pühapäev, detsember 20, 2015

Piprakooksitamisest

Eelmisel aastal ma Vanema Poisiga korra proovisin koos piparkooke teha. Seda Saares olles ja ema ning vennatütre assisteerimisel. Preili S suutis piisavalt Vanema Poisi tähelepanu haarata/hoida ning nii nad neid pigem uudistasid kui tegid. Aga mind ka tegemise juures ei seganud.

Sel aastal tahtsin juba kahega korraga koos koogitada, kuid et vältida kraaklemist (alati on see parim, mis teise käes/juures), ostsin mõlemile isikliku taignarulli ning panin nad istuma teine teisele poole lauda. Vanamehel palusin poistel silma peal hoida ja võimalusel mälestuseks ka paar klõpsu teha. Ise püüdsin samal ajal kiiresti-kiiresti ülejäänud taignast miskised piparkoogilaadsed tooted välja vormida ja ahju vahet joosta.

Muidu polekski ehk hullu, kuid praeguseks on nad sellises suuruses (2a 10k on 15kg ja kohe-kohe meetrine; 1a 4k on 12kg raske ja 15cm lühem), mil jõud suhteliselt võrdne, tahe üli-üle-võrdne ja erinevat liiki lollustele kuluvat osavust kah üksjagu. See tähendab seda, et kraaklemist ja oma positsiooni eest võitlemist on sisuliselt katkematult, mis omakorda välistab idüllilised koostoimetamised.
Täna nad õnneks väljas liikudes on okeid - ei kraakle ja hoiavad kokku, seega kodust väljas on mul nendega oluliselt lihtsam :D Aga mine tea, millal ...

Ok, kaeblemine lõpetada ja edasi koogitada!
Igatahes andsin ma neile segaduse vältimiseks (au ja medalid Herzile, et selle üks-kord-elus-ju-võib-vabavolilise-laamendamise oma poisiga ette võttis) kummalegi väikese tüki tainast ja rullima nad asusid. Vanem Poiss vormis isegi piparkoogimehikese välja, noorem tegelane avastas, et rullitud tainast on mõnus laua pealt otse sööma hakata - tühja sest vormimisest ja küpsetamisest.


Valmis need koogikesed igatahes said ja mul jäid isegi enamus närvirakke alles :D
Kui siis Noorem Poiss lõunaunne läks, asusime Vanema Poisiga kooke glasuurima. Ma ise just erilise kunstiandega ei hiilga (ainult idiootliku süsteemsusega, mistõttu isegi piparkoogid peavad mul töölaual kindlas rivistuses olema...), seega tegin oma kujukesed värviliseks ja nii oligi.

Olgu siin siis üles tähendatud ka Vanema Poisi esimene glasuurimine alla-kolmesena. Ei ole ka temal olulist kunstiannet täheldanud, seega minu meelest peale vaadates oleme suht sarnaselt andekad :D
Kui ma vahepeal midagi kirjutada ei viitsi, siis ilusaid pühi :)

2 kommentaari:

herz ütles ...

Hehheee. Nii armsad pildid ja eriti tubli kahega küpsetaja oled!
P.S. mulle endale meeldib ka taigent pigem süüa kui sellest midagi voolida :)

Ja oiiii, kui suurepärase kaardi ma postkastist sain, aitäh! Ma arvasin, et oi ma olen osav ja tubli, teen ise kaardid. Vaatasin sinu kaarti ja karp kukkus lahti. Kadedusest muidugi.

Sipsik ütles ...

Olgu öeldud, et rohkem ma sellist asja nagu see kaart ette võtta ei viitsi :D
Tekkis idee kopeerida üht nähtud kaarti, kuid ei enam!!!