laupäev, november 24, 2018

Ennast kiitmast ma ei väsi

Olen täiesti üllatunud oma laskmisoskuse üle. Ma isegi ei teadnud, et mul sellist asja olemas on.

Olen nüüd veidike lasketiirus käinud poolautomaadist laskmas. Noh, sihik paigas ja sätin hingamist ja keha stabiilsust ja... lasen sinna, kuhu tunne tuleb. Täiesti suvalt. Ok, küll sihiku järgi, kuid olgem ausad - selle 25 meetri peale ma isegi ei adu, kas märklaua lähistele taban. Sihtimine, hingamine, pauk, järelsihtimine ja kordus. Ja kordus.
Kui siis märklauda vaatama lähen, avastan kõik lasud mustast ringist. Kahjuks küll mitte kõik ühest sektorist, kuid siiski vähemalt mustast. Kõik. Mitte ainus ei lähe mööda.
Kuidas see võimalik on, kui ma isegi aru ei saa, kuhu ma lasen? Sihin jah täpselt, kuid tulemust ju ei adu...

Ühtpidi on mul hea meel, et suudan suhteliselt täpselt lasta (olen sellest vaikselt unistanud), teisalt on kulmud kõrgel, et mis mul viga on? Mida asja ma nüüd lasketiiru ronin? Keskeas kahe lapse ema. Triigi kodus või vahi telekat või midagi. Aga ei. Vaatab, kuidas saab perelogistika ja hobide kõrval end lasketiiru veetud...
Keskeakriisi vorm?

3 kommentaari:

TT ütles ...

Äge, täitsa tase kui püstoligs kõik 25m pealt kohe musta ringi paned!!! Veits võtab aega enne kui hakkad enam-vähem aru saama kuhu kuulid jooksevad. Ise viisin lapsed (plikatirtsud) tiiru kui pisemale pandi tool jalgade alla, et ulataks tiirus laskma. Vanem muretses relvaloa niipea kui vanus lubas, nüüd käime üle nädala koos paugutamas.

Sipsik ütles ...

Ma lasen praegu püssi ja pikali asendist, äkki selles asi? Kui piisavalt suudan relva õlga stabiliseerida (see kõige keerulisem osa), siis saan rahulikult sihtimisele keskenduda. Tähtis, et relv ei nihkuks :)

TT ütles ...

OK, no püssiga vähe lihtsam, püstoli puhul oleks esimese korraga sellise tulemuse puhul kahtlemata tegu raisku läinud andega :D