Järgmisel aastal juba olulisem see tähistamine.

Uus lemmiksõna on kitarr. Iga kord, kui plaadilt kitarrimuusikat kuuleb, hüüab üle maja: kitarrrrr, kitarrr! Jajaa, me kuulsime küll, juba esimesel korral! :)
Hetkel on väga in teema värvid. Neid me õpime hoolega ja nii siis muudkui osutatakse kõigele ja räägitakse mis värvi ese on. Ja siis muudkui kinnita ja kinnita :)
Täiesti selged on punane, sinine, tullane (kollane), roheline, lilla, muhhh (must) ja enamasti ka valge. Roosa, oranž ja beež ununevad järgmiseks päevaks ja siis vaja taas kordama hakata.
Himus jutupaunik on igatahes. Muud ei ole kui üks patramine ja juba hakkavad esimesed lahedad killud tekkima. Ses osas läheb nüüd varsti lõbusaks :)

Noorem Poiss on endiselt tõeline naerukajakas. No iga kord, kui pilgu tabab (olgu see siis päeval või ööhämaruses või hommikul ärgates), valgub üle terve näo hiiglasuur naeratus. See on ikka imeline aeg, kui neil veel puudub piiride katsetamise tujukus ja nad ongi kogu aeg siiralt rõõmsad :)

Sõberipäeval oli Vanamees kodust kaugel üht üritust jäädvustamas ja seda enam üllatas ta mind, kui koju koos lillede ja pisikeste meenetega tuli... Oli ju omavahel juttu, et me ei pea sest päevast... Ja mul polnud südamekujulist kookigi küpsetatud ega miskit :D

Tundub, et haigused taanduvad. Vahelduseks. Mõneks ajaks.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Hei, kuidas teil läheb? Loodan, et paremini juba..?

Sipsik ütles ...

:D:D:D
Vahepeal VEEEEEEEL hullemini :D
Täna paremini, kuigi vot enam ei julge hõisata :)
Lähipäevil loodan miskit kribada, märksõnad said valmis meenutatud :)