esmaspäev, aprill 18, 2011

Paastu 8.päev

Tänahommikune kaal näitas 57,4kg.
Eilsega võrreldes -0,3kg, algusega võrreldes -4,3kg.

Nonii, paastumise lõpp hakkab paistma.
Kaal langeb aeglaselt ja keel on ilus roosa:) Silmad kirkad valged (nagu JP-gi, kuigi mina seda enne vaadata ei osanudki:)). Enesetunne ülihea ning veidi isegi kahju lõpetada. Aga asja tuleb mõistusega võtta.
Taas lähevad selga endised riided (kuigi mitte veel kõik ei ole sellise istuvusega nagu veel suvel) ning peegelpilt meeldib mulle. Olla on hea ja kerge:) Ja.... hirrrrrrmsasti tahan sportida:) Natuke sörkimist praegu julgen endale lubada, enamat mitte. Kui taastun, siis saan juba ka ratta välja ajada ning rullid alla panna ja kihutama minna:) Jehuu! Ilmad ka lubavad ja puha!

Täna hommikul ärkasin heatujuliselt, nagu ikka. Kobistasin end tööle ja üsna varsti olin nagu plahvatusohtlik dünamiidipulk. Üldse mitte meie regioonist johtuvalt on süsteemis sees üks loks ja meie oleme need, kes selle tõttu võivad kannatada. Olin ikka tõeliselt plahvatusohtlik, kuna mina võin seetõttu kliente kaotada. Otsustasin, et kui asi korda saab, siis lähen kasvõi läbi ussi m-i, et saada need tingimused, mis mulle vajalikud oma klientide heaoluks. Mul on niigi ülikõva konkurentsiga tegemist ja võimlen end niigi iga päev segaseks, et ma lihtsalt ei saa lasta mingeid minust mittesõltuvaid asju lasta minu tööd mõjutada. Kui ma midagi teen, siis hästi ja kirega ja see peab kajastuma ka tulemuses. Oi ma olin kuri:)

Päeva peale sai siiski asjalik oldud ja prognoosid loodetavasti täpselt paika pandud ning võisin taaskord soome keelde minna. Ma ei tea milles asi - ma ei oska enda arvates soome keelt, kuid hakkab külge kiiremini kui oleks osanud oodata. Ei tea kas on paastus asi, olen ma järsku keeleandekas või see keel lihtsalt sobib mulle. Mine tea, äkki saab siis varsti selgeks ka:D
Õhtul end koju vedanud ja kannutäie teed tõmblema pannud, avasin lõpuks ometi ka isikliku mailboksi. Oehh:))))) Ühelt väga armsalt inimeselt, kes kolimise tõttu kahjuks füüsiliselt kaugele jäänud, oli postkasti potsatanud niiiiiiiii armas kiri, et.... Oijahh:))) Ma olen ikka väga õnnelik inimene, et mu ümber on nii palju nii ilusaid ja häid inimesi:) Ma vist kohe oskan neid ligi tõmmata:)
Niisiis, igasugu kirjad vastata ja teetass kätte ning lugema:)

7 kommentaari:

JÄÄRAPLIKA: ütles ...

Ihana kiva juttu! :D

Mul ka paaril päeval töö juures keesid emotsioonid täiesti üle, see vist normaalne. Kuidagi erksamad olid nii positiivsed kui ka negatiivsed tunded. Nagu mingi puhver oleks vahelt ära olnud.

Taastumisega õnneks taastub normaalne olek ;)

JÄÄRAPLIKA: ütles ...

Aga kurask, mul keel ei läinudki täitsa puhtaks, oleksin pidanud vist paar päeva veel vastu pidama ...

Sipsik ütles ...

Hmm, mul kusjuures keel juba nädalavahetusest saadik roosa. Ju siis sai jama kiiremini välja:) Või siis mõjub pealinnast eemaolek väiksema mürkide ahmimisena:)

JÄÄRAPLIKA: ütles ...

Ja kus on 9nda päeva aruanne???????

-cinnamonmint- ütles ...

See 57,4ne kaalunumber tundub nii ahvatlev, et peab vist tähelepanelikumalt jälgima hakkama, mida süüa ja millal süüa :P See kõht peab lamedaks saama!

Anonüümne ütles ...

oh juudas! sa, Sipsik, oled heast elust ikka puhta lolliks läind seal kaugel saare peal. sina, "vana paks", oled kindlasti just see, kes vajab dieeti...
nojah, peaasi, et ise rahul.

Sipsik ütles ...

Juba tuli, JP:)

Ning jah, peaasi et ise rahul olen:) Lihtsalt... hea ja kerge ja mõnus ja lilleline on olla ja seda mitte ilmtingimata kaalu kaotamise vaid mürkide väljumise pärast:)