pühapäev, jaanuar 08, 2017

???

Teen köögis süüa ja hoian end tagasi, et mitte sekkuda vennaste teineteisekräunutamisse teisel pool kaminat. Pean laskma neil endil asju klaarida ja kehtestamist õppida, kus mujal nad seda turvaliselt teevad.
Kõrv tabab dialoogi:

Noorem Poiss (vingudes): "Tahan kaaaaa seda mänguasja!"
Vanem Poiss (konkreetselt ja järsult): "Ei saa!"
Noorem Poiss (nõudlikult, kuid tuleb sisse ka nututoon): "Tahan kaaaaaaaa!"
Vanem Poiss (konkreetselt ja järsult): "Ei! Ei saa!"
Noorem Poiss (valjuhäälselt lõuates): "Taaaahaaaan kaaaaa!"
Vanem Poiss (õpetlikult): "Ei saa! Elus ei peagi kõike saama, mida tahad!"

Noorem Poiss vakatab ja jääb mõtlema. Mina irvitan salaja ning ei suuda kuidagi meenutada, et me ise selliseid unistusi vähendavaid väljendeid kasutanud oleksime...

1 kommentaar:

herz ütles ...

Hahhaaa!

Kõigepealt kuuled terve elu oma vanematelt seda lauset ja siis hakkab oma laps sama juttu rääkima. Õudne :)

Mina vahel kuulan end kõrvalt ja no ikka väga palju klassikat lipsab üle huulte. Just neid ema öeldud stamplauseid, mida ma nii vihkasin lapsena-noorukina. Nüüd endal sama jutt...